E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(20 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 4: Line 4:
__NOTOC__
__NOTOC__


'''Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).'''
'''Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis, vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).'''
 


=== Alguses... ===
=== Alguses... ===
Line 10: Line 11:
... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)
... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)


Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli [http://en.wikipedia.org/wiki/Abacus abakus], tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.
Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli [https://en.wikipedia.org/wiki/Abacus abakus], tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.


1500. aasta paiku olevat [http://en.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Leonardo da Vinci] ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.
1500. aasta paiku olevat [https://en.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Leonardo da Vinci] ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.


1623 ehitas saksa leidur [http://en.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Schickard Wilhelm Schickard] kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitab hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor [http://en.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal Blaise Pascal] seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).
1623 ehitas saksa leidur [https://en.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Schickard Wilhelm Schickard] kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitas hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor [https://en.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal Blaise Pascal] seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).


1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu [http://en.wikipedia.org/wiki/Slide_rules arvutuslükati]. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik [http://en.wikipedia.org/wiki/William_Oughtred William Oughtred], kes kasutas teise inglase [http://en.wikipedia.org/wiki/Edmund_Gunter Edmund Gunteri] poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant [http://en.wikipedia.org/wiki/Am%C3%A9d%C3%A9e_Mannheim Amedeé Mannheim].
1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Slide_rules arvutuslükati]. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik [https://en.wikipedia.org/wiki/William_Oughtred William Oughtred], kes kasutas teise inglase [https://en.wikipedia.org/wiki/Edmund_Gunter Edmund Gunteri] poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant [https://en.wikipedia.org/wiki/Am%C3%A9d%C3%A9e_Mannheim Amedeé Mannheim].


1705. aastal avaldab saksa matemaatik [http://en.wikipedia.org/wiki/Leibniz Gottfried Wilhelm Leibniz] töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku).
1705. aastal avaldas saksa matemaatik [https://en.wikipedia.org/wiki/Leibniz Gottfried Wilhelm Leibniz] töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku ning ka eri paikadesse).


1800 leiutab prantsuse kangur [http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Marie_Jacquard Joseph Marie Jacquard] esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.
1800 leiutas prantsuse kangur [https://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Marie_Jacquard Joseph Marie Jacquard] esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.


1822 ehitab [http://en.wikipedia.org/wiki/Babbage Charles Babbage], üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" ([https://en.wikipedia.org/wiki/Difference_engine Difference Engine]) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" ([https://en.wikipedia.org/wiki/Analytical_Engine Analytical Engine]; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega [http://en.wikipedia.org/wiki/Ada_Lovelace Ada Augusta Byron] (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks [http://en.wikipedia.org/wiki/Ada_%28programming_language%29 Adaks].
1822 ehitas [https://en.wikipedia.org/wiki/Babbage Charles Babbage], üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" ([https://en.wikipedia.org/wiki/Difference_engine Difference Engine]) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" ([https://en.wikipedia.org/wiki/Analytical_Engine Analytical Engine]; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Ada_Lovelace Ada Augusta Byron] (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks [https://en.wikipedia.org/wiki/Ada_%28programming_language%29 Adaks].


1837 leiutab [http://en.wikipedia.org/wiki/Samuel_Morse Samuel Morse] morsetähestiku, 1857 kasutab [http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Wheatstone sir Charles Wheatstone] (laia profiiliga leidur, muuhulgas leiutas ka kontsertiina ehk väikese lõõtspilli) esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.
1837 leiutas [https://en.wikipedia.org/wiki/Samuel_Morse Samuel Morse] morsetähestiku, 1857 kasutas [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Wheatstone sir Charles Wheatstone] esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.


1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase [http://en.wikipedia.org/wiki/Willgodt_Odhner Willgodt Odhneri] aritmomeeter, mille üht edasiarendust teavad "Felixi" nime all ka siinsed vanemad inimesed - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.
1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase [https://en.wikipedia.org/wiki/Willgodt_Odhner Willgodt Odhneri] aritmomeeter, mille üht edasiarendust kasutati "Felixi" nime all ka Eestis - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.


1889 patenteerib saksa päritolu ameerika statistik [http://en.wikipedia.org/wiki/Herman_Hollerith Herman Hollerith] elektrilise tabulaatormasina, mis loeb andmeid perfokaartidelt. Masin leiab kasutust USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitub hiljem 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 võtab liitunud firma nimeks International Business Machines Corporation ehk [http://en.wikipedia.org/wiki/International_Business_Machines IBM].
1889 patenteeris saksa päritolu ameerika statistik [https://en.wikipedia.org/wiki/Herman_Hollerith Herman Hollerith] elektrilise tabulaatormasina, mis luges andmeid perfokaartidelt. Masin võeti kasutusse USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitus 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 saab ühise ettevõtte nimeks International Business Machines Corporation ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/International_Business_Machines IBM].


1926 patenteeritakse [http://en.wikipedia.org/wiki/Transistors pooljuhttransistor].
1936 patenteeris USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor [https://en.wikipedia.org/wiki/August_Dvorak August Dvorak] (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dvorak_Simplified_Keyboard Dvorak Simplified Keyboard]) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele [https://en.wikipedia.org/wiki/QWERTY QWERTY-klahvistikule].


1936 patenteerib USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor [https://en.wikipedia.org/wiki/August_Dvorak August Dvorak] (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dvorak_Simplified_Keyboard Dvorak Simplified Keyboard]) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele [http://en.wikipedia.org/wiki/QWERTY QWERTY-klahvistikule].


=== Esimene arvuti ===
=== Esimene arvuti ===
Line 42: Line 42:
b) [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer ABC] (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.
b) [https://en.wikipedia.org/wiki/Atanasoff%E2%80%93Berry_computer ABC] (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.


c) [https://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer Colossus] käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi päris arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).
c) [https://en.wikipedia.org/wiki/Colossus_computer Colossus] käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi "päris" arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).


d) [https://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Zuse Konrad Zuse] (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.
d) [https://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Zuse Konrad Zuse] (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.


=== Kiviaeg ===
=== Kiviaeg ===
Line 50: Line 51:
1944. aastal valmis [https://en.wikipedia.org/wiki/EDVAC EDVAC] - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.
1944. aastal valmis [https://en.wikipedia.org/wiki/EDVAC EDVAC] - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.


1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija [https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Hopper Grace Murray Hopper] leiab Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".
1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija [https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Hopper Grace Murray Hopper] leidis Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".
 
1948 luuakse [https://en.wikipedia.org/wiki/UNIVAC_I UNIVAC I], esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerivad Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused pärinevad juba eelnevast aastast).


1950 saavad esimese arvuti nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/MESM MESM] valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimi paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastab briti matemaatik [https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Alan Turing] nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.
1948 loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/UNIVAC_I UNIVAC I], esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerisid Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused sellega on aga teada juba eelnevast aastast). Märkus: Austria-Ungari füüsik [https://en.wikipedia.org/wiki/Julius_Edgar_Lilienfeld Julius Edgar Lilienfeld] oli sarnase patendi võtnud juba 1920-ndatel, ent siis oli see veel oma aja tehnilistest võimalustest liiga palju ees).


1954 hakkab Texas Instruments tootma transistoreid kommertstootena ning 1956 luuakse esimene transistoreil põhinev arvuti [http://en.wikipedia.org/wiki/TX-0 TX-O] (''Transistor Experimental Computer'').
1950 said esimese arvuti nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/MESM MESM] valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimis üldiselt valitsev bürokraatia, paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastas briti matemaatik [https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Turing Alan Turing] nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.


1958 töötatakse Texas Instrumentsis välja esimene [http://en.wikipedia.org/wiki/Integrated_circuit integraalskeem].
1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid juba masstoodanguna ning 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti [https://en.wikipedia.org/wiki/TX-0 TX-O] (''Transistor Experimental Computer''), mis sai MIT häkkerikultuuri üheks lähtekohaks (sellel teemal võiks lugeda Steven Levy raamatut "Hackers", samuti tuleb sellest hiljem pikemalt juttu ka käesoleval kursusel).


1960 avab IBM New Yorkis esimese automatiseeritud tehase transistorite tootmiseks.
1958 töötati Texas Instrumentsis välja esimene [https://en.wikipedia.org/wiki/Integrated_circuit integraalskeem].


1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer [http://en.wikipedia.org/wiki/Engelbart Douglas Engelbart] patenteerib arvutihiire.
1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer [https://en.wikipedia.org/wiki/Engelbart Douglas Engelbart] patenteeris arvutihiire.


1964 luuakse Dartmouthi kolledžis [http://en.wikipedia.org/wiki/BASIC BASIC], tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC loob esimese eduka miniarvuti [http://en.wikipedia.org/wiki/PDP-8 PDP-8].
1964 loodi Dartmouthi kolledžis [https://en.wikipedia.org/wiki/BASIC BASIC], tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC ehitas esimese eduka miniarvuti [https://en.wikipedia.org/wiki/PDP-8 PDP-8].


1966 töötab IBM välja esimese ketassalvesti.
1966 töötas IBM välja esimese ketassalvesti ning aasta hiljem esimese [https://en.wikipedia.org/wiki/Floppy_disk flopiketta ehk disketi].


1967 teeb IBM esimese [http://en.wikipedia.org/wiki/Floppy_disk flopiketta].
1968 demonstreeris Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis klaviatuuri, hiire ja ekraaniakendega kasutajaliidest - tagantjärele tuntakse seda märgilist ajaloosündmust [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Mother_of_All_Demos "kõikide demode ema"] (''The Mother of All Demos'') nime all. Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli.


1968 demonstreerib Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. Robert Noyce ja Graham Moore panevad aluse Intel Corporationile.
1969 jääb ajalukku päris mitme olulise sündmusega. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - alguse sai esimene [https://en.wikipedia.org/wiki/Packet_switching pakettsidevõrk] nelja USA ülikooli vahel. Inteli kõrvale asutati AMD (''Advanced Micro Devices Inc.''), teine suur mikroprotsessorite tootja. AT&T töötas välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Unix Unixi]. Xeroxi laboris esitleti laserprinteri üldisi tööpõhimõtteid. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning [https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvaldsi] nimelise poisi sündimist Helsinkis).


1969 jääb ajalukku mitme olulise sündmusena. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - luuakse esimene [http://en.wikipedia.org/wiki/Packet_switching pakettsidevõrk] nelja USA ülikooli vahel. Asutatakse AMD (''Advanced Micro Devices Inc.''). AT&T töötab välja [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix Unixi]. Xeroxi laborites töötatakse välja laserprinteri põhimõtteline skeem. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning [http://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvaldsi] nimelise poisi sündimist Helsinkis).
1970. Xerox asutas PARC-i ([https://en.wikipedia.org/wiki/PARC_(company) Palo Alto Research Center]), millest sai aastateks üks juhtivaid IT-alaste rakendusuuringute tegijaid, kus töötas mitmeid tipp-arvutiteadlasi ning kust pärineb terve rida olulisi IT-alaseid leiutisi.


1970. Xerox asutab PARC-i (Palo Alto Research Center).
1971 töötas [https://en.wikipedia.org/wiki/Niklaus_Wirth Niklaus Wirth] välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_%28programming_language%29 Pascali]. IBM võttis kasutusele 8-tollise "pehme" [https://en.wikipedia.org/wiki/Floppy_disk flopiketta] (aasta hiljem välja lastud, varajastel personaalarvutitel levinud 5,25-tolline ketas oli suuresti samasuguse ehitusega).


1971 töötab [http://en.wikipedia.org/wiki/Niklaus_Wirth Niklaus Wirth] välja [http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_%28programming_language%29 Pascali]. IBM võtab kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta.


