Category:Erialatutvustus 2012

From EIK wiki
Revision as of 04:12, 31 October 2012 by Kakallas (talk | contribs)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Kallas

Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012

Essee

Loengud toimusid iganädalaselt neljapäeva hommikuti kell 8.15. Kes mingil põhjusel hommikuti kohapeale ei tulnud, sai loengut läbi interneti kodus vaadata. See oli minu eelistatud meetod, kuna mulle meeldib kauem magada ja kooli tulekuks pean tund aega bussiga sõitma. Kokku oli seitse erialatutvustuse esinemist.

Esimese loengu esinejateks olid kaks Peetri-nimelist härrasmeest Skype-i helpdeskist, kes mõlemad on IT Kolledži vilistlased. Nad tutvustasid tööd IT-kasutajate abisektoris, kus tuleb n-ö dambjuusereid abistada kõikvõimalike probleemide korral. Räägiti ameti plussidest ja miinustest ning vajalikest isikuomadustest. Skype-is töötamine pidavat meeldiv olema, seda ma usun. Selgitati, kuidas helpdeskis abistamine reaalselt toimib(ticketi süsteem), ning näidati humoorikat helpdeski tööd illustreerivat videot. Sellele järgnes pikem küsimustering. Üldiselt oli esitlus vabas vormis, tehti nalja, räägiti laialt.

Teise loengu esinejaks oli Jaanika-nimeline neiu, kes on samuti ITK vilistlane. Esmalt kõneles ta natuke endast, kuidas ta alguses arvutimaailmast suurt midagi ei jaganud, aga kuidas ta lõpuks selles maailmas oma koha leidis. Teda huvitas kirjutamine, nii et ta hakkas seda soovi realiseerima läbi programmerimise. Tema sõnul on programmeerimine loovkirjutamine. Programmeerimisega seoses oli tal mitmeid häid nõuandeid. Vahepeal toimus väiksemat sorti mäng, et saalisolijatele selgemaks teha veebirakenduste mudelit ning sellekohaseid akronüüme. Ettekande lõpupoole tuli juttu stereotüüpidest ning kogukondadest. Samuti tutvustas ta oma töökohta Tech Sistersis, kus ta töötab Ruby on Rails programmeerijana. Kokkuvõtteks oli esitlus sisukas ja huvitav, ning oli mida kõrva taha panna. Jaanika juttu täiendas hästi koostatud PowerPointi esitlus, mis oli selge, humoorikas ja meeldejääv.

Kolmandas loengus esines veel üks ITK vilistlane Andres, kes esitluse hetkel töötas internetikasiinosid valmistavas firmas nimega Playtech. Internetikasiinodest küll juttu ei tulnud, aga see-eest kõneles ta meile IT tööjõuturust. Tundus, et tal on räägitava teemaga omajagu kogemust, kuna ta olevat töötanud mitmel ametil nii erasektoris kui ka riiklikus sektoris. Andres rääkis konkreetselt, kuhu me ennast IT-sektoris paigutama peaksime, et teenida head palka ja olla väärtustatud. Nimelt ta soovitas mitte minna n-ö letineegriks, pigem alustada väikeses firmas sysadminina. Seejärel soovitas ta rahateenimiseks minna äri-IT valdkonda. Veel kõneles ta spetsialistidest ja generalistidest. Mainimata ei jäänud ka Linuxi üleolek Window-sist tõsise töö keskkonnas. Samuti tuli juttu era- ja riigisektorist. Tema jutu järgi ei tundu mulle riiklik sektor suurem asi koht kus töötada. Ma arvan, et Andrese jutt oli üsna subjektiivne, et päris kõik ei ole täpselt nii ja ei pea tegema nii nagu ta ütleb, aga seda ta rõhutas isegi, et igaühe enda asi, kuhu ta tööle tahab minna. Selles suhtes hea esitlus, et ta tegi omast kogemusest praktilise lühikokkuvõtte IT-maailma tööjõuturust, mis kindlasti teeb suuna selgemaks neile, kes tahavad head palka teenida.

Neljas loeng oli pealkirjaga "Karma" ning esinejaks Martin, kes on IT-sektoris pikka aega vabakutselina töötanud. IT akadeemilist kõrgharidust Martinil ei olnud, aga tööd on ta küll leidnud, mis annab mõista, et valdkond on suur ja lai. Kes tahab ja proovib, see saab ja leiab. Esineja alustas oma ettekannet rääkides karmast ning Redditist, lehekülg mida ma regulaarselt külastan, kuidas internetis tuntus ja head teod on valuutaks, ning kuidas internetis saad omale identiteedi valida ja samas teised ei pruugi olla need, kellena nad paistavad. Edasi rääkis ta erinevatest teemadest: sysadmin, stereotüübid, moraalid, arendamine, kohanemine jne. Kokkuvõttes ta rääkis kergelt ja üldiselt, kuid läbiv sõnum oli see, et järjepidevalt õppides ja ennast täiendades, ajaga kaasas käies ja kohanedes, on võimalik hakkama saada ning midagi saavutada. Samuti, et väiksema stressiga budistlik vabakutselise töö ongi võib-olla see, mida mõni meist oma tulevikus teha soovib.

