Category:Andmesalvestustehnoloogiad: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(178 intermediate revisions by 9 users not shown)
Line 1: Line 1:
=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=
=Ainekaart=


==Eesmärk==
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ainekaart/AST.pdf ICA0006 ainekaart] | [http://ois.ttu.ee/aine/ICA0006 ÕIS]
 
=Eesmärk=


Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
Line 11: Line 13:
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.


==Lühitutvustus==
=Lühitutvustus=


Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (''Information Storage Technologies'')


Aine kood: I395
Aine kood: ICA0006


Aine tüüp: Valikaine
Aine tüüp: Valikaine
Line 21: Line 23:
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine


Õpetamise aeg: sügissemestri II pool
Aine maht: 6 EAP  
 
Aine maht: 3 EAP  


Hindamisviis: Arvestuslik
Hindamisviis: Arvestuslik


Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)
Soovituslikud eeldusained: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine]


=Kirjeldus=
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.


<span style="color:#FF0000">
=Õppejõud=
Küsi asju, mis segaseks jäid: </span> [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8Ias967zv8HpXbaQ vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).
 
==Õppejõud==
Edmund Laugasson
*[https://telegram.me/edmundlaugasson Telegramm] - eelistatud suhtlusviis, vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]
*e-post: edmund punkt laugasson ätt itcollege punkt ee
 
Ruum 516 (5.korrus)
 
sisetelefon 842
 
telefon 6285842
 
==Õpimapp==
Eesmärgid:
*infovahetus õppejõuga
**tööde esitamised
**tagasiside
 
 
[https://goo.gl/forms/1KZKUZt3NIv6Tu8F2 Veebivorm] - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.<br />
<span style="color:#FF0000">NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta!</span> See on vajalik edasiseks info muutmiseks.
 
 
Soovitus:<br />
*pilvekettal luua aine kataloog
*loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda
*kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata
*veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile
 
 
Pilveketta funktsionaalsus:<br />
*veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt
*eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]
 


Pilveketta valik:<br />
Siim Vene, [[User:Edmund|Edmund Laugasson]]
*eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive'i abiinfo inglise keeles]
*[https://open365.io/ Open365] (õppejõu konto aadress: edmund punkt laugasson ätt open365 punkt io), [http://community.open365.io/ kogukonna tugi foorumi, IRC-kanali näol]
*teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]


==Õppematerjalid==
=Koostöö=
<span style="color:#FF0000">Küsi asju, mis segaseks jäid!</span>


Aine teemade kohta '''lühispikker''' (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)
* [https://discord.gg/ccAS7Xk aine kiirsuhtluskanal] (vt ka [[kiirsuhtluskanali valik]])
* [https://meet.itcollege.ee/ast pildi/heli/teksti jagamine] ([https://meet.jit.si/ast varuühendus]) ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]


* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]
=Õppematerjalid=
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]
* [[Andmesalvestustehnoloogiate viited]]


==Loengud==
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/loengud/ Loengud] toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad:
* 1.loeng: andmed
* 2.loeng: RAID
* 3.loeng: LVM
* 4.loeng: DAS,SAN,NAS
* 5.loeng: pilvesalvestus
* 6.loeng: varundamine
* 7.loeng: failisüsteemid
* 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded
Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema.


I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
==Praktikumid==
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas:
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* 2 tundi üle nädala
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* 4 tundi üle nädala
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)
Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf kasutusjuhend] ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel.
Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud.
* kolm automaathindamisega virtuaallaborit:
** DEVOPS Storage Partitions
** DEVOPS Storage RAID
** DEVOPS Storage LVM
*** virtuaallaborid asuvad http://elab.itcollege.ee/
* virtuaallabori tegevused sooritatakse ka riistvaralabori füüsilise riistvara peal
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/ praktikumide materjalid]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/kordamiskysimused-laborite-kaitsmisel.txt kordamisküsimused laborite kaitsmisel]
* [[AST riistvara praktikumid]] palun siis eraldi aastate kaupa kirja panna (kes, milline riistvara jne).
* [[Microsofti tarkvara]]


==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==
Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.
* '''[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/juhtumiuuring/ siin on ka mõned näidised]'''
Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfCYvaOUdz_rZ0tTqmO6-TqTOIYL5s5rjQQPZPZSk9K08v3Kw/viewform?usp=sf_link grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu]'''.


