CentOS Server: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(45 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Work in progress
=Virtuaalmasina võrgu layout=


==CentOS installeerimine==
Kaks võrgukaarti:


==CentOS võrgukaarti aktiveerimine==
eth0 NAT-i jaoks (lubab meil Interneti pääseda).
Esimene samm võrgu konfigureerimises on võrgukaardi aktiveerimine. Kuna vaikimisi on CentOS-i võrgukaardid välja lülitatud. Selleks, et võrgukaardid tööle saada on vaja muuda /etc/sysconfig/network-scripts/eth0 ja eth1 kausta.
 
eth1 host only, selleks, et teise virtuaalmasinaga ühenduda.
 
Klient masin, millega me serverisse SSH ja Webminiga pääseme on Fedora. Kliendi IP aadress on 192.168.56.201.
 
=CentOS installeerimine=
Esmalt oleks vaja alla laadida CentOs install image. Allalaadimise link on siin: http://www.centos.org/modules/tinycontent/index.php?id=30
 
Juhendis olen kasutanud CentOs versioon 6.3.
 
Installeerimine käib graafiliselt ning installeerimise protsessi ei ole selles juhendis detailselt käsitletud.
 
=CentOS võrgukaartide aktiveerimine=
Esimene samm võrgu konfigureerimises on võrgukaartide aktiveerimine, kuna vaikimisi on CentOS-is võrgukaardid välja lülitatud. Selleks, et võrgukaardid tööle saada on vaja muuda /etc/sysconfig/network-scripts/eth0 ja eth1 kausta.


  cd /etc/sysconfig/network-scripts/
  cd /etc/sysconfig/network-scripts/


Võrgu konfiguratsiooni faili avamine:
Võrgukaardi eth0 konfiguratsioonifaili avamine:


  vi ifcfg-eth0
  vi ifcfg-eth0


Faili konfiguratsioon:
eth0 konfiguratsioon:


  # Intel Corporation 82540EM Gigabit Ethernet Controller
  # Intel Corporation 82540EM Gigabit Ethernet Controller
Line 19: Line 32:
  HWADDR=06:01:78:a7:00:33
  HWADDR=06:01:78:a7:00:33
  NM_CONTROLLED=“YES“
  NM_CONTROLLED=“YES“
  ONBOOT=yes
  ONBOOT="YES"
  TYPE=Ethernet
  TYPE=Ethernet


Tähelepanu tasub juhtida ONBOOT="YES" osale, kuna see määrab ära, et võrgukaart hakkaks peale booti ka üles.
Tähelepanu tasub pöörata ONBOOT="YES" osale. See konkreetne osa määrab ära, et võrgukaart hakkaks peale booti ka tööle.
 
Võrgukaardi eth1 konfiguratsioonifaili avamine:
 
vi ifcfg-eth1


eth1 konfiguratsioon:
eth1 konfiguratsioon:
Line 28: Line 45:
  DEVICE="eth1"
  DEVICE="eth1"
  NM_CONTROLLED="NO"
  NM_CONTROLLED="NO"
  ONBOOT"YES"
  ONBOOT="YES"
  IPADDR=192.168.0.100
  IPADDR=192.168.56.200
  NETMASK=255.255.255.0
  NETMASK=255.255.255.0
  TYPE= Ethernet
  TYPE= Ethernet


Lõpus tuleb ka võrguteenuse restart teha, milleks on käsk:
Lõpus tuleb ka võrguteenusele restart teha, milleks on käsk:
  service network restart
  service network restart
Nüüd peaks mõlemad võrgukaardid töötama. Mõistlik oleks ka kontrollida, et kas ka ruutingud on olemas.
Selleks avada terminal:
ip route
Kui default route ja static route on olemas, peaks olema võimalik ka virtuaalmasinaid omavahel pingida. Kindlasti peaks igaksjuhuks proovima pingida ka mõnda välisvõrgu IP-d.


==Webmin Installatsioon ja käivitamine==
=Webmini Installatsioon ja käivitamine=
Kuna CentOS kasutab RPM pakihaldust tuleb Webmin installeerida järgnevalt:
Kuna CentOS kasutab RPM pakihaldurit, tuleb Webmin installeerida järgnevalt:


  wget http://prdownloads.sourceforge.net/webadmin/webmin-1.600-1.noarch.rpm
  wget http://prdownloads.sourceforge.net/webadmin/webmin-1.600-1.noarch.rpm
Line 44: Line 68:
  rpm -U webmin-1.600-1.noarch.rpm
  rpm -U webmin-1.600-1.noarch.rpm


Installatsioon peaks toimuma automaatselt kataloogi /usr/libexec/webmin
Installatsioon peaks automaatselt installeerima kataloogi /usr/libexec/webmin


Webmini kasutamiseks kirjuta oma browserisse:
Webmini kasutamiseks kohalikus serveris, kirjuta oma brauserisse:
  http://localhost:10000/
  http://localhost:10000/


Line 52: Line 76:


Näiteks:
Näiteks:
  http://192.168.0.100:10000/
  https://192.168.56.200:10000/


==Teenuste installatisioon==
=Teenuste installatsioon=


Webminiga on lihtne erinevaid teenuseid installeerida. Selleks tuleb minna Un-used moodulite alla ning valida:
Webminiga on lihtne erinevaid teenuseid installeerida. Selleks tuleb minna Un-used moodulite alla ning valida:
Line 68: Line 92:
Webmin peaks pakkuma nende teenuste installatsiooni.
Webmin peaks pakkuma nende teenuste installatsiooni.


