802.11n

802.11n

802.11n standard annab Wi-Fi'le suurema kiiruse ja leviala, selle loomiseks kasutatakse ära uusim tehnoloogia ning olemas olevate tehnoloogiate eripärad. Kõige suuremaks erinevuseks eelnevate standarditega on MIMO(Multiple input, multiple output). MIMO kasutab mitut antenni, et liigutada mitut andmevoogu ühest kohast teise. MIMO võib samaaegselt saata ja vastu võtta mitut andmevoogu. Nii on aga võimalik liigutada rohkem andmeid sama aja jooksul. Selle tehnikaga saab ka suurendada leviala või siis distantsi mille vahel andmeid edastatakse.

Teine kasutusele võetud tehnoloogia 802.11n puhul on, et andmeedastuseks saab korraga kasutusele võtta 2 üksteist mittesegavat kanalisagedust. See annab jälle võimaluse edastada korraga rohkem andmeid.(channel bonding)

Kolmandaks 802.11n eripäraks on võime mahutada rohkem andmeid igasse edastatavasse paketti. (payload optimization/packet aggregation)

Tehniline kirjeldus

802.11n standard levib siseruumides umbes 70m ja välitingimustes kuni 250m. Mis on ligi 2 korda rohkem kui 802.11a, 802.11b või 802.11g standardi puhul.

Võimaldab kasutada nii 2.4GHz kui ka 5GHz sagedusala.

Ühildub vanemate standarditega.

802.11n standardi andmeedastuskiiruseks on kuni 600Mbit/s aga seda saab saavutada ainult, kui kasutada sama-aegselt nelja ühendusvoogu 40Mhz ribalaiusel. 40Mhz ribalaiuse kasutamine on aga tiheda asustusega piirkondades tihti raskendatud ning AP'de konfiguratsioon näeb ette, et kui piirkonnas on teisi AP'si minnakse üle 20Mhz'ile ribalaiusele. Lisaks tuleks maksimaalse võimsuse saavutamiseks kasutada 5GHz võrku. 5GHz sageduse eelis 2.4GHz sageduse ees on väiksem raadiomüra ning mitte üksteist katvad raadiokanalid.

Antennidest

Samal ajal liigutatavate andmevoogude arv on limiteeritud minimaalsete antennide arvu järgi seadmetel. Eraldi seisvad raadiosaatjad aga pakuvad suuremat limiiti samaaegseteks voogudeks, mis kannavad erinevaid andmeid. Valem A x B : C aitab meil mõista, milleks on raadiosaatja võimeline. A on maksimaalne andmeid edastavate antennide arv, mida raadiosaatja kasutab. B on maksimaalne vastuvõtmis antennide arv raadiosaatjal. Ning C on mitut andmevoogu saab raadiosaatja kasutada. Näiteks kui meil on raadiosaatja, mis saadab kahe antenniga ja võtab vastu kolmega ning saab ainult vastuvõtta või saata korraga kahte andmevoogu moodustub valem 2 x 3 : 2.

802.11n standard lubab korraga kuni 4 x 4 : 4. Tavaliselt näeb konfiguratsioon ette 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2. Neil kolmel on samasugused läbivusvõimsused ja lisad, ainuke erinevus on erinevus antennide süsteemis. Lisaks on veel 3 x 3 : 3, mis hakkab tavaks saama, sellel on läbivusvõimsus juba suurem, seoses lisa andmevoole.

Ajalugu

802.11n standardi loomist alustati 2002. aasta septembri alguses ja ametlikult sai kinnituse 2009. aasta oktoobri lõpus.

Selle standardi väljatöötamisest võttis osa üle 400 isiku rohkem kui 20 erinevast riigist. Isikud olid pärit erinevatelt eluvaldkondadest- teenusepakkujaid, süsteemi intregeerijaid, konsultatsiooni ettevõtetest, akadeemilistest organisatsioonidest.

Kasutatud allikad

http://www.computerworld.com/s/article/9019472/FAQ_802.11n_wireless_networking

http://www.wirevolution.com/2007/09/07/how-does-80211n-get-to-600mbps/

http://searchnetworking.techtarget.com.au/tips/22238-Understanding-8-2-11n-wireless-antennas

Koostanud: Kaspar Steinberg A22