DAS: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 9: | Line 9: | ||
=='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.== | =='''SAN'''-i, '''NAS'''-i ja '''DAS'''-i mäluseadmete ühised funktsioonid.== | ||
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''SAN'' ja ''NAS''). | Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (''DAS'') või on üle võrgu(''SAN'' ja ''[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NAS NAS]]''). | ||
''DAS''-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke ''SAN''-i ja ''NAS''-i seadmeid kasutada ''DAS'' seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). | ''DAS''-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke ''SAN''-i ja ''NAS''-i seadmeid kasutada ''DAS'' seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). | ||
Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust ([http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. | Keerulisemad ''DAS''-i seadmed, nagu ''SAN'' ja ''NAS'', suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust ([http://en.wikipedia.org/wiki/Fault-tolerant_design fault-tolerant design]) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui ''RAID''-i. Osad ''DAS''-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida ''RAID''-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas ''DAS''-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. | ||
''DAS'' võimaldab, sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra. | ''DAS'' võimaldab, sarnaselt ''SAN''-ile või ''NAS''-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra. | ||
==Hallatavus== | ==Hallatavus== | ||
Revision as of 16:19, 28 November 2011
See on veel töös!
Sissejuhatus
Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.
Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.
SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.
Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja [NAS]). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab, sarnaselt SAN-ile või NAS-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.
Hallatavus
DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade seda vajab ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning palju NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu : Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.
Igapäeva haldus tegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole väga lihtsalt hallatavad kaugelt.
Miinused
DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid ning teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Lisaks on probleemiks ka veel maas oleku aeg, juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta siis on DAS-i seade ligipääsmatu.
Viited
Direct-attached storage
DAS
[1]
Autor
Risto Siitan A32