[[File:Moodulite_install.JPG]]
[[File:Moodulite_install.JPG|500px]]
 
==Teenuste konfigureerimine==


==DNS konfigureermine==
=DNS konfigureermine=


Kui BIND DNS teenus on installeeritud tuleb moodulid värskendada ning minna BIND DNS teenuste alla.
Kui BIND DNS teenus on installeeritud tuleb moodulid värskendada ning minna BIND DNS teenuste alla.
Line 78: Line 100:
1) Olemasolevate DNS tsoonide all cliki "Create master zone"
1) Olemasolevate DNS tsoonide all cliki "Create master zone"


2) Täida järgneb info:
2) Täida järgnev info:


  "Domain name / Network": linuxadmin.com
  "Domain name / Network": testdomeen.eu


  "Master Server": linuxadmin.com
  "Master Server": student.testdomeen.eu
"Email address": lisa siia oma meili aadress


  "IP address for template records": 192.168.0.100 (siia pane oma arvuti välis IP)
  "IP address for template records": 192.168.56.200 (siia pane oma serveri IP)


  Kui vastav info on olemas vajuta "Create"
  Kui vastav info on olemas vajuta "Create"


3) Nüüd peaksid olema "Edit Master Zone" lehel
3) Nüüd peaksid olema testdomeen.eu "Edit Master Zone" lehel


===Loo aadressi andmed===
====Loo aadressi kirjed====
1) Vajuta "Aadress"
1) Vajuta "Aadress"


Line 97: Line 121:
  "Name": (jäta tühjaks)
  "Name": (jäta tühjaks)


  "Aadress": (sinu IP aadress)
  "Address": (sinu serveri IP aadress)


  Vajuta "Create"
  Vajuta "Create"
Line 105: Line 129:
  "Name": www
  "Name": www


  "Aadress": (sinu IP aadress)
  "Address": (sinu serveri IP aadress)
 
Vajuta "Create"


4) Täida andmed:
4) Täida andmed:
Line 111: Line 137:
  "Name": mail
  "Name": mail


  "Aadress": (sinu IP aadress)
  "Address": (sinu serveri IP aadress)
 
Vajuta "Create"


5) Täida andmed:
5) Täida andmed:


  "Name": ftp
  "Name": sales
 
"Address": (sinu serveri IP aadress)


  "Aadress": (sinu IP aadress)
  Vajuta "Create"


6) Täida andmed:
6) Täida andmed:
Line 123: Line 153:
  "Name": ns
  "Name": ns


  "Aadress": (sinu IP aadress)
  "Address": (sinu serveri IP aadress)
 
Vajuta "Create"
7) Täida andmed:
 
"Name": student
"Address": (sinu serveri IP aadress)
 
Vajuta "Create"


Kui tahad veel alamdomeene lisada siis lisa "Name" alla soovitud alamdomeeni nimi.
Kui tahad veel alamdomeene lisada siis lisa "Name" alla soovitud alamdomeeni nimi.
Selle konfiguratsiooni eesmärk on see, et kui kasutaja kirjutab näiteks mail.linuxadmin.com siis kasutajale edastatakse 192.168.0.100 IP aadress.
DNS kirjete eesmärk: kui serverisse saabub näiteks päring mail.testdomeen.eu siis vaadatakse serveri DNS kirjete järgi, et mis aadressil see konkreetne domeen asub.
 
8) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.
 
====Loo nimeserveri andmed====
 
1) Clicki "Name server"
 
2) Täida andmed:
 
"Zone name": testdomeen.eu. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
 
"Name Server": ns.testdomeen.eu. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
 
Vajuta "Create
 
3) Kui oled lõpetanud, siis vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.


7) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.
====Loo Meilide Exchange'i andmed====


1) Vajuta "Mail Server"


===Taga juurdepääs===
2) Täida andmed:


1) Kui oled peamenüüs pead vajutama "BIND DNS server" nupule.
"Name": testdomeen.eu
 
"Mail server" mail.testdomeen.eu
 
"Priority" 10
 
Clicki "Create" nupul
 
3) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types" lehekülje lõpus.
 
 
====Taga juurdepääs====
 
1) Mine tagasi BIND DNS server peamenüüse.


