Erialatutvustuse aine arvestustöö

Tudengi andmed

Nimi: Anna Levijeva

Üliõpilaskoodi viimased numbrid: 26

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Kolledži asutamisel mõni tudeng ei saa veel kindlasti öelda, miks ta just siia õppima tuli. Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' eesmärk on anda ülevaade IT erialast sa selle aspektidest. Mina aga usun, et valitud eriala on igal juhul õige valik minu jaoks. Mina ise hakkasin IT-ga tegelema juba keskkoolis, ja alati teen avastusi minu jaoks. Palju huvitavaid asju ja kogemusi näitasid ka need, kes räägisid iga kolmapäevahommikul. Mõnikord oli jube raske nädala keskel kell 8:15 hommikul kõrgkooli tulla, aga iga nädal see oli võimalus midagi uut teada.

Sissejuhatav loeng

• Esinejad: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Esimeses tunnis räägiti meile üldiselt kõrgkooli õppingukorraldusest. Juba esimesel minutil öeldi, et õppimine EIK-s on keeruline, aga peamegi õppima. Mis meelde jäi, oli see, et "I hate this shit" ei ole õige suhe. Mitte keegi ei rääkinud, et õppimine on kerge. Aga ülikoolis peale õppimisest on veel palju põnevaid asju. Siin on ka huviringid, klubid ja tudengipeod, millest iga tudeng võib osa võtta. Saime veel tuttavaks õppereeglitega, õppesüsteemiga ning hindamisega, millest rääkis Merike Spitsõn. Merle Varendi rääkis stipendiumist, Juri Tretjakov tutvustas meid EIK Wiki-ga ja Moodle õppekeskkonnaga. Andres Septer, kes on selle aine õppejõud rääkis meile ainekorraldusest ning üldiselt IT erialast. ^[1]

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu

• Esineja: Andres Kütt

Andres on Riigi infosüsteemi peaarhitekt, kes on juba lapsepõlvest kokku puutunud arvutitega. Tema IT-karjäär algab koolis, millal talle anti koju arvuti terveks suveks. Andres hakkas Assembleris koodi kirjutama. Pärast kooli ta õpis Tartu Ülikoolis, samuti on tal õppekogemus EBS-s ja MIT-is. Loengus ta rääkis oma elust, oma IT-karjäärist ning andis meile kasulikke nõue. Vaadates Andresile, mul tekkib tunne, et kui keegi ihkab oma eesmärgile jõuda, siis kõik raskused on temale kontimööda. Andres Kütt on ise introvert, aga tema sõnusti arhitekti peamine oskus on rääkimine. Kommunikatsioonioskus mõnikord võib olla väga oluline isegi IT-valdkonnas. Andres ütleb ennast, et tema on introvert, kes sundis enda ekstraverdina olla. Veel meelde jäi mõte, et ülikoolis ainuke inimene, kes on huvitatud sinu kõrgharidust on sina ise ja mitte keegi veel. Peadki võtma ülikoolist kõike, mida sulle antakse. ^[2]

Testimine ja startupid

• Esinejad: Kristel & Marko Kruustük (Testlio)

Kristel ja Marko on Testlio kaasasutajad, kes rääkiid meile tarkvaratestimisest ja Startup'idest. Kumbki neist veel ei teadnud, mida pärast keskkooli lõpetamist teha, aga mõlemad Kristel ja Marko otsustasid astuda EIK-sse, Kristel õppis IT-süsteemide arendust aastatel 2008-11, Marko aga astus Kolledži kõige esimese EIK kursusega. Need jagasid meiega oma soovitusi, kuidas oma ettevõttega alustada ja sellega tegeleda. Marko ja Kristel alustasid Testlioga Londonist aastal 2011, kus võtsid osa Hackatonist, kus võitsid esikohta ja said 25,000$ oma ettevõtte arendusele. Testlio on asutatud aastal 2012. Minu jaoks see oli üks huvitavamaid loenguid, kus meiega jagati kasulikku elukogemust. Sain palju teada startup'idest ning sellest, kuidas oma ettevõtte asutada. Pärast loengu isegi tahaks Testliosse tööle minna, nii põnev oli jutt sellest ettevõttest ja selle ajaloost. ^[3]

Süsadminnimisest

• Esineja: Lembitu Ling aka Snakeman

IT süsteemide administreerimise eksperdi Lembitu Lingi juttu teemaks oli "Süsadmiinimisest". Nagu eelnevad esinejad, ta hakkas oma juttu sellest, kuidas ta üldse IT-maailma sattus ning miks sai just süsadminiks. Kooli ajal meeldis talle keemia, ja ta ei kujutanud alguses ette, et temast tulevikus saab IT-inimene. Seega tal ei ole IT-haridust, aga seda kompenseerib pikk töökogemus. Karjäärile IT-valdkonnas pani aluse elektroonikaring noortekeskuses, kust algas Lembitu tee süsteemiadministraatorina. Tema käest saime teada, kuidas tiomub süsadmini töö ning miks üldse süsadmiini on firmades vaja. Lembitu märkas, et kõik korduv tegevused tuleks automatiseerida -- süsteemis neid olla ei tohi. See võib tekitada (ja tekitabki) vigu. See on üks olulisemaid asju süsadmiini tööl. “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk” -- räägis Lembitu. Lisaks, hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. ^[4]