=== Pronksiaeg ===
=== Pronksiaeg ===


1972. Intel teeb valmis esimese 8-bitise mikroprotsessori 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Luuakse [http://en.wikipedia.org/wiki/Atari Atari], mis toob turule esimese kommerts-videomängu [http://en.wikipedia.org/wiki/Pong Pong]. [http://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates William H. Gates III] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Allen Paul Allen] loovad oma esimese firma nimega [http://en.wikipedia.org/wiki/Traf-O-Data Traf-O-Data]. Esitletakse uudseid 5,25-tolliseid diskette.
1972. Intel esitles esimest 8-bitist mikroprotsessorit 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Asutati [https://en.wikipedia.org/wiki/Atari Atari], mis tõi turule esimese kommerts-videomängu [https://en.wikipedia.org/wiki/Pong Pong] ja mis jäi pikaks ajaks arvutimängude ja mänguarvutite vallas teenäitajaks. [https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates William H. Gates III] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Allen Paul Allen] asutasid oma esimese firma nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Traf-O-Data Traf-O-Data].  


1973. [http://en.wikipedia.org/wiki/Gary_Kildall Gary Kildall] kirjutab PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega [http://en.wikipedia.org/wiki/CP/M CP/M] (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Esmakordselt mainitakse trükisõnas mikroarvutit. [http://en.wikipedia.org/wiki/Bob_Metcalfe Bob Metcalfe] töötab koos kolleegidega välja [http://en.wikipedia.org/wiki/Ethernet Etherneti] võrguspetsifikatsiooni. [http://en.wikipedia.org/wiki/Early_IBM_disk_storage#IBM_3340 IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester] (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa vintpüssimudeli järgi "30-30") saab aluseks kõigile teistele "vintidele".
1973. [https://en.wikipedia.org/wiki/Gary_Kildall Gary Kildall] kirjutas PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/CP/M CP/M] (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). [https://en.wikipedia.org/wiki/Bob_Metcalfe Bob Metcalfe] töötas koos kolleegidega välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Ethernet Etherneti] võrguspetsifikatsiooni, mis on tänini kohtvõrkude aluseks. [https://en.wikipedia.org/wiki/Early_IBM_disk_storage#IBM_3340 IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester] (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa [https://en.wikipedia.org/wiki/Winchester_Model_1894 Winchesteri püssimudeli] järgi "30-30") sai aluseks kõigile teistele "vintidele".


1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dennis_Ritchie Dennis Ritchie] saab valmis [http://en.wikipedia.org/wiki/C_%28programming_language%29 C-keele] ([http://en.wikipedia.org/wiki/Brian_Kernighan Brian Kernighani] rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).
1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. [https://en.wikipedia.org/wiki/Dennis_Ritchie Dennis Ritchie] sai valmis [https://en.wikipedia.org/wiki/C_%28programming_language%29 C-programmeerimiskeele] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Brian_Kernighan Brian Kernighani] rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).


1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutavad oma BASICu ja hakkavad seda litsentseerima. Traf-O-Datast saab [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft Microsoft] (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustab esimest kantavat arvutit. Ilmuma hakkab ajakiri "Byte". USA-s avatakse esimene arvutite jaemüügikett "Computer Store".
1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutasid enda versiooni BASIC-keelest ja hakkasid seda teistele litsentsima (tollal üsna harjumatu idee) - Traf-O-Datast sai [https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft Microsoft] (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustas esimest kantavat (niivõrd, kuivõrd...) [https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_Portable_Personal_Computer arvutit]. Ilmuma hakkas ajakiri "Byte" ning USA-s avati esimene arvutitele keskenduv jaemüügikett "Computer Store".


1976. [http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs Steve Jobs] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Wozniak Steve Wozniak] asutavad [http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc. Apple'i] ja hakkavad oma esimest arvutit [http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_I Apple I] turustama konstruktorilaadses vormis kasutajatel endal kokkupanemiseks. Wang toob turule oma tekstiprotsessori, mis on kirjutusmasina ja arvuti omalaadne hübriid. Asutatakse US Robotics. Intel ja AMD sõlmivad ühilduvuskokkuleppe.
1976. [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs Steve Jobs] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Wozniak Steve Wozniak] asutasid [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc. Apple'i] ja hakkasid oma esimest arvutit [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_I Apple I] turustama konstruktorilaadses vormis kasutajate endi poolt kokkupanemiseks. [https://en.wikipedia.org/wiki/Wang_Laboratories Wang Laboratories] tõi turule "tekstiprotsessori" ehk omalaadse hübriidi (elektrilisest) kirjutusmasinast ja personaalarvutist.  


1978. Intel tutvustab 4,77 MHz 8086 protsessorit. Asutatakse Hayes Microcomputer Products, tuntud modemitootja.
1978. Intel tutvustas 4,77 MHz 8086 protsessorit, millest sai hiljem esimese PC-arvuti "aju".


1979. Ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Visicalc VisiCalc], tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Asutatakse Seagate ja 3Com. Tutvustatakse IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.
1979. Turule tuli [https://en.wikipedia.org/wiki/Visicalc VisiCalc], tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Uute toodetena tutvustati veel ka IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.


1980. Microsoft proovib luua AT&T Unixist (!!!) 8086-versiooni ja tuleb lagedale [http://en.wikipedia.org/wiki/Xenix XENIX OS-i] nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastab Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma projekti oma operatsioonisüsteemi loomiseks ning hakkab seda endale kauplema. Projekti nimeks on algselt [http://en.wikipedia.org/wiki/86-DOS QDOS] (''Quick and Dirty Operating System''), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peab MS läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Seagate toob turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony töötab välja 3,5-tollise disketi. Intel tutvustab 8087-matemaatikaprotsessorit ning Philips ja Sony töötavad välja CD-audiostandardi.
1980. Microsoft proovis AT&T Unixist (!!!) arendada 8086-protsessoritele sobivat versiooni ja tuli lagedale [https://en.wikipedia.org/wiki/Xenix XENIX OS-i] nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastati Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma operatsioonisüsteemi projekt ning asuti seda endale kauplema. Projekti nimeks oli algselt [https://en.wikipedia.org/wiki/86-DOS QDOS] (''Quick and Dirty Operating System''), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peeti ka läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Uute riistvaralahendustena tõi Seagate turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony 3,5-tollise disketi, Intel 8087-matemaatikaprotsessori (vanadel aegadel oli matemaatikaprotsessor sageli eraldi üksus, umbkaudse paralleeli võib tõmmata tänapäeva väliste videokaartidega) ning Philips ja Sony CD-audiostandardi.


1981. Microsoft saab korporatsiooniks ning omandab (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle [http://en.wikipedia.org/wiki/MS-DOS MS-DOSiks]. Tootmisliinilt tuleb esimene [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_PC IBM PC] (IBM 5150), mida alguses pakutakse kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldab andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel. Asutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Silicon_Graphics Silicon Graphics] (hilisema nimega SGI). Intel ja AMD jätkavad endiselt koostööd protsessorite vallas.
1981. Microsoft omandas (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle [https://en.wikipedia.org/wiki/MS-DOS MS-DOSiks]. Tootmisliinilt tuli esimene [https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_PC IBM PC] (IBM 5150), mida alguses pakuti lausa kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldas andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel.




=== Rauaaeg ===
=== Rauaaeg ===


1982. Intel tutvustab 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustatakse algselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft toob turule MS-DOS 1.1 ja saavutab sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Asutatakse Sun ja Adobe, ilmub ka SunOS 1.0 (tänase [http://en.wikipedia.org/wiki/Solaris_%28operating_system%29 Solarise] esivanem). Ilmub esimene IBM PC kloon. Mouse Systems hakkab pakkuma IBM PC-le mõeldud hiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läheb ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti.
1982. Intel tutvustas 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustati algselt peamiselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft lasi välja MS-DOS 1.1 ja saavutas sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Vastloodud Suni firmas saab alguse SunOS 1.0 (tänase [https://en.wikipedia.org/wiki/Solaris_%28operating_system%29 Solarise] esivanem). Ilmus esimene IBM PC kloon - PC-arvutite üldine arhitektuur oli jäänud patentimata ning põhimõtteliselt võis neid seetõttu ehitada igaüks. Mouse Systems hakkas pakkuma just IBM PC-le mõeldud arvutihiirt. Philadelphias asuv [https://en.wikipedia.org/wiki/Drexel_University Drexeli ülikool] läks ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti (tõsi, selle üle vaieldakse, kas Drexel oli esimene - mitmed teisedki õppeasutused hakkasid umbkaudu samal ajal samasugust nõudmist esitama).


1983. IBM toob turule [http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_PC_XT PC XT], Apple vastab omalt poolt [http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Lisa Lisa] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_IIe Apple IIe] väljalaskmisega ( [http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Macintosh Macintoshi] täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustab [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows Windowsi] algvarianti. Asutatakse Compaq, Borland ja Electronic Arts. Wangi firma loob [https://en.wikipedia.org/wiki/SIMM SIMM-mälumooduli]. [http://en.wikipedia.org/wiki/Stroustrup Bjarne Stroustrup] töötab välja [http://en.wikipedia.org/wiki/C%2B%2B C++-keele]. Tarkvaraturule ilmuvad Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane), [http://en.wikipedia.org/wiki/NetWare Novell Netware'ist] saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. [http://en.wikipedia.org/wiki/Stallman Richard M. Stallman] alustab [http://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Project GNU projekti] ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - [http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software_movement vaba tarkvara liikumise] algus.
1983. IBM lasi välja [https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_PC_XT PC XT], Apple vastas sellele [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Lisa Lisa] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_IIe Apple IIe] väljalaskmisega ([https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Macintosh Macintoshi] täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustas [https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows Windowsi] algvarianti. Wang Laboratories lõi [https://en.wikipedia.org/wiki/SIMM SIMM-mälumooduli], olulise osa PC-arvutite modulaarseks kujunemisel (lihtsama PC kokkupanek ei vaja seetõttu tänaseni kuigi sügavaid IT-teadmisi). [https://en.wikipedia.org/wiki/Stroustrup Bjarne Stroustrup] töötas välja [https://en.wikipedia.org/wiki/C%2B%2B C++-programmeerimiskeele], mis on populaarsustabelite eesotsas tänaseni. Tarkvaraturule ilmusid Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane) - kujunema hakkas tänane standardne kontoritarkvara. [https://en.wikipedia.org/wiki/NetWare Novell Netware'ist] saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. [https://en.wikipedia.org/wiki/Stallman Richard M. Stallman] alustas [https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Project GNU projekti] ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - [https://en.wikipedia.org/wiki/Free_software_movement vaba tarkvara liikumise] algus.


1984. IBM laseb välja [http://en.wikipedia.org/wiki/PC_AT PC AT], IBM Portable PC ning EGA graafikaadapteri. Philips hakkab tootma PC-dele CD-ROM-e. Silicon Graphics alustab võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP toob turule LaserJeti printeriseeria. [http://en.wikipedia.org/wiki/Mit MIT-s] töötatakse välja [http://en.wikipedia.org/wiki/X_Window_System X Window System] (seega on praeguseni Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond vanem kui MS Windows). Aleksei Pažitnov kirjutab Moskvas prototüübi ühele tuntuima arvutimängule - [http://en.wikipedia.org/wiki/Tetris Tetrisele] (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).
1984. PC-arvutite järgmise arengujärguna tulid välja [https://en.wikipedia.org/wiki/PC_AT PC AT] ja kuni 16 värviga EGA graafikaadapter. Philips hakkas tootma PC-dele CD-seadmeid. Silicon Graphics alustas võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP alustas tänini populaarse LaserJeti printeriseeriaga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mit MIT-s] töötati välja [https://en.wikipedia.org/wiki/X_Window_System X Window System] (seega on Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond tegelikult vanem kui MS Windows!). Moskva arvutiinsener [https://en.wikipedia.org/wiki/Alexey_Pajitnov Aleksei Pažitnov] kirjutas prototüübi ühele tuntuimale arvutimängule - [https://en.wikipedia.org/wiki/Tetris Tetrisele] (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).