II - RAID
=Videosalvestused=
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)
* https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8
* https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0


[https://echo360.org.uk/section/e6d62ca0-8b6a-4220-a75b-bf0d52d9624c/public Kevad 2019 videosalvestused]


III - LVM
==Arvestuse kujunemine==
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group


'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal


IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
'''Boonuspunkte''' saab:
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares


1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest


V - Varundamine ja taaste
==Tähtajad==
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication
* tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]
** ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil


==Viki artikkel==


'''Kasulikud raamatud:'''
Lisainfo ja teemad vt [[AST-artiklid]]
 
* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy
 
* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services
 
==Õppeaine ajakava==
 
'''Päevaõpe'''
 
1.1 Sissejuhatus ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.pdf PDF]) + [https://goo.gl/forms/yHoCizKqRCtLCtYi1 Tasemetest]<br>
1.2 Virtuaallaborite süsteemiga tutvumine ja kordamisülesanne<br>
2.1 Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid<br>
2.2 Btrfs failisüsteemi harjutus<br>
3.1 Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm<br>
3.2 Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)<br>
4.1 Ülevaade Logical Volume Manager-ist<br>
4.2 LVM vahendite kasutamise praktikum (H)<br>
5.1 Sissejuhatus intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast<br>
5.2 FreeNAS praktikum<br>
6.1 Jätk eelmisele teemale: Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest <br>
6.2 FreeNAS praktikumi jätk ja kaitsmised (H)<br>
7.1 Varundamine ja taaste<br>
7.2 Varundamise ja taaste praktikum + kaitsmised<br>
8.1 Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine<br>
8.2 Arvestus - praktikumide kaitsmine
 
 
'''Kaugõpe'''
 
1. tund Sissejuhatus ainesse + Tasemetest<br>
2. tund Sissejuhatus salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine<br>
3. tund Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm + RAIDi praktikum (H)<br>
4. tund Ülevaade Logical Volume Manager-ist ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)<br>
5. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund<br>
6. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund<br>
7. tund NAS-i praktikum e-lab keskkonnas (H)<br>
8. tund Ainult praktikumide kaitsmise tund<br>
9. tund (Arvestuse nädal) Ettekanded!


==Õpiväljundid==
=Õpiväljundid=


Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
Line 167: Line 121:
kaasaegseid tehnikaid.
kaasaegseid tehnikaid.


'''Õpiväljund1''':
'''Õpiväljund 1''':
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid


Line 174: Line 128:
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.


'''Õpiväljund2''':
'''Õpiväljund 2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.
tulemusi ning järeldusi põhjendada.
Line 183: Line 137:
korrektselt.
korrektselt.


'''Õpiväljund3''':
'''Õpiväljund 3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.


Line 190: Line 144:
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.


'''Õpiväljund4''':
'''Õpiväljund 4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.
olemasolevale süsteemile.
Line 198: Line 152:
kaitstud.
kaitstud.


'''Õpiväljund5''':
'''Õpiväljund 5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.


Line 206: Line 160:
tulemusena.
tulemusena.


'''Õpiväljund6''':
'''Õpiväljund 6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.


Line 213: Line 167:
termineid õiges kontekstis.
termineid õiges kontekstis.


==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==
=Tagasiside=
 
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.
 
==Arvestuse kujunemine==
 
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal
 
'''Boonuspunkte''' saab:
 
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) [http://lug.itcollege.ee LUG'il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest
 
==Tähtajad==
 
'''Päevaõppele:'''
 
* Juhtumiuuring:
** Grupid registreerida:'''10.11.2016'''
** Grupi valmis kirjatöö esitada [[#Õpimapp|õpimappi]] '''08.12.2016 '''
** Ettekanded: viimases loengus '''15.12.2016'''
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval (15.12.2016) '''
 
 
'''Kaugõppele:'''
 
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])
** teema teatamine ''''''
** ettekanne teha hiljemalt ''''''
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval'''
 
==Viki artikkel==
 
Tutvuge materjaliga:
* [[Artikli kondikava]]
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites.html Põhilised vead viki artiklites]
 
PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.
 