2) Vajuta "Zone Defaults"
2) Vajuta "Zone Defaults"


3) "Default Zone Settings" alt otsi üles "Allow queries from" kast ja vali "Listed" ja muuda kastist "localhost"'ist "any"'le. See lubab kõigil DNS serverile päringuid esitada.
3) Keri täiesti alla, "Default Zone Settings" alt otsi üles "Allow queries from" kast ja vali "Listed" ja muuda kastist "localhost"'ist "any"'le. See lubab kõigil DNS serverile päringuid esitada.


4) Vajuta "Save".
4) Vajuta "Save".
Line 145: Line 215:
6) Vajuta "Addresses and Topology"
6) Vajuta "Addresses and Topology"


7) "Global Address and topology options" alt vali "Ports and address to listen on", vali "Listed below" ning esimeses reas tee kindlaks, et "Default ei oleks valitud" Kastis peaks olema olema väärtus "53", see tagab DNS port 53 juurdepääsu. "Aadress" veerus muuda väärtus "any"'ks, et kõigil oleks juurdeüääs.
7) "Global Address and topology options" alt vali "Ports and address to listen on", vali "Listed below" ning esimeses reas tee kindlaks, et "Default ei oleks valitud" Kastis peaks olema olema väärtus "53", see tagab DNS port 53 juurdepääsu. "Aadress" veerus muuda väärtus "any"'ks, et kõigil oleks juurdepääs.


8) Vajuta "Save"
8) Vajuta "Save"


===BIND DNS teenuse restart===
9) Liigu tagasi BIND DNS serveri peamenüüse


1) Paremal üleval peaks olema "Stop Bind" nupp. Vajuta sellele ning siis "Start BIND" nupule, see teeb DNS teenusele restardi.


===Loo Meilide Exchange'i andmed===
Mõistlik on lisada ka Forwarding kirje. Kui peaks saabuma mõni päring, mida kohalikus DNS serveris ei ole. Siis edastatakse kirje mõnele teisele DNS serverile.


1) Vajuta "Mail Server"
Selleks tuleb minna BIND DNS server "global server options" alla ning valida "Forwarding and Transfers"
 
"Servers to forward queries to" IP aadress võiks olla näiteks Googli DNS server: 8.8.8.8.
 
 
====BIND DNS teenuse restart====
 
Paremal üleval peaks olema "Stop Bind" nupp. Vajuta sellele ning siis "Start BIND" nupule, see teeb DNS teenusele restardi.
 
=Apache konfigureermine=
 
Eelnevalt peaks olema tehtud DNS kirje soovitud domeeni jaoks. Antud näites olen kasutanud www.testdomeen.eu domeeni.
DNS serverisse on tehtud kirjed.
 
testdomeen.eu.    192.168.56.200
www.testdomeen.eu. 192.168.56.200
 
Soovitud veebilehekülje hostimiseks kasutame Virtual hoste, mis võimaldab ühe apache serveri peale panna mitu
veebilehekülge (näiteks: www.testdomeen.eu, www.linuxadmin.com, www.firma1234.ee). Virtuaal hostid võivad ka olla IP põhised, mis tähendab, et sul on võimalik iga veebilehekülje jaoks eraldi IP määrata või ka ühe IP mitme veebilehekülje jaoks. Kasutaja ei märkaks erinevust, et need veebileheküljed jookseks ühe ja sama serveri peal.
 
====Loo oma veebilehekülje kaust====
 
Mine /var/www/ kausta ja loo uus kaust nimega "testdomeen.eu"
 
cd /var/www/
 
mkdir testdomeen.eu
 
====Pane kataloogile õigused====
 
Pane enda loodud ning /var/www/ kaustale 777 õigused.
 
777 -R /var/www/testdomeen.eu
 
Määra kataloogidele omanikuks ning grupiks www-data (vaikimisi Apache kasutaja ja grupp)


2) Täida andmed:
====Loo oma virtuaalne host====


"Name": linuxadmin.com
Vasakult serverite menüüst vali "Apache Webserver"


"Mail server" mail.linuxadmin.com
Vajuta "Create virtual host"


"Priority" 10
Määra enda loodud kataloogi asukoht "Document Root" väljaga. (näiteks /var/www/testdomeen.eu)


Clicki "Create" nupul
Kirjuta "Server name"-i alla enda domeen, antud juhul oleks siis testdomeen.eu


3) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types" lehekülje lõpus.
Vajuta "Create"


==Anna juurdepääs==
Mine tagasi olemasolevate virtuaal hostide aknasse.


==Loo nimeserveri andmed==
Vali enda loodud virtuaal server ja edasi "Networking and Addresses"


1) Clicki "Name server"
Selles aknas sa saad sisestada serveri admini emaili (ei ole vajalik) ning ka "Alternate virtual servers names"


2) Täida andmed:
Selles kastis tuleks panna enda loodud domeen koos "www"'ga. Kui see kirje puudub, ei lae ennast ka veebileht, kui kasutaja kirjutab "www.testdomeen.eu".


