802.11ac

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

IEEE 802.11ac on arvuti wifi võrgu standart, mis kuulub 802.11 wifi võrgu perekonda ja mis hetkel asub arnedamise käigus.

802.11ac töötab 5GHz sagedusalas. Uus starndard võimaldab tekitada mitu erinevat wifi wõrku kogu läbilaskevõimega 1 gigabit sekundis e. ühe võrgu maksimaalne läbilaske võime on kuni 500Mbit/s.

Sellise läbilaskevõimega WiFi võrku on võimlaik kasutaada suuremate andmemahtude edastamiseks üle õhu, nagu näiteks Digi-TV, video stream ja erinevate backupide teostamiseks.

Kui vanad standradid nagu näiteks 802.11a\b\g võimladasid töötamist kanalisagedusle 20MHz ja 40 MHz, siis uus standard võimaldab juba 80MHz ja 160 MHz. Teoreetiliselt oleks võimlaik saavautada 1,6 gigabit kuni 3,2 gigabit läbilaskevõimet.

802.11ac on teoreetiliselt 802.11n edasiarendus, mis võimladab ruuteritel kasutusel võta juba, kuni 8 antenni korraga.

Ajalugu

802.11ac oli esialgselt väljaarendatud selleks, et saavutada WiFi võrgu läbilaskevõimeks 1 gigabit sekundis.

Kõige laieldasemalt võidakse võta uus standart kasutusele mobiiltelefonides, kuna ta võimaldab autonoomses olekus tarbida vähem voolu.

802.11ac võimaldab ka ühildumist vanade seadmetega, mis kasutavada 2,4GHz sagedust, ilma kiiruse langetamist. Standardselt hakkab 802.11ac kasutama WiFi 5GHz sagedust.

Praeguseks ei ole veel 802.11ac sertifitseeritud standard, kui mõned seadmed on juba võimelised seda kasutama. Näiteks Asus RT-AC66U

Tööpõhimõtte kirjeldus

Antud standrad kasutab, kasutab töös Beamforming tehnoloogiat.

Kui tavaliselt saadab saatja signaali erinevas suunas, siis kasutades Beamforming-ut tuvastab saatja vastuvõtja ja saadab signaali kindlas suunas, mida võimaldb mitme antenni olmemasolu e. kui tavaliselt kodutingimustes 802.11n standardiga WiFi ruuter võib jääde hätta signalli saatmisega läbi seina, siis uue standarida saab see probleem lahendatud.

Antud standardis kasutatakse ka rohkem tehnoloogiat MIMO ehk. Multiple-Input Multiple-Output, mis võimladab jagada andmevoogu mitmeks, mida on võimalik eraldi vastu võta. Selline signaali eraldamine ja ühendamine võimladab tõsta oluliselt andmeedastu kiirust, kuid mida rohkem on selliseid eraldamisi, seda rohkme vajab seade antenne.

Ühe kasutaja MIMO, mida kasutatakse standardis 802.11n võimaldab töötada ainult paari antenniga, mis on seotud ühe WiFi seadmega.

Standardis 802.11ac on võimalik kasutada 'MU-MIMO ehk. Multi-user MIMO tehnoloogiat, mis võimaladab andmete töötlust mitmest WiFi seadme vahel korraga ja millega võib saavutada veel kiireima andmetöötluse.

MU-MIMO on effektiivne siis, kui näiteks kasutatkse ühte WiFi seadet, mille küljes on mitu kasutajat, kuna MU-MIMO tehnoloogia võimladab vahetada andmedid paralleelselt mitme kasutaja vahel, samaaegselt teisi kasutajaid segamata.

Näiteks kasutades Skype-i hakkavad kliendid saatama ja kätte saama andmeid paralleelselt, mitte järjestikus nagu 802.11n standardi puhul.

Kasutatud kirjandus

[1]

[2]


Autor: Aleksei Issaikin(AK41)