1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkub (lüüakse minema?) firmast ja asutab NeXT Inc-i. Microsoft üllitab Windows 1.0
1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkus (löödi minema?) firmast ja asutas NeXT Inc-i. Microsoft laseb välja Windows 1.0,


1986. IBM PC AT saab 8 MHz protsessori. Microsoft annab välja MS-DOS 3.2.
1987. Sun tutvustas SPARC-tööjaama, mis jääb pikka aega domineerima teadusarvutusi jms valdkondi, kus tavalisest PC-st jäi väheks, kuid veel ei vajatud ka suurarvuteid. IBM demonstreeris uuel arvutimudelil järgmist Inteli protsessoripõlvkonda ehk 20 MHz taktsagedusega [https://en.wikipedia.org/wiki/I386 386-protsessoriga PC-d] ning 256 värvitooni toetavat VGA graafikastandardit. Microsoft ja IBM loovad üheskoos uue operatsioonisüsteemi [https://en.wikipedia.org/wiki/Os/2 OS/2], mis oleks teistsuguste arengute korral võinud olla Windowsi asemel praegune laiatarbesüsteem.


1987. Sun tutvustab SPARC-tööjaama, IBM demonstreerib 20 MHz taktsagedusega [http://en.wikipedia.org/wiki/I386 386-protsessoriga PC-d]. IBM laseb välja PC-DOS 3.3, Microsoft toob turule Windows 2.0 ja Windows/386, ühiselt tuuakse avalikkuse ette uus operatsioonisüsteem [http://en.wikipedia.org/wiki/Os/2 OS/2]. Ilmub VGA graafikastandard. Inteli ja AMD rahumeelne koostöö saab otsa - toimub esimene kohtuvaidlus.
1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX - mõnda aega oli samast protsessoritüübist kasutusel kallim täisversioon ning lahjem ja odavam "vaese mehe versioon". HP alustas DeskJet-tindiprinteriseeria tootmist.


1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX. [http://en.wikipedia.org/wiki/Scsi SCSI-liidesestandard] leiab ametlikku tunnustust. Microsoftilt ilmub MS-DOS 4.0. Asutatakse Creative Labs (tuntud eelkõige SoundBlaster-tooteseeria järgi). HP alustab DeskJet-printeriseeria tootmist.
1989. Intelilt ilmus [https://en.wikipedia.org/wiki/Intel_80486 486-protsessor]. Sülearvutitel võeti välisseadmete jaoks kasutusele [https://en.wikipedia.org/wiki/PCMCIA PCMCIA] laienduskaardid (eriti levinud olid need varajaste WiFi-adapteritena, kuna sisseehitatud WiFi oli esialgu kallis ning ilmus seetõttu sülearvutesse märksa hiljem; tänaseks on USB selle standardi kõrvale tõrjunud). Creative Labs tõi turule SoundBlasteri, mis jäi aastateks üheks helikaartide standardiks.


1989. Intelilt ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Intel_80486 486-protsessor]. Pannakse alus sülearvutite välisseadmete [http://en.wikipedia.org/wiki/PCMCIA PCMCIA] standardile (tänaseks on USB jt selle kõrvale tõrjunud). Creative Labs toob turule SoundBlasteri.
1990. Ilmus [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.0 Microsoft Windows 3.0] - seeria esimene laiemalt kasutust leidnud toode. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabanes täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna [https://en.wikipedia.org/wiki/BSD BSD Unixite] näol.


1990. Ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.0 Microsoft Windows 3.0] - seeria esimene arvestatav toode. IBM töötab välja XGA graafikastandardi. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabaneb täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna [http://en.wikipedia.org/wiki/BSD BSD Unixite] näol.


=== Internetiaja algus (laiemas mõttes) ===
=== Internetiaja algus (laiemas mõttes) ===


1991. Linus Torvalds saadab uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - [http://en.wikipedia.org/wiki/Linux Linuxi] sünd. Microsoft arendab Windowsi ja OS/2 ideid segades välja Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. SunOS muutub Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe'ist saab esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc-st esimene värviskanner. Intel tutvustab PCI-siinistandardit. Internetti lubatakse esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekib E-turundus, siis ka E-kaubandus ja E-äri, järk-järgult aga saab Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.
1991. Helsingi ülikoolis õppiv soomerootsi tudeng [https://en.wikipedia.org/wiki/Linus_Torvalds Linus Torvalds] saatis Interneti uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux Linuxi] sünd. Microsoft arendas Windowsi ja OS/2 ideid segades välja eeskätt ettevõtetele suunatud "tõsisema süsteemina" Windows NT 3.0, ilmus ka MS-DOS 5.0. SunOS muutus Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe oli esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc esimene värviskanner. Internetti lubati esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekkis e-turundus (esimesena muidugi tuli selle nahaalsem vorm ehk spämm!), siis ka e-kaubandus ja e-äri, järk-järgult aga sai (paljuski selle otsuse tulemusena) Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.


1992. Microsoftilt ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.1x Windows 3.1]. William H. Gates tunnistatakse USA rikkaimaks inimeseks.
1992. Microsoftilt ilmus [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.1x Windows 3.1], millest sai tohutu müügihitt (paneb tegelikult aluse Microsofti domineerimise ajastule) ning William H. Gates kuulutati varsti peale seda USA rikkaimaks inimeseks.


1993. Intel esitleb Pentium-protsessorit. Pinnacle Micro esitleb CD-R-i. Microsoftilt ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_NT Windows NT] 3.1. Windowsi tarkvara müügimaht ületab esmakordselt DOS-i oma. Mitme suurfirma ühistööna töötatakse välja Plug-and-Play standard. Berkeley ülikooli Unixi-variandist nimega BSD arenevad umbes ühel ajal välja [http://en.wikipedia.org/wiki/FreeBSD FreeBSD], [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenBSD OpenBSD] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/NetBSD NetBSD], tänaseni üsna edukad vabad Unixi variandid.
1993. Intel esitles Pentium-protsessorit ning Pinnacle Micro CD-R-i ehk kirjutatavat CD-plaati. Microsoftilt ilmus [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_NT Windows NT] 3.1 ning Windowsi tarkvara müügimaht ületas esmakordselt DOS-i oma (sujuv üleminek DOS-ilt Windowsile oli üks varajase Microsofti edu võtmetest). Mitme suurfirma ühistööna töötati välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Plug_and_play Plug-and-Play] standard ehk võimalus ühendada välisseadmeid PC-ga "soojalt" (varem eeldas näiteks printeri ühendamine restarti). Berkeley ülikooli BSD Unixist arenesid umbes ühel ajal välja [https://en.wikipedia.org/wiki/FreeBSD FreeBSD], [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenBSD OpenBSD] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBSD NetBSD], tänaseni üsna edukad vabad Unixid.


1994. Ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.1x Windows 3.11] (for Workgroups), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid) ja viimane MS-DOS: 6.22. Apple töötab välja QuickTime -multimeediastandardi. Luuakse Netscape 1.0. Motorola, Apple ja IBM üritavad luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Iomega töötab välja [http://en.wikipedia.org/wiki/Zip_drive ZIP-kettad]. Intel tunnistab, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril on probleeme ujukomatehetega. Ilmub USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.
1994. Microsoftilt [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_3.1x Windows 3.11] (for Workgroups; esimene kohtvõrkudele orienteeritud Windows, varem arvestati eeskätt eraldiseisvate arvutitega), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid ettevõtetele) ja viimane MS-DOS, 6.22. Apple töötas välja QuickTime -multimeediastandardi. Netscape laseb välja esimese laia levikuga veebilehitseja (Netscape 1.0). [https://en.wikipedia.org/wiki/AIM_alliance Motorola, Apple ja IBM] üritasid "Microsofti-vastase vandenõuna" luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Intel tunnistas, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril oli probleeme ujukomatehetega (tuntud ka kui [https://en.wikipedia.org/wiki/Pentium_FDIV_bug Pentiumi] või "2000. aasta" viga). Ilmus USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.


1995. Microsoft teeb [https://en.wikipedia.org/wiki/Netscape Netscape'ile] ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandab nn. brauserisõja. Intel toob turule P6 (Pentium Pro) protsessori. Microsoftilt ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_95 Windows 95], Office 95 ja NT 3.51. DVD-standardi esmatutvustus. Alguse saavad kaks tänaseks väga levinud ühendusstandardit - [http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_1394_interface IEEE 1394] (FireWire) ja [https://en.wikipedia.org/wiki/USB USB].
1995. Microsoft tegi [https://en.wikipedia.org/wiki/Netscape Netscape'ile] ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandas nn. brauserisõja. Intelilt P6 (Pentium Pro) protsessor, Microsoftilt aga [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_95 Windows 95], Office 95 ja NT 3.51 (kõik need osutusid edukateks ja moodustasid ühe selge arenguetapi MS tarkvaras). DVD-standardi esmatutvustus. Ametliku alguse said kaks tänaseni väga levinud IT-seadmete ühendusstandardit - [https://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_1394_interface IEEE 1394] (FireWire) ja eriti [https://en.wikipedia.org/wiki/USB USB].


1996. Microsoftilt ilmub NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna toob MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0.
1996. Microsoftilt ilmus NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna tõi MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0. Nokia lasi välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Nokia_Communicator Nokia Communicatori] esmaversiooni - ühe esimestest tänases mõttes nutitelefonidest.


1997. Microsofti monopoli-kohtuasja algus.
1997. Alguse saab [https://en.wikipedia.org/wiki/United_States_v._Microsoft_Corp. Microsofti kohtuasi] - firma saab süüdistuse monopolismis ja ebakohases turukäitumises.


1998. Intelilt ilmub Pentium II -protsessor. Microsoft annab välja [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_98 Windows 98]. Netscape kuulutab oma Navigatori lähtekoodi vabaks, aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära. Apple toob välja iMac-i ja jõuab üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri buumi algus. USB 1.1 standard leiab laia kasutajaskonna ning sellest saab pikkamööda üks valitsevaid välisseadmete ühendusviise.
1998. Intelilt ilmus Pentium II -protsessor. Microsoft lasi välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_98 Windows 98]. Netscape kuulutas oma Navigatori lähtekoodi vabaks - aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära, kuid firma kadumine ei tähenda veebilehitseja lõppu ning sellest saab Mozilla (ja hiljem Firefox). Apple jõudis [https://en.wikipedia.org/wiki/IMac iMaciga] üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri (dot-com) buumi algus. USB 1.1 standard pani aluse selle kujunemisele valitsevaks ühendusstandardiks. Kiiresti arenevale mobiilseadmete turule tuleb [https://en.wikipedia.org/wiki/Symbian Symbian] ja jääb üheks põhitegijaks terveks aastakümneks (2006. aastal tipus olles kuulus neile 73% mobiiliturust).


1999. Intel tutvustab Pentium III -protsessorit, AMD vastab Athloniga. Microsofti kohtuasi jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_2000 Windows 2000].
1999. Intelilt Pentium III ja AMD-lt selle vastena Athlon. Microsofti kohtuprotsess jätkus - leiti, et firma oli taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS sai aasta lõpuks valmis [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_2000 Windows 2000].


2000. Y2K "Suur pauk" jääb siiski olemata. Protsessorite taktsagedused ületavad 1 GHz. Välja tuleb senisest kiirem USB 2.0 ning ilmuvad esimesed seda kasutavad andmekandjad (mälupulgad). Win 2000 tuleb välja üsna augulisena, SP-1 parandab ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmub ka [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_ME Windows ME], ilmselt seni kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. [https://en.wikipedia.org/wiki/WordPerfect#Linux WordPerfect Office 2000 for Linux] on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett.
2000. Sajandivahetusel kardetud "Suur pauk" (Pentiumi puugi jt sellelaadsete tõttu) jäi siiski tulemata. Protsessorite taktsagedused ületasid 1 GHz. Välja tuli senisest kiirem USB 2.0 ning esimesed seda kasutavad andmekandjad (USB-mälupulkade võidukäigu algus). Win 2000 oli alguses üsna auklik ning esimene paranduspakk SP-1 parandas ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmus ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_ME Windows ME], ilmselt senini kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. [https://en.wikipedia.org/wiki/WordPerfect#Linux WordPerfect Office 2000 for Linux] oli koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett - ent mõlemad olid ärivaralised (StarOffice oli siiski era- ja mitteäriliseks kasutuseks tasuta) ning seetõttu väga laialt Linuxil ei levinud.




