DAS: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:
<font color="yellow">'''See</font> <font color="gray">on</font> <font color="green">veel</font> <font color="blue">töös</font<font color="red">!'''</font>
<font color="yellow">'''See</font> <font color="gray">on</font> <font color="green">veel</font> <font color="blue">töös</font><font color="red">!'''</font>


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==

Revision as of 16:44, 28 November 2011

See on veel töös!

Sissejuhatus

Otsepöördus-mäluseade (Direct-attached storage - DAS) on digitaalne mäluseade, mis on otse ühendatud serveri või tööjaamaga ilma vahepealse salvestivõrguta.

Tüüpiline DAS-i süsteem koosneb mäluseadmest mis on otse ühendatud arvutiga, läbi HBA ehk hostisiiniadapteri. Nende kahe vahel ei ole ühtegi võrgu seadet ning see on DAS-ide üks peamisi tunnuseid. Põhiliselt kasutatakse DAS-ide ühendustes ATA, SATA, eSATA, SCSI, SAS ja Fibre Channel protokolle.

SAN-i, NAS-i ja DAS-i mäluseadmete ühised funktsioonid.

Enamik funktsioone, mis on kasutusel tänapäeva mäluseadmetel, ei sõltu ühendusviisist ehk sellest kas mälu on ühendatud otse serveri külge (DAS) või on üle võrgu(SAN ja NAS). DAS-i seadet saab jagada mitme arvuti vahel, juhul kui sellel on mitu liidest(porti), mis võimaldavad samaaegset ning otsest ligipääsu seadmele. Sellisel juhul saab seda kasutada arvutite klastrites. Tegelikkuses saab enamikke SAN-i ja NAS-i seadmeid kasutada DAS seadmetena, lihtsalt ühendades pordid võrgu asemel otse arvutisse (lihtsa üks-ühele kaabliga). Keerulisemad DAS-i seadmed, nagu SAN ja NAS, suudavad pakkuda mitmes valdkonnas tõrke-taluvus lahendust (fault-tolerant design) : kontrollerite liiasus, jahutus liiasus ja mäluseadme tõrketaluvus mustrina, mida teatakse kui RAID-i. Osad DAS-i süsteemid pakuvad peidetud kettamassiivi kontrollerit, selleks, et mahalaadida RAID-i töötlemine serveri hostisiiniadapterist. Baas DAS-i seadmetel ei ole selliseid võimalusi. DAS võimaldab, sarnaselt SAN-ile või NAS-ile, mälumahu laiendust, samal ajal hoides kõrget andmete ribalaiust ja ligipääsu määra.

Hallatavus

DAS-i seade vajab rohkem mälu haldust kui temale samaväärne NAS-i seade seda vajab ning seda juba algsest seadistamisest peale. Nagu ka eelnevalt mainitud vajab DAS-i seade HBA-d ning juhul kui ta on ühendatud serveriga siis ka märkimisväärset seadistust. NAS-i puhul on lihtsam, pärast võrku ühendamist saab NAS-i seade endale IP-aadressi ning palju NAS-i seadmed on eelnevalt seadistatud toetama sellised teenuseid nagu : Network File System (NFS) ja Common Internet File System (CIFS). Tänu nendele omadustele võimaldab NAS-i lahendus kiirelt serveri tööse saada.

Igapäeva haldus tegevuste vaatevinklist vajab DAS rohkem IT-ressurse eriti juhul kui on kasutusel palju DAS-i seadmeid ning need asuvad teineteisest kaugel. Enamik DAS-i seadmeid sisaldavad patenditud liideseid ning tööriistu, mis vajavad spetsiaalset koolitust ja ei ole väga lihtsalt hallatavad kaugelt.

Miinused

DAS-i miinusteks on selle suutmatus jagada andmeid ning teiste serverite jaoks on tegu kasutamata ressursiga. Lisaks on probleemiks ka veel maas oleku aeg, juhul kui DAS-i seade on ühendatud serveriga ning mingil põhjusel server ei tööta siis on DAS-i seade ligipääsmatu.

Viited

Direct-attached storage
DAS
[1]

Autor

Risto Siitan A32