User:Jkoort

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joosep Koort

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal

Vastus

Korduseksamit on võimalik teha järele kahe semestri jooksul. Kordussooritust saab teha ÕIS-is, enne mida tuleb sellele registreerida, klõpsates „Kordussooritused“ nupu peal. Korduseksam on RF kohal tasuta. OF kohal on korduseksamid ja –arvestused tasulised mille suuruse kehtestab rektor käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna ainult kas Tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks või Lapse hooldamiseks. Alates teisest õppeaastast on võimalik puhkusele minna muudel põhjustel.

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, peab õpilane sellest omal soovil teada anda.

Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on: Tervislikel põhjustel on võimalik puhkust taodelda kuni kaheks aastaks. Ajateenistuse läbimiseks üheks aastaks. Muudel põhjustel – üheks aastaks. Lapsehoolduspuhkuse puhul kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Et lõpetada akadeemiline puhkus, tuleb üliõpilasel esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks, vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest.

Puhkuse ajal on võimalik täita õppekava juhul, kui tegemist on kas: 1. Keskmise, raske või sügava puudega isikuga 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; 3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=19, Esimene semester.
Y=23, Teine semester.

Esimeses semestris jäi puudu 8 EAP-d
54-(19+23)=12 EAP-d

Liidame EAP-d: 8+12=20
Vastus
20 EAP maksumus on 1000 eurot.

Essee

Esimene loeng algas sissejuhatusega ainesse, kus räägiti kooli sisekorrast, õppekorraldusest, toetuste võimalustest jne. Ühesõnaga tutvustati esiteks ainet ja siis kõike muud kooliga seonduvat. Mulle jäi meelde selline üldkokkuvõte erialatutvuste ainest: Seda ainet on vaja nii kooli edukaks lõpetamiseks, annab ülevaate IT erialal toimuvast ja aitab mõista kas me oleme valinud ikka õige eriala. Kas on seda ainet nüüd vaja edukaks lõpetamiseks, aga aimu annab ta kindlasti erialavaliku küsimustele. Edukas lõpetamine sõltub pigem just tudengist endast.

Teiseks teemaks oli „IT projektide juhtimine“, kus käis esinemas inimene, kes rääkiski projektijuhtimisest ja tema isiklikest vaatenurkadest projektijuhina. Muuhulgas võiks ära mainida, et ta on töötanud ainult erasektoris. Äratas huvi see, et ta jõudis kõige selle kõrvalt ka sportimisega tegeleda ja maratonidel jooksmas käia. Küllap pingete maandamiseks ja lihtsalt enda välja lülitamiseks IT- või muust maailmast. On ära tõestatud, et füüsiline aktiivsus vähendab stressi. Peale jooksmise on ka teisi tegevusi nagu näiteks värskes õhus viibimine, jalutamine, mediteerimine või muusika kuulamine. Levib arvamus, et kui inimene on stressis või kurb, võiks ta kuulata rõõmsat muusikat, mis võiks justkui loogilisena tunduda, aga mis on hoopis vastupidi. On ära tõestatud, et inimese emotsionaalset seisundit arvestades peaks ta kuulama just tema tunnetega kooskõlas muusikat. See omakorda tõstab inimese heaolu.

Kolmandaks loenguks oli „omast kogemusest õppimisest“, kus käis loengut pidamas IT kolledzi vilistlane, kes oli katse-eksituse meetodil õppinud programmeerimist. Üldiselt rääkis ta õppimisest, suhtumisest, motivatsioonist ja aja planeerimisest. Mulle jäi meelde just see motivatsiooni osa, mille ta sai pärast esimeste tähtsate ainete läbimist kõrgete hinnetega ja tänu millele ta lõpetas ülikooli kiitusega. Ta pidas ennast väga laisaks inimeseks, mis paneb mõtlema, sest laiskus ja motivatsioon ei käi eriti käsikäes.

Neljandaks loenguks oli „Millega tegeleb süsteemihaldur“, milles käis loengut pidamas süsteemiadministraator, kes oli esimese administreerimise kogemuse saanud TTÜ-s. Süsteemi halduse juures on vajalik tugev stressitaluvus. Samuti on vaja leidlikkust, leidmaks süsteemist vigu. Seda on vaja teha pidevalt, sest uuendusi lastakse vahetpidamata välja. Eraldi võiksin siinkohal tuua välja teema seoses nutitelefonidega. Täpsemalt Android operatsioonisüsteemiga. Telefonitootjatel on harjumus toota nutitelefone, lasta need laiale avalikkusele välja ning võib-olla uuendada paar korda. Hiljem toodetakse uus, võimsam telefon mida uuendatakse samuti, aga samas unustatakse eelmine toode. Selle tulemusel on praeguseks hetkeks olukord, kus ebaturvalised nutitelefonid on lihtsalt uuendamata ja riskiga. Tähtis on ka ametieetika, just kasutaja andmete poole pealt, sest süsteemiadministraatoril on tavaliselt ligipääs kõigele. Suur tähtsus on ka monitooring, saamaks reaalajas teavet toote toimimise kohta. Vajadusel kui tekib mõni tõrge, saadetakse näiteks SMS sõnum süsteemiadministraatorile.