=== Uuel sajandil ===
=== Uuel sajandil ===


2001. Protsessori taktsagedused lähevad üle 2 GHz, Tarkvaraturul jätkub Microsofti ülemvõim (ilmub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_XP Windows XP] ja Office XP), kuid Linuxi kontorirakendused muutuvad üha enam tõsiseltvõetavamateks. StarOffice muutub kommertstooteks, millele luuakse vaba paralleelversioon [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org OpenOffice.org]. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas [https://en.wikipedia.org/wiki/MacOS macOS]) sulatab kokku traditsioonilise Maci ja Unixi.
2001. Protsessori taktsagedused ületasid 2 GHz, tarkvaraturul jätkus Microsofti ülemvõim ([https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_XP Windows XP] ja Office XP on taas suured hitid). Teisalt muutuvad ka Linuxi kontorirakendused tõsiseltvõetavamateks - StarOffice muutub küll puhtalt ärivaraliseks, kuid sellest luuakse vaba paralleelversioon [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenOffice.org OpenOffice.org]. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas [https://en.wikipedia.org/wiki/MacOS macOS]) sulatas kokku traditsioonilise Maci ja Unixi, lisades [https://en.wikipedia.org/wiki/Darwin_(operating_system) Darwini] põhjale uhke ja ladusalt kasutatava, ent üsna suletud loomuga "mäkiliku" kasutajaliidese.
 
2002. Traadita internetiühenduste laiema leviku algus. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitasid MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustas võtta kasutusele Inteli riistvaraplatvormi. Eestis keeras [https://en.wikipedia.org/wiki/BSA_(The_Software_Alliance) BSA] kohtuga hirmutamisel põhinev propagandakampaania "Ära riski - ela pingevabalt" vindi korralikult üle ning tõi Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid hakkasid jõudma tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi, ent mõnda aega olid tavakasutajatele suunatud ka nn ''desknote''-arvutid - sülearvuti kuju ja kaaluga, ent hinna kokkuhoiu mõttes ilma akuta, üksnes vooluvõrgust töötavad masinad. Microsoft alustas peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.
 
2003: Kiiresti levivad nii traadita kui kaabliga püsiühendused (mõnda aga oli viimaste juures - ka Eestis - kasutusel kaks paralleelset süsteemi, [https://en.wikipedia.org/wiki/Asymmetric_digital_subscriber_line ADSL] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Cable_modem kaablimodemid]) - kuid levis ka pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkus - Microsoft kaotas SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi [https://en.wikipedia.org/wiki/LiMux Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks], vaba tarkvara jätkas kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Kehva finantsseisuga kommerts-Unixi firma [https://en.wikipedia.org/wiki/SCO_Group SCO] alustas [https://en.wikipedia.org/wiki/SCO/Linux_controversies protsessi Linuxi vastu], mille 2.4 kernelis olevat olnud osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks on hiljem pakutud soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Eestis suudab Openoffice.org mõnda aega MS Office'ile märgatavat konkurentsi pakkuda (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmus Linuxi tuuma versioon 2.6, millega paranes tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis oli huvitav näide [https://en.wikipedia.org/wiki/General_Packet_Radio_Service GPRS] tõus ja langus - aasta alguses avastasid kodukasutajad selle kui hetkel soodsa internetiühenduse võimaluse, aasta lõpus tõstsid sidefirmad hinda 10(!) korda ja suretasid selle tehnoloogia sisuliselt välja. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Skype_Technologies Skype Technologies].
 
2004: [https://en.wikipedia.org/wiki/Proposed_directive_on_the_patentability_of_computer-implemented_inventions Lahing tarkvarapatentide ümber] Euroopas, Richard Stallman käis Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas (ja esines IT kolledžis). Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldas välja tulles omajagu auke ja keeras nässu hulga Windowsi paigaldusi (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad). Esmakordselt andis tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal said mitmed võrguäriga tegelevad firmad  peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt väljapressimiskirju, milles nõuti raha ja lubati keeldujate võrgusüsteemid küberrünnetega halvata.
 
2005 - Euroopas said tarkvarapatendid lüüa, Europarlament võttis kogu seaduse päevakorrast maha. Linuxi maailmas tegi kiire tõusu Mark Shuttleworthi asutatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Ubuntu_%28operating_system%29 Ubuntu Linux]. Turule tuli YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostis ära Android Inc'i nimelise firma ja pani aluse [https://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) tänaseni edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile].


2002: Neti jaoks pole mõneski kohas enam traate vaja. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitavad MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustab võtta kasutusele Inteli toodetel põhineva riistvaraplatvormi. Eestis toob BSA kampaania "Ära riski - ela pingevabalt" Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid jõuavad tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi. Microsoft alustab peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.
2006 - märtsikuus üritasid tarkvarapatentide pooldajad Euroopas veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lasknud end enam lollitada. Nicholas Negroponte pani aluse väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Olpc OLPC]-nimelisele arvutile (''One Laptop per Child''). Paraku jooksis see mõni aasta hiljem (mh Microsofti sekkumise tõttu) liiva.


2003: Traadita võrgud levivad kiiresti, ka püsiühenduste hulk kasvab - kuid juba on näha ka asja pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkub - Microsoft kaotab SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi [https://en.wikipedia.org/wiki/LiMux Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks], vaba tarkvara jätkab kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Vastiku liigutusega saab hakkama [https://en.wikipedia.org/wiki/SCO_Group SCO], kelle kehv finantsseis viib väljapressimise teele - alustatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/SCO/Linux_controversies protsessi Linuxi vastu], mille 2.4 kernelis olevat osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks pakutakse soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Kaheaastaseks saanud Openoffice.org hakkab riigiasutustes MS Office'ile tõsist konkurentsi pakkuma (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmub Linuxi uus 2.6 kernel, millega paraneb tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis tõmbavad sidefirmad aasta algupoole [https://en.wikipedia.org/wiki/General_Packet_Radio_Service GPRS]-vaimustusele pea kümnekordse hinnatõusuga vee peale. [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista Uus laiatarbe-Windows] viibib (tõsi, 2003 Server ilmub enam-vähem plaanipäraselt), Microsoft leiab vabanduse - tegelikult teeme suuremaid muudatusi kui alguses plaanisime. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Skype_Technologies Skype Technologies].
2007 - Kaua edasi lükatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista Windows Vista] tuli algul välja, hiljem peetakse seda Microsofti "ämbriks nr 2" ME järel. Microsofti uus [https://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML OOXML-vorming] toob taas kohtulahingud - MS surus selle ISO standardiks ja hiljem teatas, et nad MS Office'is tegelikult seda täiel määral ei järgi. Eestit raputas aprillimäss ning [https://en.wikipedia.org/wiki/2007_cyberattacks_on_Estonia nendega kaasnevad DDOS-rünnakud], esialgu pääses riik suhteliselt kergelt. Windows Vista suurimaks konkurendiks osutus mitte Apple ega Linux, vaid hoopis Windows XP, mis oli aastatega saavutanud suure leviku. SCO sai viimaks IBM-ilt kohtus lüüa (selleks ajaks oli protsess muutunud suuresti absurdiks, kuna tüliõunaks olnud Linuxi 2.4 tuuma enam praktliselt ei kasutatud, uues 2.6 seerias vaidlusalust koodi aga enam ei olnud). Google asutas [https://en.wikipedia.org/wiki/Open_Handset_Alliance Open Handset Alliance'i] - Androidist hakkab kujunema Apple'i kõrval teine mobiilituru suurvõim ning Microsoft hakkab järk-järgult sealt tagasi tõmbama (ka Symbian hakkas siitpeale selgelt hääbuma ning kadus turult 2012. aasta paiku).


2004: SCO'l kipub aur otsa saama (2.4 kernel, kaebuste põhiohver, hakkab ka vaikselt minevikku vajuma). Euroopas käib [https://en.wikipedia.org/wiki/Proposed_directive_on_the_patentability_of_computer-implemented_inventions lahing tarkvarapatentide ümber], Richard Stallman käib Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas. Microsoft teeb Eestile "soodsa pakkumise". Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod, Sun loob Solarise vaba variandi OpenSolaris. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab välja tulles omajagu auke ja keerab nässu hulga installatsioone (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad), Longhorn (hilisem Vista) aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal saavad mitmed võrguäriga tegelevad firmad väljapressimiskirju peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt; nõutakse raha ja keeldujate võrgusüsteemid lubatakse halvata. Endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.
2008 - Bill Gates loobus täistöökohast Microsoftis ja pühendas põhijõu enda heategevusfondile. Windows XP oli endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetas viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple arendas OS X põhjal välja uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem [https://en.wikipedia.org/wiki/IOS iOS]), seda kasutav [https://en.wikipedia.org/wiki/IPhone iPhone] levis edukalt üle maailma (sh Eestis). Venemaa ründas Gruusiat, sõjale eelnesid ja kaasnesid samalaadsed küberründed kui need, mis toimusid aasta varem Eestis.


2005 - Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt (lubatakse 2006. aasta alguses). Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le. Linuxi maailmas teeb kiire tõusu uustulnuk [http://en.wikipedia.org/wiki/Ubuntu_%28operating_system%29 Ubuntu Linux]. Asutatakse YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostab ära Android Inc'i nimelise firma ja paneb aluse [https://en.wikipedia.org/wiki/Android_(operating_system) uuele edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile].
2009 - Microsoftilt ilmus [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_7 Windows 7], mis osutus õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistas ikka veel XP suur turuosa. Androidi turuosa mobiilimaailmas kerkis aastaga paarilt protsendilt paarikümnele. Rootsis toimub suurem madistamine [https://en.wikipedia.org/wiki/Pirate_bay Pirate Bay] ümber. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoin]. IT Kolledž hakkas arvutiklassides MS Windowsi kõrval omamaist [https://et.wikipedia.org/wiki/Estobuntu Estobuntut] kasutama (mitmed selle põhitegijad õppisid sealsamas) - see jätkus kuni projekti hääbumiseni 2014. aasta paiku (sealt alates on kasutusel harilik Ubuntu Linux).  


2006 - märtsikuus üritavad tarkvarapatentide pooldajad veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lase end enam lollitada. Pahavarauputus Windowsi peal jätkub. Windows Vista hakkab viimaks valmima. Bill Gates teatab, et loobub kahe aasta jooksul järk-järgult põhikohaga tööst Microsoftis. Apple teeb põhimõttelise muutuse ja võtab kasutusele Inteli platvormi, turule tulevad MacBook Pro ja iMac. Nicholas Negroponte paneb aluse ühele väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud [http://en.wikipedia.org/wiki/Olpc OLPC]-nimelisele arvutile (''One Laptop per Child''). Paraku jookseb see mõni aasta hiljem Microsofti sekkumise tõttu suuresti liiva.
2010 - Apple'i [https://en.wikipedia.org/wiki/IPad iPadist] sai suur edulugu, millele kuulus märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust. Taani kehtestas ametlikult riigisfääris vabade failivormingute nõude. Oracle ostis ära Sun Microsystemsi, mitmed vaba tarkvara projektid otsustasid sealt ära kolida - näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad lõid eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega [https://www.documentfoundation.org/ LibreOffice]. Mobiilimaailmas oli Androidist saanud selge liider.  


2007 - Vista tuleb aasta algul välja, reaktsioonid on erinevad (hiljem peetakse seda Microsofti ämbriks nr 2 ME järel). Kevade poole oodatakse Euroopas uut suuremat patendilahingut, see aga jääb esialgu tulemata - aasta sisse aga jäävad mitmed madinad MS OOXML-vormingu ümber, mida too üritab kõrvuti OpenDocumentiga standardina läbi suruda. MS Office 2007 toob kaasa mitmeid uuendusi, kuid ka tavakasutajate kriitika pälvinud uue väljanägemise ja uue failivormingu, mis eelmiste samalaadsete liigutustega ettevaatlikuks tehtud tarbijaid üksjagu häirib. Eestit raputavad aprillimadinad ning [https://en.wikipedia.org/wiki/2007_cyberattacks_on_Estonia nendega kaasnevad DDOS-rünnakud], esialgu pääseb riik suhteliselt kergelt. Aasta lõpupoole osutub MS Vista suurimaks konkurendiks hoopis Windows XP, mis on saavutanud suure leviku ega taha uuele tulijale kohta vabastada. Linuxi maailmas jätkub Ubuntu valitsemine. Kurikuulus SCO protsess näib viimaks läbi saavat, firma saab IBM-ilt kohtus lüüa. Google asutab [https://en.wikipedia.org/wiki/Open_Handset_Alliance Open Handset Alliance'i] - Androidist hakkab kujunema tõsine kivi Microsofti ja Apple'i kingade sees.
2011 - Windows XP turuosa langes viimaks alla 50%. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekkis üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste ([https://en.wikipedia.org/wiki/Unity_(user_interface) Unity], [https://en.wikipedia.org/wiki/GNOME Gnome 3]) ümber - põhjuseks olid kohatised raskused leida "lihtsalt töötavat" lahendust, kuna kõik katsetasid uusi asju.  


