DAS: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 21: Line 21:
==Miinused==
==Miinused==


''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid või kasutamata ressurss teiste serverite poolt. Nii ''NAS'' kui ka ''SAN'' arhitektuurid proovivad seda lahendada, kuid samal ajal toovad uusi probleeme, nagu kõrgem algne ostuhind, hallatavus, turvalisus ning ressursside kokkulangevus.
''DAS''-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid ning teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Lisaks on probleemiks ka veel maas oleku aeg, juhul kui ''DAS''-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta siis on ''DAS''-i seade ligipääsmatu.
 


==Viited==
==Viited==

Revision as of 15:39, 28 November 2011

See on veel töös!

Risto Siitan A32

Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.

Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.

SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.

Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab, sarnaselt SAN-ile või NAS-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.

Hallatavus

DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade seda vajab ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning palju NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu : Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.

Igapäeva haldus tegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vahavad spetsiaalset koolitust ja ei ole väga lihtsalt hallatavad kaugelt.

Miinused

DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid ning teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Lisaks on probleemiks ka veel maas oleku aeg, juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta siis on DAS-i seade ligipääsmatu.

Viited

Direct-attached storage
DAS
[1]