Difference between revisions of "Category:Erialatutvustus 2012"

From EIK wiki
(Blanked the page)
Line 1: Line 1:
 +
                                                                                Essee.
  
 +
Essee aines õpingukorraldus ja erialatutvustus, mis käsitleb toimunud loenguid. Lühikokkuvõtted loengutest . Lõpuks ka sarnasused, erinevused ja ka oma arvamus.
 +
  Esimene loeng toimus teemal ’’ Õppekorraldus ja sisekord ’’. Tutvustasti lähemalt kooli sisekorda ja seda nii riiklikul kui ka kooli tasandil – räägiti õppekorralduse eeskirjast, akadeemilisest kalendrist, ÕIS-st, punasest joonest ja paljust muust vajalikust. Loeng oli väga vajalik, eriti neile, kes ülikooli astusid elus esimest korda , kuna see aitas neil aru saada, mis täpsemalt edaspidi toimuma hakkab.
 +
  Teise loengu teemaks oli ’’ Helpdesk ’’, esinejateks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype-st. Rääkisid nad lähemalt helpdeskist, millega seal tegeletakse, miks just valitada töö helpdeskis. Mida tuleb omada , et sinna tööle saada ning kuidas helpdesk töötab. Näidati ka skype- kontorit ning tutvustati Skype- sisest elu .  Esinejad olid enesekindlad, võtsid asja lõbusalt ning rääkisid asjast nii, nagu see tegelikult on. Kui millegi kallal norida, siis võibolla olid esinejate vastused olid veidi lühidad (kuid samas andsid vajaliku informatsiooni) ja  samuti ka loengu osa oli natuke lühike.
 +
  Kolmandaks oli loeng nimega: ’’Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast’’. Esinejaoks oli Janka Liiv ning loeng tutvustas programmeerimist (seda peamiselt Ruby keeles) , sellest, kuidas näeb üldine elanikkonnast it inimesi, ehk stereotüüpidest ja kuna enamus ’’itimehi’’ on meessoost, siis see konkreetne loeng oli suunatud vähemusele, naissoost programmeerijatele. Samuti tutvustati ka esinevaid sotsiaalseid lehekülgi, kust on algajatel kerge infot leida programmeerimise kohta. Innustati inimesi proovima erinevaid ning uusi asju ja mitte kuulama kõike, mida teised  räägivad. Loeng oli motiveeriv ning toodi välja huvitavaid näiteid.
 +
  Järgmises loengus räägiti it tööjõuturust. Peamiselt suuratud noortele, kes pole veel tööl käinud. Toodi lähemale nii Eesti kui ülejäänud maailma tööjõu nõudluse. Erinevused spetsialistide ning generalistide ning riigi- ja eraettevõtete vahel. Näiteid, mida toodi loengul olid üldisel head ning neid ei ilusatud liigselt – niisiis mõni inimene võis mõne näite peale solvuda.
 +
  Viies loeng ’’ Karma’’. Erinevalt eelmistest külalistest, oli see esineja toimetanud freelancerina, mitte kuulunud teatud firma alla. Puudus ka ülikooli haridus. Teemaks oli jällegi helpdesk, kuigi vaadeldud natuke teise nurga alt kui eelmises loengus, mis helpdeski käsitles. See oli positiivne, kuna andis natuke laiema pildi tööst, millega seal tegeletakse. Selgitati ka seda, mida peale kooli lõpetamist üldiselt inimesed kipuvad tegema, kuidas elu välja hakkab nägema. Süveneti rohkem konkreetsetele ametitele, millekohta toodi ka elulisi näiteid.
 +
  Kuues loeng rääkis lähemalt Ignite-st, mis on on tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte. Mõningal määral oli tegu küll reklaamiga firmale , kuid loengu ajal peeti mänge, mille põhjal sai teha loogilisi järeldusi, näiteks sellise järelduse, et mitu inimest koos mõtlemas on parem kui ainult üks. Lisaks tõestati ka ära kuidas tarkvara arendus ja planeerimine aitavad protsesse kiirendada.
 +
  Testimisest ja tarkvaraarendusest rääkis Kristjan Karmo, kes tõi õpilasi lähemale testimisele ning tõesta, et testimine ei ole nii igav ja üksluine hiireklickimine kui paljud seda arvavad, eriti kuna testjad saavad suhelda kõigiga, kes toote kallal tegutsevad Toodi välja testimise positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Näiteks toodi pisikeste vigade, mis olid tingitud vaid väiksest kirjaveast, maksumused, mis ulatusid miljonitesse ja isegi miljarditesse – see näitab testimise tähtsust programmi valmimise juures. Kahjuks kipuvad paljud testimist siiski alahindama, kuna see on kulukas ning pidevalt jääb testimine tahaplaanile.
 +
  Viimane , kaheksas, loeng rääkis haiglast ning tehnoloogiast mida seal kasutatakse. Miks seda on vaja ja kas tehnoloogiast on ka midagi kasu või on see vaid raha raiskamine? Räägiti haiglast sellisest vaatenurgast, millele tavainimene muidu ei mõtle ja mida tavainimene ei näe. Lisaks ka tulevikuplaanidest, nagu näiteks see, et arvutid on plaani vahetada vastu iPad-de vastu, kuna arstid kes iPad-e juba praegu kasutavad on nendega väga rahul.
 +
  Loengute ühiseks küljeks on kokkupuude infotehnoloogiaga. Kõik kes esinesid on suuremal või vähemal määral seotud it-ga ja oli näha, et inimesed on oma ala spetsialistid. Üldisemalt räägiti igas loengus, kuhu on võimalik edasi suunduda, toodi välja stereotüübid ning näidati, et kõik ei ole nii nagu enamik inimesi arvab. Tänu nendele loengutele sai näha laiemat pilti firmadest, seda vaadatuna väga erinevatelt tahkudelt.
 +
  Erinevustest niipalju, et niipalju kui on erinevaid inimesi , niipalju on ka erinevaid vaatenurki ning arusaamu asjadest. Iga loengu esinejad töötasid erinevates kohtades, mis ei olnud üksteisega peaaegu üldse seotud, kuid kõiki seob üks asi – tehnoloogia. Tänu sellele oli võimalus näha kui lai on tehnoloogia kasutusvaldkond ning, et see ei ole vaid arvutid ja mobiilid, vaid seda kasutatakse igalpool ja vaata, et igal alal.
 +
  Esialgselt lugedes aine pealkirja jäi silma sõna ’’õpingukorraldus’’, ei saanud koheselt aru millega on tegu, kuid kui lõpuks kohale jõudis, et aine tutvustab laiemalt it valdkonda ning seda nii erinevatest pooltest, tundus asi palju huvitavam. Loengud olid informatsioonirikkad ning igast loengust oli midagi õppida.
 +
  Kui millegiüle kurta, siis selliseid ’ mängulaadseid ’ ettevõtmisi oleks võinud rohkem olla, kuna inimestele tundub siis asi huvitavam kui nad saavad ise osa võtta.
 +
  Lõpetuseks arvan, et loengud täitsid aine eesmärgi – nad avardasid silmaringi ning näitasid, et infotehnoloogia on osa iga inimesed igapäevasest elust. Isegi kui persoon arvutit ega mobiiltelefoni ei kasutaks.
 +
 