2008 - aasta algul jätkub sõdimine [https://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML OOXML] vs [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument ODF], mais aga teatab Microsoft ODF ametlikust toetamisest MS Office 2007 Service Pack 2-s, samas kui vahepeal suure lärmiga ISO standardiks saanud OOXML jõuab firma kinnitusel täiel määral MS Office'isse alles Office 14-ga (tollane kavandatav ilmumisaeg 2009 lõpp või 2010 algus). Aprillis ilmub Ubuntu järgmine pika toega versioon 8.04 LTS, mis saab üksjagu kriitikat ebaküpsuse eest. Bill Gates loobub täistöökohast Microsoftis ja pühendab põhijõu enda heategevusfondile. XP on endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetab viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple loob OS X põhjal uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem [https://en.wikipedia.org/wiki/IOS iOS]), [https://en.wikipedia.org/wiki/IPhone iPhone] levib edukalt üle maailma (sh Eestis). Gruusias toimub sõjaline konflikt, millele eelnevad ja kaasnevad samalaadsed ründed kui need, mis toimusid aasta eest Eestis.
2012 - Neljatuumalised mobiiliprotsessorid olid muutunud valdavaks ning tahvelarvutitest saanud kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmis Windows 8, mille liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandas ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäid jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi tööarvutite esidistroks kerkis Iirimaal baseeruv [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_Mint Linux Mint] ([https://en.wikipedia.org/wiki/MATE_(software) MATE] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Cinnamon_(software) Cinnamoni] töölauakeskkondade toel, mis tõid seniselt valitsejalt Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab Linuxitel piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav [https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Extensible_Firmware_Interface UEFI] alglaadimissüsteem. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook jõudis oktoobris miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur [https://en.wikipedia.org/wiki/Curiosity_(rover) Curiosity] jõudis edukalt Marsile. Ennustatud maailmalõpp jäi aasta lõpus (taas kord) ära.


2009 - Microsoft toob turule [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_7 Windows 7], mis osutub õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistab ikka veel XP suur turuosa. MS peavaenlane on endiselt Google (Androidi turuosa kerkib aastaga paarilt protsendilt paarikümnele). Üle maailma jätkub kemplemine eri teemadel (net neutrality, privaatsus). Rootsis toimub suurem madistamine [http://en.wikipedia.org/wiki/Pirate_bay Pirate Bay] ümber. Sügisel levib uudis SCO elluäratamisest - ilmselt jätkub komöödia veel mõned aastad. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega [http://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoin]. IT Kolledž hakkab arvutiklassides omamaist Estobuntut kasutama. Apple loobub PowerPC platvormist ja keskendub Intelile. Asutatakse Eesti IT Akadeemia. E-bay müüb (kahjudega) maha 2/3 varem kallilt soetatud Skype'ist.
2013 - IT-maailma lööksõnadeks said (ja on seda suuresti tänini) suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis sai otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile. Maikuus saadeti kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit [https://en.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1 ESTCube-1]. Steve Ballmer teatas enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia tegi seepeale märgatava hüppe ülespoole...


2010 - Apple'i [https://en.wikipedia.org/wiki/IPad iPadist] saab suur edulugu, märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust läheb firma kätte. Kurjad hiinlased kräkivad Google'i serveritesse, viimane pahandab ja ähvardab Keskriigist jalga lasta. Taani kehtestab ametlikult riigisfääris vabad failivormingud. Microsoft üritab CodePlexile vaba tarkvara maailmas laiemat toetust võita - sahistatakse sellestki, et tulevik võib ärimudelis suuremaid muudatusi tuua. Suni alla neelanud Oracle hakkab mitmete toodete litsentse kinni keerama ja alustab Google'i vastu kohtuteed, sellega aga pöörduvad mitmed vaba tarkvara projektid firma vastu ning näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad otsustavad luua eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega [http://www.documentfoundation.org/ LibreOffice]. Mobiilimaailmas on Androidist saanud selge liider. Vaba tarkvara aktivist ja juuraprofessor Eben Moglen asutab [http://en.wikipedia.org/wiki/Freedombox Freedomboxi] projekti, loomaks lihtsat ja odavat "demokraatiamasinat" tsensuuri ja erinevat sorti rõhumise vastu.
2014 - Unixite (sh Linuxi) maailma raputasid kolm suurt turvaauku - [https://en.wikipedia.org/wiki/Heartbleed Heartbleed], [https://en.wikipedia.org/wiki/Shellshock_%28software_bug%29 Shellshock] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/POODLE POODLE]. Populaarsust koguv [https://en.wikipedia.org/wiki/Steam_(software) Steam] suutis Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (ehkki sarnaselt omaaegse Loki Software'ga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukrainas alanud sõja taustal muutus taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema. Aasta lõpus asutati USA-s [https://en.wikipedia.org/wiki/OpenAI OpenAI] (algselt mittetulundusliku ühinguna, peagi aga võttis asi ärilisema suuna).


2011 - Windows XP turuosa langeb viimaks alla 50%. Mobiiliturul teevad endiselt ilma Android ja iOS. Microsoft sõlmib partnerlusleppe (~ ostab ära?) Nokia. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekib üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste ([https://en.wikipedia.org/wiki/Unity_(user_interface) Unity], [https://en.wikipedia.org/wiki/GNOME Gnome 3]) ümber. LibreOffice 3.4 on Oracle'i OO.o-ga võrreldes selge samm edasi, viimane loobub OO.o ärilisest arendamisest. IT Kolledžist saab esimene [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_Professional_Institute Linux Professional Institute'i] akadeemiline koolituspartner Põhja-Euroopas.
2015 - [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Watch Apple Watch] osutus esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft tegi üsna ebatavalise sammu, jagades [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_10 enda uut Windowsi] paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsisid prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkas ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt tõid soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubas riigivõim [https://en.wikipedia.org/wiki/Video_gaming_in_China peale 15-aastast keeldu] jälle mängukonsoole müüa.


2012 - Euroopast alanud finantskriis on üksjagu räsinud ka IT maailma. Neljatuumalised mobiiliprotsessorid muutuvad valdavaks. Tahvelarvutitest saab kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmib Windows 8 - selle liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandab ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäävad jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi maailma esidistroks kerkib [https://en.wikipedia.org/wiki/Linux_Mint Linux Mint] ([https://en.wikipedia.org/wiki/MATE_(software) MATE] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Cinnamon_(software) Cinnamoni] töölauakeskkondade toel, mis toovad Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav [https://en.wikipedia.org/wiki/Unified_Extensible_Firmware_Interface UEFI]. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook saab esimesed tõsised tagasilöögid (oma osa on ka firma paindumatul suhtumisel kasutajaisse), ent uusi kasutajaid tuleb jätkuvalt ning oktoobris jõutakse miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur [https://en.wikipedia.org/wiki/Curiosity_(rover) Curiosity] jõuab edukalt Marsile. Aasta lõpus jääb maailmalõpp (taas kord) ära, see-eest jõuab korealaste kultusvideo [https://en.wikipedia.org/wiki/Gangnam_Style Gangnam Style] YouTube'is miljardi külastuskorrani...
2016 - augustis ilmunud Windows 10 Redstone ehk "aastapäevaväljalase" tekitab skandaali, rikkudes ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka [https://linux.slashdot.org/story/16/08/03/1614223/windows-10-anniversary-update-borks-dual-boot-partitions arutelu Slashdotis]). Apple võttis enda süsteemi uue versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmati [https://en.wikipedia.org/wiki/Mirai_(malware) Mirai] robotvõrgu abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Ning suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajas mööda majakatuseid ja metsatukki [https://en.wikipedia.org/wiki/Pok%C3%A9mon_Go Pokemone] taga...


2013 - IT-maailma lööksõnadeks on saanud suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis saab otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile (sulgemisele võtab suuna veel teinegi populaarne MS teenus - Hotmail.com, mis plaanitakse ühendada Outlook.com'iga). Maikuus saadetakse kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit [https://en.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1 ESTCube-1]. Steve Ballmer teatab enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia teeb seepeale märgatava hüppe ülespoole - ent [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_8 Windows 8] (ja 8.1) ning eriti tahvelarvuti [https://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Surface Surface] müüginumbrid jätavad palju soovida.
2̝017 - turvateema oli jätkuvalt päevakorras, põhjuseks mh lunavara ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petya_(malware) Petya/NotPetya] ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kippus muutuma "asjade botnetiks". Aasta lõpp tõi suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastati "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.


2014 - Microsoft lubab sügiseks Windows 9-t, selle eelkäija on osutunud selgeks pettumuseks. Unixite (sh Linuxi) maailma raputavad kolm suurt turvaauku - [https://en.wikipedia.org/wiki/Heartbleed Heartbleed], [https://en.wikipedia.org/wiki/Shellshock_%28software_bug%29 Shellshock] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/POODLE POODLE]. [https://en.wikipedia.org/wiki/DistroWatch Distrowatchi] edetabelit juhib juba mõnda aega Linux Mint. Populaarsust koguv [https://en.wikipedia.org/wiki/Steam_(software) Steam] suudab Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (sarnaselt Lokiga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukraina sõja taustal muutub taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema.
2018 - Aasta algul avaldati info [https://en.wikipedia.org/wiki/Meltdown_(security_vulnerability) Meltdowni] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Spectre_(security_vulnerability) Spectre] haavatavuste kohta, märtsis aga raputas maailma [https://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_Analytica Cambridge Analytica] skandaal. Euroopa Liit võttis vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi [https://en.wikipedia.org/wiki/General_Data_Protection_Regulation GDPR] (''General Data Protection Regulation''), mis on sealt alates leidnud üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatas Microsoft [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub GitHubi] ning sügisel IBM [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat Red Hati] äraostmisest. Eestis toimus suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekkis ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks [https://www.aripaev.ee/uudised/2019/01/30/sajad-tuhanded-eesti-meiliaadressid-lekkisid-koos-parooliga Äripäev] 30.01.19).  


2015 - [https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Watch Apple Watch] osutub esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft jagab [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_10 enda uut Windowsi] paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsivad prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkab ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt toovad soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Video_gaming_in_China peale 15-aastast keeldu] jälle mängukonsoole müüa.
2019 - hiinlaste telekommunikatsioonihiid [https://en.wikipedia.org/wiki/Huawei Huawei] sai USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik [https://en.wikipedia.org/wiki/Google%2B Google+] ning võrgukogunnateenus [https://en.wikipedia.org/wiki/Yahoo!_Groups Yahooǃ Groups] lõpetasid töö - suur samm "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll [https://en.wikipedia.org/wiki/Wing_(company) Wing], mis on sama [https://en.wikipedia.org/wiki/Alphabet_Inc. Alphabeti] emaettevõtte tütarfirma) alustas mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast [https://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Aviation_Administration FAA] sertifikaati). Sama Google väitis aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (''quantum supremacy'') ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlesid selles avalikult). Aasta lõpus sai Hiinast alguse [https://en.wikipedia.org/wiki/COVID-19_pandemic COVID-19] pandeemia.