"Zone name": linuxadmin.com. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
====Rakenda muudatused====
Vajuta üleval "Apply Changes"


"Name Server": ns.linuxadmin.com. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
====Apache testimine====


Vajuta "Create
Kui klientmasinas on DNS kirje olemas ja serveri ning klientmasina vahel ping toimib, peaks olema võimalik ka testida. Selleks ava oma klientmasina veebibrauser ning kirjuta "www.testdomeen.eu".
Ning kui html fail on olemas peaks olema ka veebileht näha. Kui aga klient masinas puudub meie loodud serveri DNS aadress, siis testimine ei tööta, sest klient ei oska testdomeen.eu domeeni lahendada ning annab veateate.


3) Kui oled lõpetanud, siis vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.


==Apache konfigureermine==
[[File:www.testdomeen.eu testpage.JPG|500px]]


==Samba konfigureermine==
=Samba konfigureermine=
Kõikide kasutajate jagatud kataloogi teeme /home kataloogi. Lisaks kõikidele kasutajatele anname lugemise ja kirjutamise õigused.
Loome kõigile kasutajatele ühise jagatud kausta: /share. Kõigil kasutajatel, kellel on Samba juurdepääs on võimalik kirjutada, lugeda ja kustudada faile loodud jagatudkaustas.
Selleks:
Selleks:


1) Vajuta Webmin lingil „Create a new file share“.
1) Vali Webminis vasakul Servers kategooria alt "Samba Windows File Sharing"
 
2) Vajuta lingil „Create a new file share“.
 
Uues aknas muuda:
  "Share Name" - Sisesta jagatud kausta nimi näiteks: share
  "Directory to Share" - Kataloog, mida sa soovid kõigile kasutajatele jagada, näiteks: /share
  Ülejäänud jäävad muutmata.
  Vajuta Create
 
3) Liigu tagasi peamenüüse. Vajuta uuele enda poolt jagatud kataloogile, et muuta teisi sätteid. Kui oled oma jagatud kataloogi sealt avanud, peaks ilmuma sellised valikud:
 
"Security and Access control"
"File permissions"
"File naming"
"Miscellaneous Options"
 
4) Vajuta „Security and Access control“ nuppu.
"Writable" - annab kirjutamise õigused, pane "yes".
Kui tahad muuta mõne kindla kasutaja juurdepääsu, siis muuda "hosts to allow/deny" sätteid.
Kui oled konfigureerimise lõpetanud, vajuta salvesta ning sind saadetakse tagasi jagatud kataloogi konfigureerimise leheküljele.
 
6) Vajuta "File Permissions" nuppu. Failiõiguste sektsioonis on vaja üle vaadata neli valikut:
"New Unix file mode"
"New Unix directory mode"
"Force Unix file mode"
"Force Unix directory mode"
  Kui tahad, et kasutajatel oleks nii lugemise kui ka kirjutamise õigused jagatud kataloogis, peaksid kõik valikud olema 755. Kui oled muudatused teinud, vajuta salvesta nuppu.
 
8) Kui jagatud kataloog on valmis, liigu tagasi Samba peamenüüse. Vajuta all asuval "Convers Users" nupul.
  Kõik loodud kasutajad lisatakse Samba süsteemi ja nüüd on neil ligipääs Samba jagatud kataloogidele.
  Lõpuks vajuta Samba peamenüüs restart samba server nupule.
 
==Samba Testimine==
 
Enda klientmasinas on võimalik testida. Võta lahti "Connect to server" programm ja sisesta andmed. Antud näite puhul oleks nii:
 
[[File:sambaga_ühendamine.JPG|300px]]
 
Kui share'iga ühendus õnnestus, peaks pilt selline olema. Testi mõttes lõin ka ühe uue kausta ja faili.
 
[[File:share_kataloog_serveris.JPG|500px]]
 
=E-mail teenuse konfigureermine=
 
Sendmaili puhul on linuxi kasutajad ka võimelised meile vastu võtma ja saatma. Näiteks, kui tahan luua "sales" meilikontot, piisab lihtsalt sellest, et loon linuxis "sales" kasutaja.
Teen Sendmaili serveris paar muudatust ning "sales" kasutajal on võimalik kirju vastu võtta ning saata.
 
====Kohaliku domeeni lisamine====
Vali vasakult Servers menüüst "Sendmail Mail Server"


2) Uues aknas on järgneva info:
Nüüd vali Sendmail konfiguratsiooni menüüst "Local Domains" ning sisesta konfiguratsioonifaili lõppu oma domeeni nimi. Näiteks: testdomeen.eu


Share kataloogi nimi.
====Mailide Aliaste lisamine====
Kataloog, mida jagada
Kommentaar
Ülejäänud jäävad algsätetele.
Vajuta save


3) Liigu tagasi „Share listing“ menüüse. Vajuta uuele loodud jagatud kataloogile, et oleks võimalik muuta teisi sätteid. Kui oled oma jagatud kataloogi sealt avanud, peaks ilmuma sellised valikud:
Sendmail peamenüüs vali "Mail Aliases".