Viiendaks loenguks tulid külla neli inimest firmast Ignite, kelleks olid Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nemad tutvustasid oma firmat ja rääkisid natuke tarkvaraarendusest. Mängiti mitu rõõmsameelset mängu, aga kuna ma kohapeal ei olnud, siis veebist vaadates see ei olnud väga huvitav osa minu jaoks. Mulle enim meeldis jutt erinevatest arenduskeelte "pilvedest". Üldine sõnum minu jaoks oli, et tarkvaraarenduse edu peitub meeskonnatöös, ning et tuleks programmeerida jätkusuutlikult.

Järgmise loengu teemaks oli tarkvara kvaliteet ja testimine. Esinejaks oli järjekordne ITK vilistlane Kristjan. Põhiliselt Kristjan rääkis tarkvara testimisest: mis see on, kuidas tehakse, müüdid jms. Mulle see meeldis, kuna varem polnud ma eriti midagi testimisest kuulnud. Ma ei tea, kas ma tahaksin testijana töötada, aga mulle meeldiks natukene seda testimise elustiili oma ellugi tuua, millest Kristjan rääkis. Esitluse osas "Kui palju maksavad vead?" tõi ta välja suuremad katastroofid, mida oleks võib-olla olnud võimalik ära hoida läbi testimise. Tema soovitatud BBC seriaali "Seconds from disaster" on mul plaanis hankida. Loengu lõpupoole tuli juttu ka tarkvara kvaliteedist. Kvaliteet on usaldusväärsus - see on üks definitsioonidest, mis mulle meeldis ja hästi meelde jäi. Kuna testimise teema mulle nõnda huvi pakkus, vaatasin ühe teisegi hiljuti IT Kolledžis olnud esitluse ära nimega Open Lecture by James Bach on Software Testing.

Viimase loengu esinejaks oli ITK esimese lennu vilistlane Siim, kes töötas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT-spetsialistina. Kuigi Siimu PowerPointi esitlus ei olnud suurem asi, siis tema jutt oli huvitav ja valgustav. Ta tutvustas oma tööd haiglas. Sain paremini teada, kuidas IT meditsiini mõjutab. Ta rääkis, kuidas tehnoloogia on patsientide ja arstide elu paremuse poole viinud. Näiteks on haiglatesse WiFi toomine muutnud patsientide haiglakogemuse märgatavalt mugavamaks, kui nad saavad läbi interneti mõnusalt aega veeta ja lähedastega suhelda. Veel rääkis ta oma enda ideest mingide haigla süsteemidega pilve liikuda, kuidas see juba ühe aastaga algse investeeringu tagasi teenis ehk kokkuvõttes kõvasti raha haiglale kokku hoiab. Arstidel on vähem paberimajandust ja peavalu, kuna patsientide varasemad andmed on internetist kättesaadavad. Samuti pidavat varsti kasutusele tulema tahvelarvutid, mida ma kujutan ette, oleks päris mugav kasutada andmete vaatamiseks. Jutt oli asjalik ja meeldiv oli kuulda, et IT nii ruttu asju paremuse poole liigutab.

Kahjuks rohkem esinemisi ei olnudki. Loengud mulle meeldisid. Tekitasid enesekindlust minu valikus tulla IT Kolledžisse IT-d õppima ja andsid motivatsiooni tublisti edasi õppimiseks. Sain targemaks! Minu lemmikuteks esitlusteks olid teemad "IT tööturg" ja "Testimine ja tarkvarakvaliteet", sest need olid mulle isiklikult kõige kasulikumad. Ühiseid jooni esinemiste vahel oli mitmeid: saalisolijate kaasamine, PowerPointi esitlused, esinejateks IT Kolledži vilistlased jne. Kõige vähem meeldis mulle tõenäoliselt Ignite-i esitlus, kuna mulle tundub, et kui on üle 2-3 inimese, siis esitluse kvaliteet hakkab langema. Hea meel on mul selle üle, et selle ja eelmise aasta loengusalvestused jäävad internetist kättesaadavaks. Olen seda võimalust juba kasutanud paari eelmise aasta loengu vaatamiseks.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ise otsustad, kuidas edasi.

Korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Kokkuleppida tuleb ainet õpetava õppejõuga.

Kordussooritusele tuleb registreeruda õppeosakonnas või ÕIS-is

Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Riigieelarvelistele on ettenähtud aja jooksul ja kolme katse piires korduseksam tasuta.

Hetkel on vastavalt rektori käskkirjaga kehtestatule hinnaks 14,20€.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tuleb koostada semestriks ÕIS-is õppeainete õpingukava.

Akadeemilise puhkuse avaldus tuleb esitada.

Peab deklareerima lõputöö.

"Õpilane võib teha kordusarvestusi ja tal kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani."


"Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks."

Eksamit on võimalik uuesti sooritada 2 korda.

"Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne."

Pages in category "Erialatutvustus 2012"

The following 124 pages are in this category, out of 124 total.