2016 - Microsoft maadleb endiselt Windows 10 turuosaga, augustis ilmunud Redstone ehk "aastapäevaväljalase" rikub ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka [https://linux.slashdot.org/story/16/08/03/1614223/windows-10-anniversary-update-borks-dual-boot-partitions arutelu Slashdotis]). Apple võtab versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Mirai_(malware) Mirai] abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajab mööda majakatuseid ja metsatukki [https://en.wikipedia.org/wiki/Pok%C3%A9mon_Go Pokemone] taga.
2020 - pandeemia-aasta tõi kaasa ka rea IT-alaseid probleeme ülekoormusest petuskeemideni, ent teisalt aitas kaasa mitmete e-lahenduste (sh videosuhtlussüsteemide) arengule ning sundis paljusid võhikuid enda IT-oskusi täiendama. Augustis teatas Elon Musk, et tema firma [https://en.wikipedia.org/wiki/Neuralink Neuralink] katsetas sigadel ajuga ühendatavat arvutiliidest. OpenAI lasi välja GPT-3.


2̝017 - turvateema on endiselt suur kõneaine, eriti lunavara ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petya_(malware) Petya/NotPetya] ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kisub "asjade botnetiks". Aasta lõpp toob suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastatakse "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.
2021 - pandeemia jätkudes sai sotsiaalmeedia üheks põhiteemaks vaktsineerimine. Microsoft tutvustas töölaual [https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_11 Windows 11] ja Apple [https://en.wikipedia.org/wiki/MacOS_Monterey Montereyd], mobiiliplatvormidest tulevad välja [https://en.wikipedia.org/wiki/Android_12 Android 12] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/IOS_15 iOS 15]. Kübersõja järgmine vaatus toimus [https://en.wikipedia.org/wiki/2021_Cyberattacks_on_Sri_Lanka Sri Lankal] (valitsusevastaste "Tamili tiigrite" küberüksused). Iirimaa sai tõsiselt pihta [https://en.wikipedia.org/wiki/Health_Service_Executive_ransomware_attack lunavararündega], veidi väiksemas mastaabis toimus sama [https://en.wikipedia.org/wiki/Waikato_District_Health_Board_ransomware_attack Uus-Meremaal]. El Salvador muudab [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin_Law Bitcoini seadusega] krüptoraha selles riigis seaduslikuks maksevahendiks.
 
2022 - aasta alguses teatas Microsoft suure mängutootja [https://en.wikipedia.org/wiki/Activision_Blizzard Activision Blizzardi] omandamisplaanidest. Veebruaris alanud (õigemini küll uues, aktiivsemas vormis jätkunud) Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutas ka IT-d - loomulikult kaasnesid sellega ka mõlemapoolsed küberründed, lisaks aga jäi Venemaa seninägematu ulatusega rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu ilma enamikust seal tegutsenud IT-firmadest, kaotas (peamiselt emigratsiooni tõttu) arvestatava osa IT-sektori tööjõust ning keelustas riigis suure osa sotsiaalmeediast. Kurioossemat sorti vaenlase said venelased ka häktivistide rühmituse [https://en.wikipedia.org/wiki/Anonymous_(hacker_group) Anonymous] näol, kelle Operation Russia on seal sõja algusest saadik üksjagu pahandusi põhjustanud. OpenAI GPT-3.5 põhjal loodud [https://en.wikipedia.org/wiki/ChatGPT ChatGPT] keeras maailma üksjagu pahupidi.
 
2023 - laiatarbe-tehisaru võidukäik jätkus GPT-4 loomisega. Arvatakse, et IBM'is aasta lõpus loodud Condori kiip suudab tuua kvantarvutid ka tavakasutaja käeulatusse. Ukrainas jätkuv sõda annab uut hoogu drooniarendusele. Teisalt aga võeti USA-s Utah' osariigis vastu seadus, mis nõuab lastelt sotsiaalmeedia kasutamiseks vanemate luba. Ning maailma ühed kõige võõbatumad rokkarid ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/Kiss_(band) KISS] otsustas peale enda viimast kontserti ABBA eeskuju järgida ning avatarideks hakata.
 
== Kokkuvõtteks ==
 
Tänaseks on IT-s endiselt kuumad küberturvalisuse ja privaatsuse (seda nii kübersõja, häktivismi kui ka nn jälgimiskapitalismi aspektis), traditsiooniline tarkvara arendamine lõpliku tootena on taandunud tarkvararendi ja pilveteenuste ees. Endiselt aga on kurja juureks suurel määral inimene enda ekslikkuses - ja mida enam tuleb uusi võimsaid lahendusi (asjade internet, tehisintellekt, masinõpe jpm), seda rohkem paistab selle taustal välja vajadus keskenduda "probleemile klaviatuuri ja tooli vahel".
 
Samas on ajalugu alati kasulik uurida - ning tehnikaajalugu ei ole siin erand. Ühelt poolt võimaldab see õppida ''teiste'' vigadest ning näha läbi erinevaid nahaalseid lükkeid (paljud sigadused on ajaloos juba varem esinenud), teisalt aga aitab ajaloo tundmine paremini hinnata seda, mis meil tänaseks olemas on.


2018 - Aasta algul avaldatakse info [https://en.wikipedia.org/wiki/Meltdown_(security_vulnerability) Meltdowni] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Spectre_(security_vulnerability) Spectre] haavatavuste kohta. Märtsis raputab maailma [https://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_Analytica Cambridge Analytica] skandaal. Euroopa Liit võtab vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi [https://en.wikipedia.org/wiki/General_Data_Protection_Regulation GDPR] (''General Data Protection Regulation''), mis leiab üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatab Microsoft [https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub GitHubi] ning sügisel IBM [https://en.wikipedia.org/wiki/Red_Hat Red Hati] äraostmisest. Krüptoraha ilmutab esimesi väsimise märke. Eestis toimub suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekib ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks [https://www.aripaev.ee/uudised/2019/01/30/sajad-tuhanded-eesti-meiliaadressid-lekkisid-koos-parooliga Äripäev] 30.01.19).


2019 - hiinlaste telekommunikatsiooni [https://en.wikipedia.org/wiki/Huawei Huawei] saab USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik [https://en.wikipedia.org/wiki/Google%2B Google+] ning võrgukogunnateenus [https://en.wikipedia.org/wiki/Yahoo!_Groups Yahooǃ Groups] lõpetavad töö, märkides suurt sammu "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll [https://en.wikipedia.org/wiki/Wing_(company) Wing], mis on sama [https://en.wikipedia.org/wiki/Alphabet_Inc. Alphabeti] emaettevõtte tütarfirma) alustab mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast [https://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Aviation_Administration FAA] sertifikaati). Sama Google väidab aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (''quantum supremacy'') ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlevad selles avalikult). Aktuaalsed teemad on endiselt turvalisus ja privaatsus, aga ka suurandmed ja andmekaeve ning tehisintellekt. Aasta lõpus aga algab [https://en.wikipedia.org/wiki/COVID-19_pandemic COVID-19] levik...


== Viited ==
== Viited ==


* [https://www.fourmilab.ch/babbage/contents.html The Analytical Engine] (ka ka teisi materjale Babbage'i kohta)
* [https://www.fourmilab.ch/babbage/contents.html The Analytical Engine] (ka ka teisi materjale Babbage'i kohta)
* https://goldenink.com/computersandnetworks.shtml
* https://www.toppr.com/guides/computer-aptitude-and-knowledge/basics-of-computers/history-of-computers/
* https://www.hitmill.com/computers/computerhx1.html
* https://www.computerhope.com/history/
* https://www.computerhope.com/history/
* https://ei.cs.vt.edu/~history/
* http://ei.cs.vt.edu/~history/
* https://www.techrepublic.com/blog/10-things/the-10-biggest-moments-in-it-history/  - (üsna subjektiivne) valik tähtsündmusi
* https://www.techrepublic.com/blog/10-things/the-10-biggest-moments-in-it-history/  - (üsna subjektiivne) valik tähtsündmusi
* https://www.cio.com/article/2438016/infrastructure/20-years-of-it-history--connecting-devices--data-and-people.html - paar huvitavat fakti
* https://www.cio.com/article/2438016/infrastructure/20-years-of-it-history--connecting-devices--data-and-people.html - paar huvitavat fakti
* https://it-history.net/ - peamiselt arvutite ajalugu
* https://www.ithistory.org/ - IT-ajaloolaste organisatsioon
* https://www.ithistory.org/ - IT-ajaloolaste organisatsioon
* https://www.howstuffworks.com/10-most-popular-computers-in-history.htm - populaarsed personaalarvutid läbi ajaloo
* https://www.howstuffworks.com/10-most-popular-computers-in-history.htm - populaarsed personaalarvutid läbi ajaloo
* https://www.fazano.pro.br/ing/indicei.html - 100 aastat elektroonikaajalugu, sisaldab ka arvuteid
* http://www.fazano.pro.br/ing/indicei.html - 100 aastat elektroonikaajalugu, sisaldab ka arvuteid
* https://ai.googleblog.com/2019/10/quantum-supremacy-using-programmable.html - lugu kvantüleolekust Google'i tehisintellektiblogis
* https://ai.googleblog.com/2019/10/quantum-supremacy-using-programmable.html - lugu kvantüleolekust Google'i tehisintellektiblogis
* https://gs.statcounter.com/os-market-share - operatsioonisüsteemide turuosa (eri aspektides; StatCounter.com)


== Uuri & kirjuta ==
== Uuri & kirjuta ==


* Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.
* Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust:
** üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul
** üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi
** üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"


----


[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
[[Category:ITSPEA]]
[[Category:ITSPEA]]
----
Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud [https://creativecommons.org Creative Commonsi] [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.et Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi] (inglise keeles [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.en CC Attribution-ShareAlike] ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.
Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud [https://creativecommons.org Creative Commonsi] [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.et Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi] (inglise keeles [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/deed.en CC Attribution-ShareAlike] ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.

Latest revision as of 22:16, 1 February 2024

Tagasi kursuse esilehele



Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis, vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).


Alguses...

... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)

Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus, tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.

1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.

1623 ehitas saksa leidur Wilhelm Schickard kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitas hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).

1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik William Oughtred, kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant Amedeé Mannheim.

1705. aastal avaldas saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku ning ka eri paikadesse).

1800 leiutas prantsuse kangur Joseph Marie Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.

1822 ehitas Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" (Difference Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega Ada Augusta Byron (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.

1837 leiutas Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutas sir Charles Wheatstone esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.

1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust kasutati "Felixi" nime all ka Eestis - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.

1889 patenteeris saksa päritolu ameerika statistik Herman Hollerith elektrilise tabulaatormasina, mis luges andmeid perfokaartidelt. Masin võeti kasutusse USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitus 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 saab ühise ettevõtte nimeks International Business Machines Corporation ehk IBM.

1936 patenteeris USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor August Dvorak (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri (Dvorak Simplified Keyboard) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.


Esimene arvuti

Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:

a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.

b) ABC (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.

c) Colossus käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi "päris" arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).

d) Konrad Zuse (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.


Kiviaeg

1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.

1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija Grace Murray Hopper leidis Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".

1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerisid Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused sellega on aga teada juba eelnevast aastast). Märkus: Austria-Ungari füüsik Julius Edgar Lilienfeld oli sarnase patendi võtnud juba 1920-ndatel, ent siis oli see veel oma aja tehnilistest võimalustest liiga palju ees).

1950 said esimese arvuti nimega MESM valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimis üldiselt valitsev bürokraatia, paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastas briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.

1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid juba masstoodanguna ning 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer), mis sai MIT häkkerikultuuri üheks lähtekohaks (sellel teemal võiks lugeda Steven Levy raamatut "Hackers", samuti tuleb sellest hiljem pikemalt juttu ka käesoleval kursusel).

1958 töötati Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.

1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer Douglas Engelbart patenteeris arvutihiire.

1964 loodi Dartmouthi kolledžis BASIC, tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC ehitas esimese eduka miniarvuti PDP-8.

1966 töötas IBM välja esimese ketassalvesti ning aasta hiljem esimese flopiketta ehk disketi.

1968 demonstreeris Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis klaviatuuri, hiire ja ekraaniakendega kasutajaliidest - tagantjärele tuntakse seda märgilist ajaloosündmust "kõikide demode ema" (The Mother of All Demos) nime all. Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli.

