Connectify abil tarkvaralise pääsupunkti tekitamine

Sissejuhatus

Standardile IEEE 802.11 vastavad traadita ühendused, tuntud kaWi-Fi nime all, on ette nähtud töötama kahes laadis:

• infrastruktuur
• juhuvõrk

Infrastruktuuri laadis töötavas võrgus on olemas ligipääsupunktid ehk AP’d (Access Point) ja kliendid. Kogu võrguliiklus toimub üle ligipääsupunktide ning klientide omavahelist otsesuhtlust ettenähtud ei ole.

Juhuvõrgu laadis töötavas võrgus aga ligipääsupunkte ei ole ning kõik seadmed suhtlevad üksteisega otse partnerilt-partnerile (peer-to-peer) laadis. Reeglina saab sedasi töötavas võrgus suhelda vaid teiste levialas olevate seadmetega, kuna igasugune võrguliikluse marsruutimine juhuvõrgus üldiselt puudub.

Paraku ei suuda ei infrastruktuuri ega ka juhuvõrgu laadis töötavad võrgud enam ära kasutada kogu traadita ühenduste potensiaali, kuna olulised kasutamispiirangud tulenevad juba IEEE 802.11 standardist endast. Näiteks ei võimalda IEEE 802.11 standard panna üht füüsilist võrgukaarti tööle mõlemas laadis korraga.

Võrguühenduste virtualiseerimine tekkiski just tänu vajadusele kasutada traadita ühenduste potensiaali senisest paremini ära. Tänaseks välja töötatud kaks olulisemat tehnoloogiat on Intel My WiFi ja Virtual WiFi.

Virtual WiFi ehk vitualaalne WiFi

Virtual WiFi ehk VWiFi on Microsofti poolt välja töötatud virtualiseerimise tehnoloogia, mis tekitab ühest füüsilisest traadita võrgukaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset kaarti, võimaldades soovi korral kasutada korraga mitut traadita ühendust.

VWiFi näol on tegemist Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemide tuuma tasemel realiseeritud tarkvaralise lahendusega, mille arhitektuur on toodud alumisel joonisel.