Viiendat loengut viis läbi inimene, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Miks testida? - riskide maandamiseks ja informatsiooni saamiseks. Olenevalt projekti suurusest määratakse ka testimise osakaal. Eestis testitakse ainult 10-15% projektidest. See protsent tundub olevat väga väike. Põhjusteks miks testimist kardetakse, võib tuua testimise kõrge hinna või arvatakse, et seda ei ole vaja. Programmeerijad ei taha ise testida ja testijaid ei taheta eraldi palgata. Ühesõnaga testimist on vaja, kuna mittetestimise tulemusel võib juhtuda päriselus palju tõsiseid sündmuseid. Just hiljuti oli juhtum, kus pangad tegid sadade tuhandete klientide kontodel ekslikke tehinguid. See sama sündmus oli mittetestimise tulemus. Miks aga on süsteemid ehitatud nii, et neid on vaja testida? Lahendust sellele probleemile on keeruline leida. Üheks võimaluseks oleks süsteemid uuesti nullist ehitada. See aga tooks hulganisti probleeme ja võtaks ilmatu palju aega.

Kuuendas loengus räägiti tarkvaraarenduse maailmas ellu jäämisest. Räägiti, et kaovad töökohad ära ja, et IT ala inimestele jäävad töökohad alles kõige kauemaks. Kool pole vajalik nagu võis juba arvata, sest praegusel ajal on paljud õppematerjalid saadaval veebis. Seega oleks tähtis just õppimisvõime. Ainsad vajalikud oskused oleks keeleoskus ja info leidmise oskus. Miks? Sest maailm on keeruline ja kõiki asju pole võimalik koheselt õppida. Keeleoskuse mainisin ma just seepärast, et inglise keele oskus on küll tänapäeval vajalik, aga hoopis kaalukam võib olla vene keele oskus. See veeb, mida me tänapäeval ilma vene keelt oskamata näeme, on küll lai, aga hoopis laiemat informatsiooni saab koos info leidmise oskusega just venekeelsetest allikatest. Sellist asja kuulsin ma oma mikroprotsessorite ja kontrollerite õpetajalt.
Seitsmendas loengus räägiti GPS ettevõtte asutamisest. Nagu ikka on kombeks, ei jäetud mainimata, mitu korda pidi ettevõtmine enne läbi kukkuma, kui see lõpuks õnnestus. Tähtis on teha seda, mida sa armastad, muidu on väike õnnestumise tõenäosus. Esiteks ülikool ei saa anda kõiki vajalikke teadmisi oma ettevõtmise asutamiseks. Peab paindlik olema. Ise ettevõtjaks olemine on küll suur vastutus aga samas, kui see hästi läheb, tasuv.

Viimases loengus käis esinemas inimene, kes rääkis andmekaevandamisest. Juttu oli andmete seosetest ning kuidas oleks võimalik suuri andmeid analüüsida ning neid kasutajale sõbralikus viisil esitada. Näiteks on olemas võimalus lühikese perioodi andmete baasil ennustada andmeid tulevikus suure tõenäosusega. Samuti võiks kasutada algoritmi, leidmaks kriitilisemas seisus patsiente lahinguväljalt. Räägiti turuanalüüsi vajalikkusest, sellepärast et miks on mõned juhtumid, kus lastakse toode välja, ja saadakse aru, et kasutajad puuduvad või hoopiski pole toodet piisavalt reklaamitud. Veel propageeriti julget pealehakkamist, et uuri ja arutle, kust tulevad sellised ning miks just sellised andmed? On olemas ütlus, et julge pealehakkamine on pool võitu või, et julge pealehakkamine on pool ainepunkti, nagu lugesin ühelt plakatilt koolis.

Vastukaaluks viimasel ajal uudistes levivale Tartu Ülikooli stereotüüpide karikatuuridele, kus põhiteemaks polnud mitte „nutinäpp“, vaid üks teine karikatuur, saab pärast neid loenguid kuulates rahulikult öelda, et informaatika tudeng ei pea tingimata ainult nutitelefoni näppima. Antud erialal on palju valdkondi, kus ennast teostada. Samuti on võimalik ka teisi kogemusi kokku sobitada, luues midagi hoopis uut.