IT tööturg ja Karjäärikäänakud

• Esinejad: Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Loengu alguses käis meil rääkimas meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Andres korraga hajutas meie illusioonid ja rääkis asjadest nii, nagu nad on. Kuna ma ise ei töötanud IT-valdkonnas, oli huvitav kuulata soovitusi töökoha otsimisel ning mida peab tähele panna. Eesti on väike, seega parimad töökohad liiguvad suut suhu tutvuste kaudu. Tänapäeval ülikool on mitte ainult koht, kus saad kõrgharidust, vaid pigem koht, kus lood sidemeid, aga väga palju sõltub ka enesemüügi oskust. Teisena rääkis Einar Koltšanov, kes on SCRUM master ühes ettevõttes. Tema on kokku puutunud IT-ga juba põhikooli lõppust, aga pärast kooli otsustas esmalt meditsiini õppima. Meditsiinist aegamööda liikus ta IT-sse, töötas korrakaitses ning EMTA arendusosakonnas. Sellega Einar näitas, et IT-valdkond on väga laia arendusevõimalustega. Ta märkas, et meil on alati võimalus areneda IT-valdkonnas, ja pärast seda liikuda IT-st välja mõnele muule elualale (vastupidi võib ka teha), see ongi meie võimalus õppida ja muutuda. Üks olulisemaid asi, mida mina sain teada tema käest on see, et IT ja äripoole koostöö on väga oluline. ^[5]

Andmed ei allu analüüsile

• Esineja: Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja)

Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis, rääkis meile andmeanalüüsist ja selle tähtsusest. Selle loengu esimesel minutil ütles ta juba välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Kuna mind andmeanalüüs palju ei huvita, ma ei saa öelda, et see loeng oli minu jaoks põnev. Aga see loeng näidis, kuidas toimub riigi infosüsteem, millega tegelevad andmeanalüütikud ja milleks neid üldse vaja on. Varem ma ei kujutanud ette, kuidas analüütikute töö toimub ja miks see on nii oluline, aga Lauri selgitas, miks andmeanalüüs on nii oluline. Tänapäeval meil on nii palju erinevaid andmeid, et ilma masinateta ükski inimene ei saa neid hallata. Lisaks, andmeanalüüs on ainukene viis, kuidas teha objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda olulistele asjadele. ^[6]

Eesti Vabariigi küberkaitse

• Esineja: Jaan Priisalu

Jaan Priisalu tutvustas meile küberkaitse valdkonna, selle ajaloo ja arendust nii kogu maailmas, kui ka Eestis. Jaan ise õppis Tehnikaülikoolis automaatikat, praegu töötab ja õpib doktoriõpes samas koolis. Eestis hakati küberkaitsega tegelema juba XX. sajandi teises pooles, ja tänapäeval see on üks laiemaitest valdkonnadest, mis areneb väga kiiresti, nagu iga asi IT-s. Jaan Priisalu selgitab, et küberkaitse on mitte ainult arvutisüsteemide kaitsmine, vaid pigem sotsiaalse protsesside kaitsmine, kuid mingid protsessid on kriitilisemad, kui teised. See aitab ka elu lihtsamaks teha ja vabastada aega muu asjadega tegelemiseks. Üks oluline asi, millest rääkis Jaan oli see, et küberkaitses on väga tähtis gruppitöö ehk teamwork, isegi kui pead töötama oma konkurenditega. ^[7]

IT ja turundus

• Esineja: Hedi Mardisoo (Starman AS)

Viimane külaline selle õppeaine kursusel oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundajana ettevõttes Starman AS. Hedi tutvustas meid turunduse põhimõistetega, rääkis marketingust ja bränditest. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Your brand is what people say about you when you are not in the room." ehk "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mida Hedi kasutas loengus. Lisaks Mardisoo tõi välja kolm põhjust, miks sinu super-hea toode ei tasu sinu ootusi ehk ei too sulle nii palju edu, kui sa alguses arvasid. Esiteks, kegi ei tea sinu toodest mitte midagi sõltumata sellest, kui super hea see on. Teiseks, sinu toode hind võib olla liiga suur. Kolmandaks, isegi kui hind on hea ja toode on populaarne, võib olla seda ei saa Eestis kasutada. Turunduse ülesanne ongi see, et leida sellist toodet, mis täidab kõik kolm tingimust.^[8]

Kokkuvõtte

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik loengud olid vajalikud, mõned olid huvitavam, kui teised. Kuid antud õppeaine andis meile suurt motivatsiooni, et edasi õppida ning avas meile väike osa IT-maailmast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. ^[9]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. ^[10]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. ^[11]

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. ^[12]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kordussooritus on RF õppekohal tasuta. ^[13]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

OF õppekohal olevatele üliõpilastele on kordussooritus tasuline (20 €). ^[14]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega ning lisada taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

• tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
• tehtud tööde näidised;
• kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

• kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
• kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
• on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
• on kajastatud kogemusest õpitut;
• taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
• analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.^[15]

Millised on tähtajad?

Taotlus tuleb esitada vormikohane ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. ^[16]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. ^[17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27^[18], seega aastas 27 * 2 = 54.

21 + 25 = 46 EAP

54 - 46 = 8 EAP

8 * 50 = 400€

Vastus:

Tuleb tasuta 8 EAP eest ning esitatav arve on 400€

Viited