Category:Andmesalvestustehnoloogiad: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
(19 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=
=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=


[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ainekaart/AST.pdf ICA0006 ainekaart]
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ainekaart/AST.pdf ICA0006 ainekaart] | [http://ois.ttu.ee/aine/ICA0006 ÕIS]


==Eesmärk==
==Eesmärk==
Line 29: Line 29:
Hindamisviis: Arvestuslik
Hindamisviis: Arvestuslik


Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)
Eeldusained: Soovituslik: ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine


Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Line 41: Line 41:
<span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span>  
<span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span>  


* [https://discord.gg/smMYYzx aine kiirsuhtluskanal]
* [https://discord.gg/ccAS7Xk aine kiirsuhtluskanal] (vt ka [[kiirsuhtluskanali valik]])
** aine kiirsuhtluskanal luuakse kokkuleppelises keskkonnas (soovitavalt [https://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara vabavaraline]), nt [http://matrix.org/ Matrix]+[https://riot.im Riot], [https://keybase.io/ Keybase], [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html Telegramm], [https://en.wikipedia.org/wiki/Discord_(software) Discord] jne (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_clients klientide võrdlus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_protocols protokollide võrdlus]); mitu klienti koos: [https://meetfranz.com/ Franz], [http://rambox.pro/ Rambox].
* [https://meet.itcollege.ee/ast pildi/heli/teksti jagamine] ([https://meet.jit.si/ast varuühendus]) ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])
* [https://meet.jit.si/ast pildi jagamine] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]


==Õppematerjalid==
==Õppematerjalid==
Aine teemade kohta '''lühispikker''' (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]
* [http://upload.itcollege.ee/edmund/ova/ valmiskujul virtuaalmasinad (sh laborid)]
* [[Andmesalvestustehnoloogiate viited]]
* [http://upload.itcollege.ee/edmund/iso/ ISO-failid]


==Videosalvestused==


I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
[https://echo360.org.uk/section/e6d62ca0-8b6a-4220-a75b-bf0d52d9624c/public Kevad 2019 videosalvestused]
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)
 
 
II - RAID
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)
* https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8
* https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0
 
 
III - LVM
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group
 
 
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares
 
 
V - Varundamine ja taaste
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication
 
 
'''Kasulikud raamatud:'''
 
* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy
 
* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services
 
==Õppeaine ajakava==
 
===Päevaõpe===
 
===Kaugõpe===
 
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/01%20sissejuhatus.pptx Sissejuhatus]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/01%20andmed.pptx Andmed]
 
[https://echo360.org.uk/section/5d2bd49e-2644-45d0-9c40-565820afac0a/public Kevad 2018 videosalvestused]


==Õpiväljundid==
==Õpiväljundid==
Line 167: Line 110:
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==  
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==  


Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.
* '''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/juhtumiuuring/ siin on ka mõned näidised]'''
Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimastes loengutes.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada ÕISi kaudu teatena või ka otse õppejõule.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada ÕISi kaudu teatena või ka otse õppejõule.


Line 189: Line 134:
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf virtuaallaborite kasutusjuhend]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf virtuaallaborite kasutusjuhend]
* http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/
* http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/
[[AST riistvara praktikumid]] palun siis eraldi kirja panna (kes, milline riistvara jne).


==Tähtajad==  
==Tähtajad==  
 
* tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
'''Päevaõppele:'''
 
* Juhtumiuuring
 
 
'''Kaugõppele:'''
 
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]
Line 206: Line 146:
==Viki artikkel==
==Viki artikkel==


Viki artiklid panna kirja siia [[AST-artiklid]]
Lisainfo ja teemad vt [[AST-artiklid]]
 
Tutvuge materjaliga:
* [[Artikli kondikava]]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_AST.html Põhilised vead viki artiklites]
 
PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.
 
*Teema valib tudeng ning panna kirja siia: [[AST-artiklid]]
*Õppejõud kinnitab teema
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel])  - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
 
'''Viki artikli formaat'''
* Sissejuhatus
* Sisu
** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale
** Tehnilised nõuded (kui on)
** Artikli sisu (vastav teemale!)
** Näited
* Kokkuvõte
** Teema kokkuvõte + autori arvamus
* Kasutatud materjalid


==Tagasiside==
==Tagasiside==
Line 246: Line 163:
==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==
==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==


'''Vabad teemad:'''
vt [[AST-artiklid]].
 
* [[Provisioning]]
* [[Storage cache]]
* [[Automated storage tiering]]
* [[Cloud storage]]
* [[Holographic data storage]]
* [[EMC ScaleIO]]
* [[shm]]
* [[RapidDisk]]
* [[ramfs]]
* [[ZFS]]
* [[MooseFS]]
* [[Lustre]]
* [[GlusterFS]]
* [[OrangeFS]]
* [[XtreemFS]]
* [[ntfs-3g]]
* [[ntfsprogs]]
* [[e2fsprogs]]
* [[Skylable Sx]]
* [[Logical disk]]
* [[LUKS]]
* [[EncFS]]
* [[eCryptfs]]
* [[VeraCrypt]]
* [[Steganograafia]]
* [[SSHFS]]
* [[WebDAV]]
 
 
Kui siit midagi valitakse siis võib selle siit ära võtta ja lisada [[AST-artiklid]] alla ning oma nimi, grupp taha.
 
Ideid leiab veel nt:
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Computer_data_storage
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Cloud_storage
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Linux
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_MacOS
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Windows
* https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_cryptographic_file_systems
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_encryption_software
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Steganography
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Network_file_systems
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_online_backup_services
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_cloning_software
* https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_backup_software
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_hosting_services

Revision as of 15:59, 11 March 2019

Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart

ICA0006 ainekaart | ÕIS

Eesmärk

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate põhialuseid. Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas. Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes, rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

Lühitutvustus

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: ICA0006

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Õpetamise aeg: sügissemestri II pool

Aine maht: 3 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Eeldusained: Soovituslik: ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

Õppejõud

Siim Vene, Edmund Laugasson

Koostöö

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Õppematerjalid

Videosalvestused

Kevad 2019 videosalvestused

Õpiväljundid

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise kaasaegseid tehnikaid.

Õpiväljund1: Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend: Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

Õpiväljund2: Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend: Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi korrektselt.

Õpiväljund3: Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend: Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

Õpiväljund4: Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba olemasolevale süsteemile.

Lävend: Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest kaitstud.

Õpiväljund5: Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend: Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö tulemusena.

Õpiväljund6: Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend: Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud termineid õiges kontekstis.

Kodutööde/Iseseisvate tööde info

Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.

Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimastes loengutes. Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada ÕISi kaudu teatena või ka otse õppejõule.

Arvestuse kujunemine

Arvestuse saamiseks peavad olema tehtud:

1) suuliselt kaitstud kolm laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

Boonuspunkte saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) LUG'il jt vabavaraga seotud kogunemistel ettekande tegemise eest

Praktikumid

Sooritatakse kas virtuaallaborite keskkonnas I-Tee või ka mõnes teises arvutis.

AST riistvara praktikumid palun siis eraldi kirja panna (kes, milline riistvara jne).

Tähtajad

  • tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
  • Ettekande (individuaaltöö või viki artikkel)
    • teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja vastavasse viki artiklisse
    • ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
  • Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil

Viki artikkel

Lisainfo ja teemad vt AST-artiklid

Tagasiside

... saab anda siin veebivormis.

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

Tudengite poolt tehtud viki artiklid

vt AST-artiklid.