*Teema valib tudeng ning saadab selle info õppejõule läbi vastava veebivormi, [[#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Õppejõud kinnitab teema
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel])
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
 
'''Viki artikli formaat'''
* Sissejuhatus
* Sisu
** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale
** Tehnilised nõuded (kui on)
** Artikli sisu (vastav teemale!)
** Näited
* Kokkuvõte
** Teema kokkuvõte + autori arvamus
* Kasutatud materjalid


==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==
... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis].


Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused edastada '''[[#Õppejõud|õppejõule]]''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!
=Varasemad õppematerjalid=
 
==Varasemad õppematerjalid==


Aastate kaupa:  
Aastate kaupa:  


[[2015. aasta materjalid AST]]
* [[2015. aasta materjalid AST]]
 
* [[2016. aasta materjalid AST]]
==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==
* [[2017. aasta materjalid AST]]
 
* [[2018. aasta materjalid AST]]
'''Vabad teemad:'''
 
[[Provisioning]]


[[Storage cache]]
=Tudengite poolt tehtud viki artiklid =


[[Automated storage tiering]]
vt [[AST-artiklid]].

Latest revision as of 10:17, 31 January 2020

Ainekaart

ICA0006 ainekaart | ÕIS

Eesmärk

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate põhialuseid. Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas. Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes, rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

Lühitutvustus

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: ICA0006

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Aine maht: 6 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Soovituslikud eeldusained: ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine

Kirjeldus

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid. Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

Õppejõud

Siim Vene, Edmund Laugasson

Koostöö

Küsi asju, mis segaseks jäid!

Õppematerjalid

Loengud

Loengud toimuvad üle nädala 2 tundi (keskmiselt 1 tund nädalas), teemad:

  • 1.loeng: andmed
  • 2.loeng: RAID
  • 3.loeng: LVM
  • 4.loeng: DAS,SAN,NAS
  • 5.loeng: pilvesalvestus
  • 6.loeng: varundamine
  • 7.loeng: failisüsteemid
  • 8.loeng: tudengite rühmatöö ettekanded

Võimalusel kutsume ka külalislektoreid erinevatel teemadel esinema.

Praktikumid

Praktikumid toimuvad 16 õppenädalal ja keskmiselt 3 tundi nädalas:

  • 2 tundi üle nädala
  • 4 tundi üle nädala

Sooritatakse virtuaallaborite keskkonnas I-Tee kasutusjuhend ja ka riistvaralabori (ruum 407) masinatel. Iga tudeng valib oma tempo laborite sooritamisel ja kaitsmisel. Kui labor on tehtud siis on soovitav see ka kohe ära kaitsta. Viimasele minutile (tunnile) ei soovita kaitsmist jätta. Hiljemalt viimaseks praktikumitunniks peavad laborid olema kaitstud.

Kodutööde/Iseseisvate tööde info

Iseseisev töö (juhtumiuuring) toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid võib vabalt valida.

Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette viimast(t)es loengu(te)s. Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada selle vormi kaudu.

Videosalvestused

Kevad 2019 videosalvestused

Arvestuse kujunemine

Arvestuse saamiseks peavad olema tehtud: 1) suuliselt kaitstud kolm laborites tehtavast praktilisest ülesandest 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring). 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

Boonuspunkte saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine) 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest 4) LUG'il jt vabavaraga seotud kogunemistel ettekande tegemise eest

Tähtajad

  • tähtajad tulenevad akadeemilisest kalendrist
  • Ettekande (individuaaltöö või viki artikkel)
    • teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja vastavasse viki artiklisse
    • ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil
  • Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil

Viki artikkel

Lisainfo ja teemad vt AST-artiklid

Õpiväljundid

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida, rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise kaasaegseid tehnikaid.

Õpiväljund 1: Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend: Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

Õpiväljund 2: Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend: Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi korrektselt.

Õpiväljund 3: Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend: Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

Õpiväljund 4: Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba olemasolevale süsteemile.

Lävend: Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest kaitstud.

Õpiväljund 5: Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend: Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö tulemusena.

Õpiväljund 6: Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend: Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud termineid õiges kontekstis.

Tagasiside

... saab anda siin veebivormis.

Varasemad õppematerjalid

Aastate kaupa:

Tudengite poolt tehtud viki artiklid

vt AST-artiklid.