 +
                                                                                      Sten Saliste Rühm : 15
 +
 +
 +
 +
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
 +
Kui õppur ei sooritanud arvestus esimesel korral, siis tuleb tal see sooritada uuesti, seda saab teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, ja õppejõul on õigus anda talle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on eksamile pääsemise aluseks. Korduseksamile pääsemise tähtajad määrab aineõppejõud , mis peab olema kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.( Paragrahv 5.3.6.)
 +
Paragrahvis 5.2.7.  seisab, et :  „Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus on 14,2 2012/2013 õppeaastas.“
 +
Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnast (5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul )
 +
 +
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
 +
Mis tegevused tuleb teha ja mis võimalused minekuks teisel õppeaastal?
 +
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
 +
Paragrahv 6.1.4.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest  õpinguaastast.  Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
 +
Avaldus rektorile ja avaldust saab esitada punase joone päevani.
 +
Kui kauaks ?
 +
6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
 +
6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
 +
6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
 +
6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.
 +
Maksimum kolmeks aastaks.
 +
Kuidas lõpetada ?
 +
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
 +
Lõpetatakse automaatselt.
 +
Kuidas varem lõpetada ?
 +
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga
 +
Tuleb saata avaldus rektorile.
 +
Õppeainete deklareetimine.
 +
 +
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.  Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
 +
Aineid saab deklareerida esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt punase joone päevaks.
 +
Saab teha arvestusi & eksameid ?
 +
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.  Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
 +
Jah saab .