Security and Access control
"Address" tekstikasti kirjuta aadressi alias, näiteks "sales". Aliast koos domeeniga ei tohiks lisada.
File permissions
File naming
Miscellaneous Options


4) Vajuta „Security and Access control“ nuppu. Avanenud aknas tee järgnevat:
Enabled jätta nii nagu on.
Muuda oma jagatud kataloogi õigusi, et sinna oleks võimalik kirjutada.
Kui tahad lubada külalis kasutajatele juurdepääsu pane linnuke.
Kui tahad muuta hostide juurdepääsu, muuda hostide lubamise ja keelamise sätteid


5) Kui oled selle osa konfigureerimise osa lõpetanud, vajuta salvesta ning sind saadetakse tagasi jagatud kataloogi konfigureerimise leheküljele.
"Alias to" suunab kirja vastavalt parameetritele. Sisesta kasutaja meili aadress või kasutaja nimi. Näiteks: sales


6) Failiõiguste sektsioonis on vaja üle vaadata neli valikut:
====Sendmail Testimine====
New Unix file mode
Kui kõik vajalik on konfigureeritud, oleks mõistlik ka testida. Testimiseks tuleks valida Sendmail konfiguratsiooni menüüst "User Mailboxes".
New Unix directory mode
Force Unix file mode
Force Unix directory mode


7) Kui tahad, et kasutajatel oleks nii lugemise kui ka kirjutamise õigused jagatud kataloogis, peaksid kõik valikud olema 755. Kui oled seda teinud vajuta salvesta nuppu.  
Sealt tuleks valida mõni kasutaja, näiteks sales või student.  


8) Kui jagatud kataloog on valmis, vajuta „add users to samba“.
Kui kasutaja on valitud, tuleks vajutada nupule "Compose".
Kasutaja konfigureerimine
Ette peaks tulema meili saatmise menüü. "To" valikusse sisesta näiteks sales@testdomeen.eu
Mine tagasi samba mooduli leheküljele ja keri natuke alla. Otsi üles „Convert Unix users to Samba users“ link. Vajuta sellele. Vajuta „Convert Users“ nupule ja kõik olemasolevad kasutajad lisatakse Samba süsteemi. Nüüd kõik kasutajad saavad ligi Samba jagatud kataloogidele.
Lõpuks vajuta Samba peamenüüs restart samba server nupule. Kasutajatel peaks nüüd olema juurdepääs samba jagatud kataloogidele.


==E-mail teenuse konfigureermine==
Kui "Mail Aliases" ja domeen on õigesti konfigureeritud peaks näiteks kasutaja student kiri minema kasutaja sales kausta. Ning kui kasutaja sales sisse logib näitab ka konsoolis, et kasutajale on saabunud kiri.


==Sources==
Selleks, et kasutada mõnda outlook stiilis programmi, tuleks konfigureerida näiteks IMAP või POP3. Antud Wiki artikklis IMAP või POP3 juhend puudub.
 
=Sources=
http://www.webmin.com/rpm.html
http://www.webmin.com/rpm.html
http://www.techrepublic.com/blog/doityourself-it-guy/diy-configure-apache-with-the-help-of-webmin/1594
http://doxfer.webmin.com/Webmin/BINDDNSServer


http://www.webtop.com.au/blog/how-to-setup-dns-using-webmin-2009052848
http://www.webtop.com.au/blog/how-to-setup-dns-using-webmin-2009052848


https://www.linux.com/learn/tutorials/299651:samba-configuration-with-webmin
https://www.linux.com/learn/tutorials/299651:samba-configuration-with-webmin
http://www.centos.org/docs/5/html/5.1/Deployment_Guide/s3-email-mta-sendmail-default.html
http://gregrickaby.com/2011/06/how-to-create-virtual-servers-in-apache-using-webmin.html
http://doxfer.com/Webmin/SendmailConfiguration
=Autor=
Oliver Naaris
A31

Latest revision as of 02:19, 7 November 2012

Virtuaalmasina võrgu layout

Kaks võrgukaarti:

eth0 NAT-i jaoks (lubab meil Interneti pääseda).

eth1 host only, selleks, et teise virtuaalmasinaga ühenduda.

Klient masin, millega me serverisse SSH ja Webminiga pääseme on Fedora. Kliendi IP aadress on 192.168.56.201.

CentOS installeerimine

Esmalt oleks vaja alla laadida CentOs install image. Allalaadimise link on siin: http://www.centos.org/modules/tinycontent/index.php?id=30

Juhendis olen kasutanud CentOs versioon 6.3.

