I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks

Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Pavel Abin, Boris Brokan

Sissejuhatus

Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta. Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki. E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil. Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust. E-riik on e-majanduse osaks. [1]

Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.

E-teenuste laialdane kasutuselevõtt võimaldab eelkõige vähendada bürokraatiat kodaniku ja riigi vahelises asjade ajamises. Teenuste mugavus ja kiirus võimaldab saavutada ajalist ning ka rahalist kokkuhoidu, kuna asjaamiskulud vähenevad ja riigipoolsed teenused muutuvad kättesaadavateks ööpäevaringselt. Elektroonilised vormid ja dokumendid vähendavad täitmisel ning ka lugemisel tekkivaid vigu, tagades suuremat täpsust võrreldes paberkandjatega.
Elektroonne asjaajamine tähendab ka palju paremat jälgitavust, mis omakorda suurendab läbipaistvust.
Seega võib öelda, et riigi e-teenustest lõikavad kasu nii elanikud, kui ka riik ise.

Kui aga rääkida sellest, mis Eestit teistest riikides eristab, siis see on digiidentiteedi olemasolu ja digiallkirja andmisvõimalus. Eestit peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänu smartkaartide laialdasele kasutamisele. Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Kusjuures pass ei ole kohustuslik, jäädes pigem reisidokumendiks. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.

Muuhulgas võimaldab digiidentiteet viia läbi E-hääletusi ning ID-kaardiga on näiteks võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletustel. Seejuures mainimisväärt on see, et Eesti E-hääletajate osakaal valimistel on muljetavaldav, ning elekroonselt hääletanute arv on pidevalt tõusnud - kui 2005 aastal hääletas KOV valimistel 1.9% hääletajatest elektroonselt, siis 2011 Riigikogu valimistel oli see number juba 24,3%. 2015 Riigikogu valimistel 30,5% häältest olid antud elektroonselt.[2]

ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi, mida saab ja tuleb suunata oma teise meiliaadressi peale. Suunamise peale saab riigi käest meili kaudu teateid, näiteks selle kohta, et tellitud dokument sai valmis ja võib selle järgi minna.

Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada. Näiteks kohustusliku elukohateate esitamine võtab loetud minuteid. Samamoodi on võimalik esitada hulganisti päringuid, näiteks isiku omandis olevate kinnistute kohta või esitada taotlusi, seda näiteks ehitusloa saamiseks. Portaal on suunatud nii era-, kui ka juriidilistele isikutele ning ka ametnikud saavad oma toiminguid tehtud.

Lisaks ülaltoodule on paljud riigiametid ja asutused pidamas oma valdkonna e-teenuseid pakutavaid portaale, mis on mõistagi seotud riiklikute registritega, nagu näiteks Maanteeametil olemas oma e-teenindusportaal, kus saab sõidukitega seotuid päringuid esitada, kui ka väga kiiresti ja turvaliselt ka omanikuvahetust vormistada.

On ka haridusasutustele kui ka õppuritele suunatud teenused, näiteks IT Kolledži õppekohtadele kandideerijad kindlasti teavad ka SAIS-nimelist süsteemi, mida kasutatakse kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamiseks. Lapsevanetele pakub huvi eKool. Ja ka riigieksamitele on võimalik registreerida riiklikute e-teenuste kaudu.

Üks kõige mugavamatest e-teenusteks, millest päris paljud välismaalased vaimustusse sattuvad on Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsioonide esitamine Interneti teel. Amet võimaldab ka näiteks saadetisi deklareerida veebi kaudu ning tänu digiallkirjastamisvõimalusele võib kodanik esitada lausa PDF failina saadaoleva reisijadeklaratsiooni.

E-tervis ja eriti digiretseptide teenus võimaldab apteekritel unustada vajadust dešifreerida arsti käekirja, säästes seeläbi hulganisti aega ning välistab retseptide kaotamist, mis on suhteliselt levinud paberkandjate puhul. Haiglate e-teenuste kaudu on näiteks võimalik arsti vastuvõtule registreerida. Haigekassalt võib taotleda ravimhüvitist. E-teenuste kaudu taotletakse ka peretoetusi või näiteks vanemahüvitisi.
Ja mis kõige olulisem - riigilõivu tasumiseks ei pea samuti panka minema, vaid saab mugavalt ja kiirelt e-pankade kaudu tasuda.