Revision as of 23:05, 30 October 2012

                                                                                Essee.
Essee aines õpingukorraldus ja erialatutvustus, mis käsitleb toimunud loenguid. Lühikokkuvõtted loengutest . Lõpuks ka sarnasused, erinevused ja ka oma arvamus.
 Esimene loeng toimus teemal ’’ Õppekorraldus ja sisekord ’’. Tutvustasti lähemalt kooli sisekorda ja seda nii riiklikul kui ka kooli tasandil – räägiti õppekorralduse eeskirjast, akadeemilisest kalendrist, ÕIS-st, punasest joonest ja paljust muust vajalikust. Loeng oli väga vajalik, eriti neile, kes ülikooli astusid elus esimest korda , kuna see aitas neil aru saada, mis täpsemalt edaspidi toimuma hakkab. 
 Teise loengu teemaks oli ’’ Helpdesk ’’, esinejateks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype-st. Rääkisid nad lähemalt helpdeskist, millega seal tegeletakse, miks just valitada töö helpdeskis. Mida tuleb omada , et sinna tööle saada ning kuidas helpdesk töötab. Näidati ka skype- kontorit ning tutvustati Skype- sisest elu .  Esinejad olid enesekindlad, võtsid asja lõbusalt ning rääkisid asjast nii, nagu see tegelikult on. Kui millegi kallal norida, siis võibolla olid esinejate vastused olid veidi lühidad (kuid samas andsid vajaliku informatsiooni) ja  samuti ka loengu osa oli natuke lühike.
 Kolmandaks oli loeng nimega: ’’Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast’’. Esinejaoks oli Janka Liiv ning loeng tutvustas programmeerimist (seda peamiselt Ruby keeles) , sellest, kuidas näeb üldine elanikkonnast it inimesi, ehk stereotüüpidest ja kuna enamus ’’itimehi’’ on meessoost, siis see konkreetne loeng oli suunatud vähemusele, naissoost programmeerijatele. Samuti tutvustati ka esinevaid sotsiaalseid lehekülgi, kust on algajatel kerge infot leida programmeerimise kohta. Innustati inimesi proovima erinevaid ning uusi asju ja mitte kuulama kõike, mida teised  räägivad. Loeng oli motiveeriv ning toodi välja huvitavaid näiteid.
 Järgmises loengus räägiti it tööjõuturust. Peamiselt suuratud noortele, kes pole veel tööl käinud. Toodi lähemale nii Eesti kui ülejäänud maailma tööjõu nõudluse. Erinevused spetsialistide ning generalistide ning riigi- ja eraettevõtete vahel. Näiteid, mida toodi loengul olid üldisel head ning neid ei ilusatud liigselt – niisiis mõni inimene võis mõne näite peale solvuda. 
 Viies loeng ’’ Karma’’. Erinevalt eelmistest külalistest, oli see esineja toimetanud freelancerina, mitte kuulunud teatud firma alla. Puudus ka ülikooli haridus. Teemaks oli jällegi helpdesk, kuigi vaadeldud natuke teise nurga alt kui eelmises loengus, mis helpdeski käsitles. See oli positiivne, kuna andis natuke laiema pildi tööst, millega seal tegeletakse. Selgitati ka seda, mida peale kooli lõpetamist üldiselt inimesed kipuvad tegema, kuidas elu välja hakkab nägema. Süveneti rohkem konkreetsetele ametitele, millekohta toodi ka elulisi näiteid.
 Kuues loeng rääkis lähemalt Ignite-st, mis on on tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte. Mõningal määral oli tegu küll reklaamiga firmale , kuid loengu ajal peeti mänge, mille põhjal sai teha loogilisi järeldusi, näiteks sellise järelduse, et mitu inimest koos mõtlemas on parem kui ainult üks. Lisaks tõestati ka ära kuidas tarkvara arendus ja planeerimine aitavad protsesse kiirendada.
 Testimisest ja tarkvaraarendusest rääkis Kristjan Karmo, kes tõi õpilasi lähemale testimisele ning tõesta, et testimine ei ole nii igav ja üksluine hiireklickimine kui paljud seda arvavad, eriti kuna testjad saavad suhelda kõigiga, kes toote kallal tegutsevad Toodi välja testimise positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Näiteks toodi pisikeste vigade, mis olid tingitud vaid väiksest kirjaveast, maksumused, mis ulatusid miljonitesse ja isegi miljarditesse – see näitab testimise tähtsust programmi valmimise juures. Kahjuks kipuvad paljud testimist siiski alahindama, kuna see on kulukas ning pidevalt jääb testimine tahaplaanile.