Installeerimine käib graafiliselt ning installeerimise protsessi ei ole selles juhendis detailselt käsitletud.

CentOS võrgukaartide aktiveerimine

Esimene samm võrgu konfigureerimises on võrgukaartide aktiveerimine, kuna vaikimisi on CentOS-is võrgukaardid välja lülitatud. Selleks, et võrgukaardid tööle saada on vaja muuda /etc/sysconfig/network-scripts/eth0 ja eth1 kausta.

cd /etc/sysconfig/network-scripts/

Võrgukaardi eth0 konfiguratsioonifaili avamine:

vi ifcfg-eth0

eth0 konfiguratsioon:

# Intel Corporation 82540EM Gigabit Ethernet Controller
DEVICE=“eth0“
BOOTPROTO=“dhcp“
HWADDR=06:01:78:a7:00:33
NM_CONTROLLED=“YES“
ONBOOT="YES"
TYPE=Ethernet

Tähelepanu tasub pöörata ONBOOT="YES" osale. See konkreetne osa määrab ära, et võrgukaart hakkaks peale booti ka tööle.

Võrgukaardi eth1 konfiguratsioonifaili avamine:

vi ifcfg-eth1

eth1 konfiguratsioon:

DEVICE="eth1"
NM_CONTROLLED="NO"
ONBOOT="YES"
IPADDR=192.168.56.200
NETMASK=255.255.255.0
TYPE= Ethernet

Lõpus tuleb ka võrguteenusele restart teha, milleks on käsk:

service network restart

Nüüd peaks mõlemad võrgukaardid töötama. Mõistlik oleks ka kontrollida, et kas ka ruutingud on olemas. Selleks avada terminal:

ip route

Kui default route ja static route on olemas, peaks olema võimalik ka virtuaalmasinaid omavahel pingida. Kindlasti peaks igaksjuhuks proovima pingida ka mõnda välisvõrgu IP-d.

Webmini Installatsioon ja käivitamine

Kuna CentOS kasutab RPM pakihaldurit, tuleb Webmin installeerida järgnevalt:

wget http://prdownloads.sourceforge.net/webadmin/webmin-1.600-1.noarch.rpm

Ning käivitada käsk

rpm -U webmin-1.600-1.noarch.rpm

Installatsioon peaks automaatselt installeerima kataloogi /usr/libexec/webmin

Webmini kasutamiseks kohalikus serveris, kirjuta oma brauserisse:

http://localhost:10000/

Või kui tahad kaugelt ligi saada, asenda localhost oma serveri IP aadressiga.

Näiteks:

https://192.168.56.200:10000/

Teenuste installatsioon

Webminiga on lihtne erinevaid teenuseid installeerida. Selleks tuleb minna Un-used moodulite alla ning valida:

1) Apache Webserver

2) BIND DNS Server

3) Sendmail Mail Server

4) Samba Windows File

Webmin peaks pakkuma nende teenuste installatsiooni.

DNS konfigureermine

Kui BIND DNS teenus on installeeritud tuleb moodulid värskendada ning minna BIND DNS teenuste alla.

1) Olemasolevate DNS tsoonide all cliki "Create master zone"

2) Täida järgnev info:

"Domain name / Network": testdomeen.eu
"Master Server": student.testdomeen.eu

"Email address": lisa siia oma meili aadress
"IP address for template records": 192.168.56.200 (siia pane oma serveri IP)
Kui vastav info on olemas vajuta "Create"

3) Nüüd peaksid olema testdomeen.eu "Edit Master Zone" lehel

Loo aadressi kirjed

1) Vajuta "Aadress"

2) Täida andmed:

"Name": (jäta tühjaks)
"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

3) Täida andmed:

"Name": www
"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

4) Täida andmed:

"Name": mail
"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

5) Täida andmed:

"Name": sales
"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

6) Täida andmed:

"Name": ns
"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

7) Täida andmed:

"Name": student

"Address": (sinu serveri IP aadress)
Vajuta "Create"

Kui tahad veel alamdomeene lisada siis lisa "Name" alla soovitud alamdomeeni nimi. DNS kirjete eesmärk: kui serverisse saabub näiteks päring mail.testdomeen.eu siis vaadatakse serveri DNS kirjete järgi, et mis aadressil see konkreetne domeen asub.

8) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.

Loo nimeserveri andmed

1) Clicki "Name server"

2) Täida andmed:

"Zone name": testdomeen.eu. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
"Name Server": ns.testdomeen.eu. (oluline on, et ka lõppu läheks punkt)
Vajuta "Create

3) Kui oled lõpetanud, siis vajuta "Return to record types", mis asub lehekülje all.