1969 jääb ajalukku päris mitme olulise sündmusega. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - alguse sai esimene pakettsidevõrk nelja USA ülikooli vahel. Inteli kõrvale asutati AMD (Advanced Micro Devices Inc.), teine suur mikroprotsessorite tootja. AT&T töötas välja Unixi. Xeroxi laboris esitleti laserprinteri üldisi tööpõhimõtteid. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning Linus Torvaldsi nimelise poisi sündimist Helsinkis).

1970. Xerox asutas PARC-i (Palo Alto Research Center), millest sai aastateks üks juhtivaid IT-alaste rakendusuuringute tegijaid, kus töötas mitmeid tipp-arvutiteadlasi ning kust pärineb terve rida olulisi IT-alaseid leiutisi.

1971 töötas Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võttis kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta (aasta hiljem välja lastud, varajastel personaalarvutitel levinud 5,25-tolline ketas oli suuresti samasuguse ehitusega).


Pronksiaeg

1972. Intel esitles esimest 8-bitist mikroprotsessorit 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Asutati Atari, mis tõi turule esimese kommerts-videomängu Pong ja mis jäi pikaks ajaks arvutimängude ja mänguarvutite vallas teenäitajaks. William H. Gates III ja Paul Allen asutasid oma esimese firma nimega Traf-O-Data.

1973. Gary Kildall kirjutas PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Bob Metcalfe töötas koos kolleegidega välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni, mis on tänini kohtvõrkude aluseks. IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa Winchesteri püssimudeli järgi "30-30") sai aluseks kõigile teistele "vintidele".

1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie sai valmis C-programmeerimiskeele (Brian Kernighani rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).

1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutasid enda versiooni BASIC-keelest ja hakkasid seda teistele litsentsima (tollal üsna harjumatu idee) - Traf-O-Datast sai Microsoft (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustas esimest kantavat (niivõrd, kuivõrd...) arvutit. Ilmuma hakkas ajakiri "Byte" ning USA-s avati esimene arvutitele keskenduv jaemüügikett "Computer Store".

1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutasid Apple'i ja hakkasid oma esimest arvutit Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajate endi poolt kokkupanemiseks. Wang Laboratories tõi turule "tekstiprotsessori" ehk omalaadse hübriidi (elektrilisest) kirjutusmasinast ja personaalarvutist.

1978. Intel tutvustas 4,77 MHz 8086 protsessorit, millest sai hiljem esimese PC-arvuti "aju".

1979. Turule tuli VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Uute toodetena tutvustati veel ka IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.

1980. Microsoft proovis AT&T Unixist (!!!) arendada 8086-protsessoritele sobivat versiooni ja tuli lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastati Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma operatsioonisüsteemi projekt ning asuti seda endale kauplema. Projekti nimeks oli algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peeti ka läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Uute riistvaralahendustena tõi Seagate turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony 3,5-tollise disketi, Intel 8087-matemaatikaprotsessori (vanadel aegadel oli matemaatikaprotsessor sageli eraldi üksus, umbkaudse paralleeli võib tõmmata tänapäeva väliste videokaartidega) ning Philips ja Sony CD-audiostandardi.

1981. Microsoft omandas (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuli esimene IBM PC (IBM 5150), mida alguses pakuti lausa kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldas andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel.


Rauaaeg

1982. Intel tutvustas 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustati algselt peamiselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft lasi välja MS-DOS 1.1 ja saavutas sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Vastloodud Suni firmas saab alguse SunOS 1.0 (tänase Solarise esivanem). Ilmus esimene IBM PC kloon - PC-arvutite üldine arhitektuur oli jäänud patentimata ning põhimõtteliselt võis neid seetõttu ehitada igaüks. Mouse Systems hakkas pakkuma just IBM PC-le mõeldud arvutihiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läks ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti (tõsi, selle üle vaieldakse, kas Drexel oli esimene - mitmed teisedki õppeasutused hakkasid umbkaudu samal ajal samasugust nõudmist esitama).

1983. IBM lasi välja PC XT, Apple vastas sellele Lisa ja Apple IIe väljalaskmisega (Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustas Windowsi algvarianti. Wang Laboratories lõi SIMM-mälumooduli, olulise osa PC-arvutite modulaarseks kujunemisel (lihtsama PC kokkupanek ei vaja seetõttu tänaseni kuigi sügavaid IT-teadmisi). Bjarne Stroustrup töötas välja C++-programmeerimiskeele, mis on populaarsustabelite eesotsas tänaseni. Tarkvaraturule ilmusid Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane) - kujunema hakkas tänane standardne kontoritarkvara. Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. Richard M. Stallman alustas GNU projekti ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - vaba tarkvara liikumise algus.

1984. PC-arvutite järgmise arengujärguna tulid välja PC AT ja kuni 16 värviga EGA graafikaadapter. Philips hakkas tootma PC-dele CD-seadmeid. Silicon Graphics alustas võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP alustas tänini populaarse LaserJeti printeriseeriaga. MIT-s töötati välja X Window System (seega on Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond tegelikult vanem kui MS Windows!). Moskva arvutiinsener Aleksei Pažitnov kirjutas prototüübi ühele tuntuimale arvutimängule - Tetrisele (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).

1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkus (löödi minema?) firmast ja asutas NeXT Inc-i. Microsoft laseb välja Windows 1.0,

1987. Sun tutvustas SPARC-tööjaama, mis jääb pikka aega domineerima teadusarvutusi jms valdkondi, kus tavalisest PC-st jäi väheks, kuid veel ei vajatud ka suurarvuteid. IBM demonstreeris uuel arvutimudelil järgmist Inteli protsessoripõlvkonda ehk 20 MHz taktsagedusega 386-protsessoriga PC-d ning 256 värvitooni toetavat VGA graafikastandardit. Microsoft ja IBM loovad üheskoos uue operatsioonisüsteemi OS/2, mis oleks teistsuguste arengute korral võinud olla Windowsi asemel praegune laiatarbesüsteem.

1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX - mõnda aega oli samast protsessoritüübist kasutusel kallim täisversioon ning lahjem ja odavam "vaese mehe versioon". HP alustas DeskJet-tindiprinteriseeria tootmist.

1989. Intelilt ilmus 486-protsessor. Sülearvutitel võeti välisseadmete jaoks kasutusele PCMCIA laienduskaardid (eriti levinud olid need varajaste WiFi-adapteritena, kuna sisseehitatud WiFi oli esialgu kallis ning ilmus seetõttu sülearvutesse märksa hiljem; tänaseks on USB selle standardi kõrvale tõrjunud). Creative Labs tõi turule SoundBlasteri, mis jäi aastateks üheks helikaartide standardiks.

1990. Ilmus Microsoft Windows 3.0 - seeria esimene laiemalt kasutust leidnud toode. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabanes täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna BSD Unixite näol.


Internetiaja algus (laiemas mõttes)

1991. Helsingi ülikoolis õppiv soomerootsi tudeng Linus Torvalds saatis Interneti uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendas Windowsi ja OS/2 ideid segades välja eeskätt ettevõtetele suunatud "tõsisema süsteemina" Windows NT 3.0, ilmus ka MS-DOS 5.0. SunOS muutus Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe oli esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc esimene värviskanner. Internetti lubati esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekkis e-turundus (esimesena muidugi tuli selle nahaalsem vorm ehk spämm!), siis ka e-kaubandus ja e-äri, järk-järgult aga sai (paljuski selle otsuse tulemusena) Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.

1992. Microsoftilt ilmus Windows 3.1, millest sai tohutu müügihitt (paneb tegelikult aluse Microsofti domineerimise ajastule) ning William H. Gates kuulutati varsti peale seda USA rikkaimaks inimeseks.

1993. Intel esitles Pentium-protsessorit ning Pinnacle Micro CD-R-i ehk kirjutatavat CD-plaati. Microsoftilt ilmus Windows NT 3.1 ning Windowsi tarkvara müügimaht ületas esmakordselt DOS-i oma (sujuv üleminek DOS-ilt Windowsile oli üks varajase Microsofti edu võtmetest). Mitme suurfirma ühistööna töötati välja Plug-and-Play standard ehk võimalus ühendada välisseadmeid PC-ga "soojalt" (varem eeldas näiteks printeri ühendamine restarti). Berkeley ülikooli BSD Unixist arenesid umbes ühel ajal välja FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD, tänaseni üsna edukad vabad Unixid.

1994. Microsoftilt Windows 3.11 (for Workgroups; esimene kohtvõrkudele orienteeritud Windows, varem arvestati eeskätt eraldiseisvate arvutitega), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid ettevõtetele) ja viimane MS-DOS, 6.22. Apple töötas välja QuickTime -multimeediastandardi. Netscape laseb välja esimese laia levikuga veebilehitseja (Netscape 1.0). Motorola, Apple ja IBM üritasid "Microsofti-vastase vandenõuna" luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Intel tunnistas, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril oli probleeme ujukomatehetega (tuntud ka kui Pentiumi või "2000. aasta" viga). Ilmus USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.

1995. Microsoft tegi Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandas nn. brauserisõja. Intelilt P6 (Pentium Pro) protsessor, Microsoftilt aga Windows 95, Office 95 ja NT 3.51 (kõik need osutusid edukateks ja moodustasid ühe selge arenguetapi MS tarkvaras). DVD-standardi esmatutvustus. Ametliku alguse said kaks tänaseni väga levinud IT-seadmete ühendusstandardit - IEEE 1394 (FireWire) ja eriti USB.

1996. Microsoftilt ilmus NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna tõi MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0. Nokia lasi välja Nokia Communicatori esmaversiooni - ühe esimestest tänases mõttes nutitelefonidest.

1997. Alguse saab Microsofti kohtuasi - firma saab süüdistuse monopolismis ja ebakohases turukäitumises.

1998. Intelilt ilmus Pentium II -protsessor. Microsoft lasi välja Windows 98. Netscape kuulutas oma Navigatori lähtekoodi vabaks - aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära, kuid firma kadumine ei tähenda veebilehitseja lõppu ning sellest saab Mozilla (ja hiljem Firefox). Apple jõudis iMaciga üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri (dot-com) buumi algus. USB 1.1 standard pani aluse selle kujunemisele valitsevaks ühendusstandardiks. Kiiresti arenevale mobiilseadmete turule tuleb Symbian ja jääb üheks põhitegijaks terveks aastakümneks (2006. aastal tipus olles kuulus neile 73% mobiiliturust).

1999. Intelilt Pentium III ja AMD-lt selle vastena Athlon. Microsofti kohtuprotsess jätkus - leiti, et firma oli taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS sai aasta lõpuks valmis Windows 2000.

2000. Sajandivahetusel kardetud "Suur pauk" (Pentiumi puugi jt sellelaadsete tõttu) jäi siiski tulemata. Protsessorite taktsagedused ületasid 1 GHz. Välja tuli senisest kiirem USB 2.0 ning esimesed seda kasutavad andmekandjad (USB-mälupulkade võidukäigu algus). Win 2000 oli alguses üsna auklik ning esimene paranduspakk SP-1 parandas ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmus ka Windows ME, ilmselt senini kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. WordPerfect Office 2000 for Linux oli koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett - ent mõlemad olid ärivaralised (StarOffice oli siiski era- ja mitteäriliseks kasutuseks tasuta) ning seetõttu väga laialt Linuxil ei levinud.


Uuel sajandil

2001. Protsessori taktsagedused ületasid 2 GHz, tarkvaraturul jätkus Microsofti ülemvõim (Windows XP ja Office XP on taas suured hitid). Teisalt muutuvad ka Linuxi kontorirakendused tõsiseltvõetavamateks - StarOffice muutub küll puhtalt ärivaraliseks, kuid sellest luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice.org. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas macOS) sulatas kokku traditsioonilise Maci ja Unixi, lisades Darwini põhjale uhke ja ladusalt kasutatava, ent üsna suletud loomuga "mäkiliku" kasutajaliidese.