 Viimane , kaheksas, loeng rääkis haiglast ning tehnoloogiast mida seal kasutatakse. Miks seda on vaja ja kas tehnoloogiast on ka midagi kasu või on see vaid raha raiskamine? Räägiti haiglast sellisest vaatenurgast, millele tavainimene muidu ei mõtle ja mida tavainimene ei näe. Lisaks ka tulevikuplaanidest, nagu näiteks see, et arvutid on plaani vahetada vastu iPad-de vastu, kuna arstid kes iPad-e juba praegu kasutavad on nendega väga rahul.
 Loengute ühiseks küljeks on kokkupuude infotehnoloogiaga. Kõik kes esinesid on suuremal või vähemal määral seotud it-ga ja oli näha, et inimesed on oma ala spetsialistid. Üldisemalt räägiti igas loengus, kuhu on võimalik edasi suunduda, toodi välja stereotüübid ning näidati, et kõik ei ole nii nagu enamik inimesi arvab. Tänu nendele loengutele sai näha laiemat pilti firmadest, seda vaadatuna väga erinevatelt tahkudelt.													
 Erinevustest niipalju, et niipalju kui on erinevaid inimesi , niipalju on ka erinevaid vaatenurki ning arusaamu asjadest. Iga loengu esinejad töötasid erinevates kohtades, mis ei olnud üksteisega peaaegu üldse seotud, kuid kõiki seob üks asi – tehnoloogia. Tänu sellele oli võimalus näha kui lai on tehnoloogia kasutusvaldkond ning, et see ei ole vaid arvutid ja mobiilid, vaid seda kasutatakse igalpool ja vaata, et igal alal. 
 Esialgselt lugedes aine pealkirja jäi silma sõna ’’õpingukorraldus’’, ei saanud koheselt aru millega on tegu, kuid kui lõpuks kohale jõudis, et aine tutvustab laiemalt it valdkonda ning seda nii erinevatest pooltest, tundus asi palju huvitavam. Loengud olid informatsioonirikkad ning igast loengust oli midagi õppida. 
 Kui millegiüle kurta, siis selliseid ’ mängulaadseid ’ ettevõtmisi oleks võinud rohkem olla, kuna inimestele tundub siis asi huvitavam kui nad saavad ise osa võtta. 
 Lõpetuseks arvan, et loengud täitsid aine eesmärgi – nad avardasid silmaringi ning näitasid, et infotehnoloogia on osa iga inimesed igapäevasest elust. Isegi kui persoon arvutit ega mobiiltelefoni ei kasutaks. 
 
  														                                                                                     	Sten Saliste											Rühm : 15


Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? Kui õppur ei sooritanud arvestus esimesel korral, siis tuleb tal see sooritada uuesti, seda saab teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, ja õppejõul on õigus anda talle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on eksamile pääsemise aluseks. Korduseksamile pääsemise tähtajad määrab aineõppejõud , mis peab olema kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.( Paragrahv 5.3.6.) Paragrahvis 5.2.7. seisab, et : „Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus on 14,2 2012/2013 õppeaastas.“ Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnast (5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul )

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Mis tegevused tuleb teha ja mis võimalused minekuks teisel õppeaastal? 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Paragrahv 6.1.4.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Avaldus rektorile ja avaldust saab esitada punase joone päevani. Kui kauaks ? 6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Maksimum kolmeks aastaks. Kuidas lõpetada ? 6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Lõpetatakse automaatselt. Kuidas varem lõpetada ? 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga Tuleb saata avaldus rektorile. Õppeainete deklareetimine.

6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Aineid saab deklareerida esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt punase joone päevaks. Saab teha arvestusi & eksameid ? 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah saab .

Pages in category "Erialatutvustus 2012"

The following 124 pages are in this category, out of 124 total.