Loo Meilide Exchange'i andmed

1) Vajuta "Mail Server"

2) Täida andmed:

"Name": testdomeen.eu
"Mail server" mail.testdomeen.eu
"Priority" 10
Clicki "Create" nupul

3) Kui oled lõpetanud vajuta "Return to record types" lehekülje lõpus.


Taga juurdepääs

1) Mine tagasi BIND DNS server peamenüüse.

2) Vajuta "Zone Defaults"

3) Keri täiesti alla, "Default Zone Settings" alt otsi üles "Allow queries from" kast ja vali "Listed" ja muuda kastist "localhost"'ist "any"'le. See lubab kõigil DNS serverile päringuid esitada.

4) Vajuta "Save".

5) Vajuta "Return to zone" list nupule.

6) Vajuta "Addresses and Topology"

7) "Global Address and topology options" alt vali "Ports and address to listen on", vali "Listed below" ning esimeses reas tee kindlaks, et "Default ei oleks valitud" Kastis peaks olema olema väärtus "53", see tagab DNS port 53 juurdepääsu. "Aadress" veerus muuda väärtus "any"'ks, et kõigil oleks juurdepääs.

8) Vajuta "Save"

9) Liigu tagasi BIND DNS serveri peamenüüse


Mõistlik on lisada ka Forwarding kirje. Kui peaks saabuma mõni päring, mida kohalikus DNS serveris ei ole. Siis edastatakse kirje mõnele teisele DNS serverile.

Selleks tuleb minna BIND DNS server "global server options" alla ning valida "Forwarding and Transfers"

"Servers to forward queries to" IP aadress võiks olla näiteks Googli DNS server: 8.8.8.8.


BIND DNS teenuse restart

Paremal üleval peaks olema "Stop Bind" nupp. Vajuta sellele ning siis "Start BIND" nupule, see teeb DNS teenusele restardi.

Apache konfigureermine

Eelnevalt peaks olema tehtud DNS kirje soovitud domeeni jaoks. Antud näites olen kasutanud www.testdomeen.eu domeeni. DNS serverisse on tehtud kirjed.

testdomeen.eu.     192.168.56.200
www.testdomeen.eu. 192.168.56.200

Soovitud veebilehekülje hostimiseks kasutame Virtual hoste, mis võimaldab ühe apache serveri peale panna mitu veebilehekülge (näiteks: www.testdomeen.eu, www.linuxadmin.com, www.firma1234.ee). Virtuaal hostid võivad ka olla IP põhised, mis tähendab, et sul on võimalik iga veebilehekülje jaoks eraldi IP määrata või ka ühe IP mitme veebilehekülje jaoks. Kasutaja ei märkaks erinevust, et need veebileheküljed jookseks ühe ja sama serveri peal.

Loo oma veebilehekülje kaust

Mine /var/www/ kausta ja loo uus kaust nimega "testdomeen.eu"

cd /var/www/
mkdir testdomeen.eu

Pane kataloogile õigused

Pane enda loodud ning /var/www/ kaustale 777 õigused.

777 -R /var/www/testdomeen.eu

Määra kataloogidele omanikuks ning grupiks www-data (vaikimisi Apache kasutaja ja grupp)

Loo oma virtuaalne host

Vasakult serverite menüüst vali "Apache Webserver"

Vajuta "Create virtual host"

Määra enda loodud kataloogi asukoht "Document Root" väljaga. (näiteks /var/www/testdomeen.eu)

Kirjuta "Server name"-i alla enda domeen, antud juhul oleks siis testdomeen.eu

Vajuta "Create"

Mine tagasi olemasolevate virtuaal hostide aknasse.

Vali enda loodud virtuaal server ja edasi "Networking and Addresses"

Selles aknas sa saad sisestada serveri admini emaili (ei ole vajalik) ning ka "Alternate virtual servers names"

Selles kastis tuleks panna enda loodud domeen koos "www"'ga. Kui see kirje puudub, ei lae ennast ka veebileht, kui kasutaja kirjutab "www.testdomeen.eu".

Rakenda muudatused

Vajuta üleval "Apply Changes"

Apache testimine

Kui klientmasinas on DNS kirje olemas ja serveri ning klientmasina vahel ping toimib, peaks olema võimalik ka testida. Selleks ava oma klientmasina veebibrauser ning kirjuta "www.testdomeen.eu". Ning kui html fail on olemas peaks olema ka veebileht näha. Kui aga klient masinas puudub meie loodud serveri DNS aadress, siis testimine ei tööta, sest klient ei oska testdomeen.eu domeeni lahendada ning annab veateate.


Samba konfigureermine

Loome kõigile kasutajatele ühise jagatud kausta: /share. Kõigil kasutajatel, kellel on Samba juurdepääs on võimalik kirjutada, lugeda ja kustudada faile loodud jagatudkaustas. Selleks:

1) Vali Webminis vasakul Servers kategooria alt "Samba Windows File Sharing"

2) Vajuta lingil „Create a new file share“.