2002. Traadita internetiühenduste laiema leviku algus. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitasid MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustas võtta kasutusele Inteli riistvaraplatvormi. Eestis keeras BSA kohtuga hirmutamisel põhinev propagandakampaania "Ära riski - ela pingevabalt" vindi korralikult üle ning tõi Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid hakkasid jõudma tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi, ent mõnda aega olid tavakasutajatele suunatud ka nn desknote-arvutid - sülearvuti kuju ja kaaluga, ent hinna kokkuhoiu mõttes ilma akuta, üksnes vooluvõrgust töötavad masinad. Microsoft alustas peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.

2003: Kiiresti levivad nii traadita kui kaabliga püsiühendused (mõnda aga oli viimaste juures - ka Eestis - kasutusel kaks paralleelset süsteemi, ADSL ja kaablimodemid) - kuid levis ka pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkus - Microsoft kaotas SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkas kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Kehva finantsseisuga kommerts-Unixi firma SCO alustas protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat olnud osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks on hiljem pakutud soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Eestis suudab Openoffice.org mõnda aega MS Office'ile märgatavat konkurentsi pakkuda (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmus Linuxi tuuma versioon 2.6, millega paranes tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis oli huvitav näide GPRS tõus ja langus - aasta alguses avastasid kodukasutajad selle kui hetkel soodsa internetiühenduse võimaluse, aasta lõpus tõstsid sidefirmad hinda 10(!) korda ja suretasid selle tehnoloogia sisuliselt välja. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega Skype Technologies.

2004: Lahing tarkvarapatentide ümber Euroopas, Richard Stallman käis Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas (ja esines IT kolledžis). Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldas välja tulles omajagu auke ja keeras nässu hulga Windowsi paigaldusi (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad). Esmakordselt andis tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal said mitmed võrguäriga tegelevad firmad peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt väljapressimiskirju, milles nõuti raha ja lubati keeldujate võrgusüsteemid küberrünnetega halvata.

2005 - Euroopas said tarkvarapatendid lüüa, Europarlament võttis kogu seaduse päevakorrast maha. Linuxi maailmas tegi kiire tõusu Mark Shuttleworthi asutatud Ubuntu Linux. Turule tuli YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostis ära Android Inc'i nimelise firma ja pani aluse tänaseni edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile.

2006 - märtsikuus üritasid tarkvarapatentide pooldajad Euroopas veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lasknud end enam lollitada. Nicholas Negroponte pani aluse väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud OLPC-nimelisele arvutile (One Laptop per Child). Paraku jooksis see mõni aasta hiljem (mh Microsofti sekkumise tõttu) liiva.

2007 - Kaua edasi lükatud Windows Vista tuli algul välja, hiljem peetakse seda Microsofti "ämbriks nr 2" ME järel. Microsofti uus OOXML-vorming toob taas kohtulahingud - MS surus selle ISO standardiks ja hiljem teatas, et nad MS Office'is tegelikult seda täiel määral ei järgi. Eestit raputas aprillimäss ning nendega kaasnevad DDOS-rünnakud, esialgu pääses riik suhteliselt kergelt. Windows Vista suurimaks konkurendiks osutus mitte Apple ega Linux, vaid hoopis Windows XP, mis oli aastatega saavutanud suure leviku. SCO sai viimaks IBM-ilt kohtus lüüa (selleks ajaks oli protsess muutunud suuresti absurdiks, kuna tüliõunaks olnud Linuxi 2.4 tuuma enam praktliselt ei kasutatud, uues 2.6 seerias vaidlusalust koodi aga enam ei olnud). Google asutas Open Handset Alliance'i - Androidist hakkab kujunema Apple'i kõrval teine mobiilituru suurvõim ning Microsoft hakkab järk-järgult sealt tagasi tõmbama (ka Symbian hakkas siitpeale selgelt hääbuma ning kadus turult 2012. aasta paiku).

2008 - Bill Gates loobus täistöökohast Microsoftis ja pühendas põhijõu enda heategevusfondile. Windows XP oli endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetas viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple arendas OS X põhjal välja uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem iOS), seda kasutav iPhone levis edukalt üle maailma (sh Eestis). Venemaa ründas Gruusiat, sõjale eelnesid ja kaasnesid samalaadsed küberründed kui need, mis toimusid aasta varem Eestis.

2009 - Microsoftilt ilmus Windows 7, mis osutus õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistas ikka veel XP suur turuosa. Androidi turuosa mobiilimaailmas kerkis aastaga paarilt protsendilt paarikümnele. Rootsis toimub suurem madistamine Pirate Bay ümber. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega Bitcoin. IT Kolledž hakkas arvutiklassides MS Windowsi kõrval omamaist Estobuntut kasutama (mitmed selle põhitegijad õppisid sealsamas) - see jätkus kuni projekti hääbumiseni 2014. aasta paiku (sealt alates on kasutusel harilik Ubuntu Linux).

2010 - Apple'i iPadist sai suur edulugu, millele kuulus märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust. Taani kehtestas ametlikult riigisfääris vabade failivormingute nõude. Oracle ostis ära Sun Microsystemsi, mitmed vaba tarkvara projektid otsustasid sealt ära kolida - näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad lõid eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega LibreOffice. Mobiilimaailmas oli Androidist saanud selge liider.

2011 - Windows XP turuosa langes viimaks alla 50%. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekkis üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste (Unity, Gnome 3) ümber - põhjuseks olid kohatised raskused leida "lihtsalt töötavat" lahendust, kuna kõik katsetasid uusi asju.

2012 - Neljatuumalised mobiiliprotsessorid olid muutunud valdavaks ning tahvelarvutitest saanud kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmis Windows 8, mille liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandas ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäid jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi tööarvutite esidistroks kerkis Iirimaal baseeruv Linux Mint (MATE ja Cinnamoni töölauakeskkondade toel, mis tõid seniselt valitsejalt Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab Linuxitel piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav UEFI alglaadimissüsteem. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook jõudis oktoobris miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur Curiosity jõudis edukalt Marsile. Ennustatud maailmalõpp jäi aasta lõpus (taas kord) ära.

2013 - IT-maailma lööksõnadeks said (ja on seda suuresti tänini) suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis sai otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile. Maikuus saadeti kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit ESTCube-1. Steve Ballmer teatas enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia tegi seepeale märgatava hüppe ülespoole...

2014 - Unixite (sh Linuxi) maailma raputasid kolm suurt turvaauku - Heartbleed, Shellshock ja POODLE. Populaarsust koguv Steam suutis Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (ehkki sarnaselt omaaegse Loki Software'ga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukrainas alanud sõja taustal muutus taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema. Aasta lõpus asutati USA-s OpenAI (algselt mittetulundusliku ühinguna, peagi aga võttis asi ärilisema suuna).

2015 - Apple Watch osutus esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft tegi üsna ebatavalise sammu, jagades enda uut Windowsi paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsisid prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkas ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt tõid soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubas riigivõim peale 15-aastast keeldu jälle mängukonsoole müüa.

2016 - augustis ilmunud Windows 10 Redstone ehk "aastapäevaväljalase" tekitab skandaali, rikkudes ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka arutelu Slashdotis). Apple võttis enda süsteemi uue versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmati Mirai robotvõrgu abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Ning suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajas mööda majakatuseid ja metsatukki Pokemone taga...

2̝017 - turvateema oli jätkuvalt päevakorras, põhjuseks mh lunavara (Petya/NotPetya ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kippus muutuma "asjade botnetiks". Aasta lõpp tõi suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastati "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.

2018 - Aasta algul avaldati info Meltdowni ja Spectre haavatavuste kohta, märtsis aga raputas maailma Cambridge Analytica skandaal. Euroopa Liit võttis vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi GDPR (General Data Protection Regulation), mis on sealt alates leidnud üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatas Microsoft GitHubi ning sügisel IBM Red Hati äraostmisest. Eestis toimus suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekkis ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks Äripäev 30.01.19).

2019 - hiinlaste telekommunikatsioonihiid Huawei sai USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik Google+ ning võrgukogunnateenus Yahooǃ Groups lõpetasid töö - suur samm "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll Wing, mis on sama Alphabeti emaettevõtte tütarfirma) alustas mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast FAA sertifikaati). Sama Google väitis aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (quantum supremacy) ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlesid selles avalikult). Aasta lõpus sai Hiinast alguse COVID-19 pandeemia.

2020 - pandeemia-aasta tõi kaasa ka rea IT-alaseid probleeme ülekoormusest petuskeemideni, ent teisalt aitas kaasa mitmete e-lahenduste (sh videosuhtlussüsteemide) arengule ning sundis paljusid võhikuid enda IT-oskusi täiendama. Augustis teatas Elon Musk, et tema firma Neuralink katsetas sigadel ajuga ühendatavat arvutiliidest. OpenAI lasi välja GPT-3.

2021 - pandeemia jätkudes sai sotsiaalmeedia üheks põhiteemaks vaktsineerimine. Microsoft tutvustas töölaual Windows 11 ja Apple Montereyd, mobiiliplatvormidest tulevad välja Android 12 ja iOS 15. Kübersõja järgmine vaatus toimus Sri Lankal (valitsusevastaste "Tamili tiigrite" küberüksused). Iirimaa sai tõsiselt pihta lunavararündega, veidi väiksemas mastaabis toimus sama Uus-Meremaal. El Salvador muudab Bitcoini seadusega krüptoraha selles riigis seaduslikuks maksevahendiks.

2022 - aasta alguses teatas Microsoft suure mängutootja Activision Blizzardi omandamisplaanidest. Veebruaris alanud (õigemini küll uues, aktiivsemas vormis jätkunud) Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutas ka IT-d - loomulikult kaasnesid sellega ka mõlemapoolsed küberründed, lisaks aga jäi Venemaa seninägematu ulatusega rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu ilma enamikust seal tegutsenud IT-firmadest, kaotas (peamiselt emigratsiooni tõttu) arvestatava osa IT-sektori tööjõust ning keelustas riigis suure osa sotsiaalmeediast. Kurioossemat sorti vaenlase said venelased ka häktivistide rühmituse Anonymous näol, kelle Operation Russia on seal sõja algusest saadik üksjagu pahandusi põhjustanud. OpenAI GPT-3.5 põhjal loodud ChatGPT keeras maailma üksjagu pahupidi.

2023 - laiatarbe-tehisaru võidukäik jätkus GPT-4 loomisega. Arvatakse, et IBM'is aasta lõpus loodud Condori kiip suudab tuua kvantarvutid ka tavakasutaja käeulatusse. Ukrainas jätkuv sõda annab uut hoogu drooniarendusele. Teisalt aga võeti USA-s Utah' osariigis vastu seadus, mis nõuab lastelt sotsiaalmeedia kasutamiseks vanemate luba. Ning maailma ühed kõige võõbatumad rokkarid ehk KISS otsustas peale enda viimast kontserti ABBA eeskuju järgida ning avatarideks hakata.

Kokkuvõtteks

Tänaseks on IT-s endiselt kuumad küberturvalisuse ja privaatsuse (seda nii kübersõja, häktivismi kui ka nn jälgimiskapitalismi aspektis), traditsiooniline tarkvara arendamine lõpliku tootena on taandunud tarkvararendi ja pilveteenuste ees. Endiselt aga on kurja juureks suurel määral inimene enda ekslikkuses - ja mida enam tuleb uusi võimsaid lahendusi (asjade internet, tehisintellekt, masinõpe jpm), seda rohkem paistab selle taustal välja vajadus keskenduda "probleemile klaviatuuri ja tooli vahel".

Samas on ajalugu alati kasulik uurida - ning tehnikaajalugu ei ole siin erand. Ühelt poolt võimaldab see õppida teiste vigadest ning näha läbi erinevaid nahaalseid lükkeid (paljud sigadused on ajaloos juba varem esinenud), teisalt aga aitab ajaloo tundmine paremini hinnata seda, mis meil tänaseks olemas on.


Viited

Uuri & kirjuta

  • Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust:
    • üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul
    • üks, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi
    • üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?"

Tagasi kursuse esilehele
Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi (inglise keeles CC Attribution-ShareAlike ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.