Uues aknas muuda:

 "Share Name" - Sisesta jagatud kausta nimi näiteks: share 
 "Directory to Share" - Kataloog, mida sa soovid kõigile kasutajatele jagada, näiteks: /share
 Ülejäänud jäävad muutmata. 
 Vajuta Create

3) Liigu tagasi peamenüüse. Vajuta uuele enda poolt jagatud kataloogile, et muuta teisi sätteid. Kui oled oma jagatud kataloogi sealt avanud, peaks ilmuma sellised valikud:

"Security and Access control"
"File permissions"
"File naming"
"Miscellaneous Options"

4) Vajuta „Security and Access control“ nuppu.

"Writable" - annab kirjutamise õigused, pane "yes".
Kui tahad muuta mõne kindla kasutaja juurdepääsu, siis muuda "hosts to allow/deny" sätteid.
Kui oled konfigureerimise lõpetanud, vajuta salvesta ning sind saadetakse tagasi jagatud kataloogi konfigureerimise leheküljele.

6) Vajuta "File Permissions" nuppu. Failiõiguste sektsioonis on vaja üle vaadata neli valikut:

"New Unix file mode"
"New Unix directory mode"
"Force Unix file mode"
"Force Unix directory mode"
 Kui tahad, et kasutajatel oleks nii lugemise kui ka kirjutamise õigused jagatud kataloogis, peaksid kõik valikud olema 755. Kui oled muudatused teinud, vajuta salvesta nuppu. 

8) Kui jagatud kataloog on valmis, liigu tagasi Samba peamenüüse. Vajuta all asuval "Convers Users" nupul.

  Kõik loodud kasutajad lisatakse Samba süsteemi ja nüüd on neil ligipääs Samba jagatud kataloogidele.
  Lõpuks vajuta Samba peamenüüs restart samba server nupule.
  

Samba Testimine

Enda klientmasinas on võimalik testida. Võta lahti "Connect to server" programm ja sisesta andmed. Antud näite puhul oleks nii:

Kui share'iga ühendus õnnestus, peaks pilt selline olema. Testi mõttes lõin ka ühe uue kausta ja faili.

E-mail teenuse konfigureermine

Sendmaili puhul on linuxi kasutajad ka võimelised meile vastu võtma ja saatma. Näiteks, kui tahan luua "sales" meilikontot, piisab lihtsalt sellest, et loon linuxis "sales" kasutaja. Teen Sendmaili serveris paar muudatust ning "sales" kasutajal on võimalik kirju vastu võtta ning saata.

Kohaliku domeeni lisamine

Vali vasakult Servers menüüst "Sendmail Mail Server"

Nüüd vali Sendmail konfiguratsiooni menüüst "Local Domains" ning sisesta konfiguratsioonifaili lõppu oma domeeni nimi. Näiteks: testdomeen.eu

Mailide Aliaste lisamine

Sendmail peamenüüs vali "Mail Aliases".

"Address" tekstikasti kirjuta aadressi alias, näiteks "sales". Aliast koos domeeniga ei tohiks lisada.

Enabled jätta nii nagu on.

"Alias to" suunab kirja vastavalt parameetritele. Sisesta kasutaja meili aadress või kasutaja nimi. Näiteks: sales

Sendmail Testimine

Kui kõik vajalik on konfigureeritud, oleks mõistlik ka testida. Testimiseks tuleks valida Sendmail konfiguratsiooni menüüst "User Mailboxes".

Sealt tuleks valida mõni kasutaja, näiteks sales või student.

Kui kasutaja on valitud, tuleks vajutada nupule "Compose". Ette peaks tulema meili saatmise menüü. "To" valikusse sisesta näiteks sales@testdomeen.eu

Kui "Mail Aliases" ja domeen on õigesti konfigureeritud peaks näiteks kasutaja student kiri minema kasutaja sales kausta. Ning kui kasutaja sales sisse logib näitab ka konsoolis, et kasutajale on saabunud kiri.

Selleks, et kasutada mõnda outlook stiilis programmi, tuleks konfigureerida näiteks IMAP või POP3. Antud Wiki artikklis IMAP või POP3 juhend puudub.

Sources

http://www.webmin.com/rpm.html

http://www.techrepublic.com/blog/doityourself-it-guy/diy-configure-apache-with-the-help-of-webmin/1594

http://doxfer.webmin.com/Webmin/BINDDNSServer

http://www.webtop.com.au/blog/how-to-setup-dns-using-webmin-2009052848

https://www.linux.com/learn/tutorials/299651:samba-configuration-with-webmin

http://www.centos.org/docs/5/html/5.1/Deployment_Guide/s3-email-mta-sendmail-default.html

http://gregrickaby.com/2011/06/how-to-create-virtual-servers-in-apache-using-webmin.html

http://doxfer.com/Webmin/SendmailConfiguration

Autor

Oliver Naaris A31