Nagu e-riigile kohane, on ka kohtulahendid kättesaadavad veebis. Näiteks Riigikohtu lahendeid saab kätte www.nc.ee lehe kaudu ning nii mõnigi neist pakub huvitavat lugemist.[3] Samuti on ka seaduste tekstid kättesaadavad Riigiteataja veebi kaudu, ja seda nii kehtivas redaktsioonis, kui ka olemas võimalus muudutaste ajalugu vaadata.

Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta. [4]

E-riigi ohud

Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone. IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on: küberohtude alase teadlikkuse tõstmine küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine pidev kontroll, testimine ja arendamine Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse. Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%? Veel mõned mõtlemapanevaid fakte: aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas 46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub [5]

Side

Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis mitte vaid paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis kui ka otse riigile ja erasektoris teenuste pakutavate osutajatele nagu Swedbank. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse. Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele kui ka dubleerimisele ja hajutusele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögid.

Seda viimast kinnitab ka muuseas ööl vastu 03.mai 2017 aset leidnud juhtum, kus Riigi Infosüsteemide Amet (AS8240) kaotas ühte oma kahe erineva Interneti teenusepakuja käest ostetavatest IP transiit ühendustest. RIAl oli kasutusel tol hetkel Linxtelecom (AS3327) ja Televõrk (AS39301) IPT ühendused. Umbes kell 01:00 UTC aja järgi 3.mai.2017 tabas AS39301 aga võrgurike, mille tulemusena suunati küll kogu RIA andmeside liiklus Linxtelecom'i kaudu. Kuigi riigi e-teenused ei olnud väga olulisel määral mõjutatud, oli RIA andmeside ja hallatavate ressurside kättesaadavus sõltuvuses vaid ainsast võrguoperaatorist. Olukord leidis lõpliku lahenduse alles mitme päeva pärast, kui Televõrk ühendas RIAt oma emafirma - Tele2 infrastruktuuri külge. Selline katkesus, ajastus ja ulatus ning kestvus viitavad sellele, et Televõrgu tabanud rike oli väga tõsine. Üsna huvitav ja üllatav fakt on ka see, et CERT-EE (AS56588) kadus samal ajal radaritelt, ehk siis nende 46.x.x.x võrk kadus ruutingutabelitest üle maailma. See aga juba viitab sellele, et Televõrgu katkestus ei saanud planeeritud olla. Ainsa välisühenduse teenusepakkuja kasutamine CERT AS56588 poolt on siis kirss tordi peale. Või on hoopis märk sellest, et RIA ei mõista, mis asi on AS-MACRO/AS-SET. [6]
Kirjeldatud katkestuse olukorda näitab ning seletab päris hästi RIPE BGPlay nimeline rakendus [7] Ning sama töörist näitab ka CERT-EE katkestust [8]

Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks. Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil. Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem. [9]

E-valimised

E-valimiste mõiste all mõistetakse tavaliselt valimisi, kus on võimaldatud elektrooniline hääletamine. Siinjuures ei eristata hääletamiseks kasutatavat vahendit, selleks võib olla igasugune toetatav elektrooniline seade - tavaline arvuti, mobiilseade, kui ka valimiskohas asuv selleks ettenähtud internetiühendusega arvuti. E-valimiste mõiste on küllaltki lai ning koondab endasse tervet valimistega seotud protsessi. E-hääletamine on seevastu konkreetsem mõiste ning tähistab elektroonilist hääletusprotsessi – hääle andmise viis interneti teel vabalt valitud kohas.

2011. aasta maikuus avaldas Eesti valimisi regulaarselt vaadelnud Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsioon (OSCE) raporti, mis sisaldab XII Riigikogu valimiste põhjal hulgaliselt soovitusi e-hääletamise süsteemi muutmiseks. Valimisseaduses on kirjas, et Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võib internetihääletuse tulemused tühistada, ent ei ole täpsustatud, mille alusel ja millistel tingimustel on see võimalik. Lisaks ei ole määratud sellise stsenaariumi puhul edasist käitumist. Kuidas teavitatakse e-hääletanud valijaid, et nad peavad valimispäeval tava meetodil hääletama. Raport toob välja vajaduse kõiki e-valimistega seotud aspekte seaduses täpsustada. OSCE soovitab, et VVK koostaks ametlikud aruanded internetihääletuse süsteemi testimise kohta ja avalikustaks need oma veebilehel, et veelgi suurendada protsessi läbipaistvust ja kontrollitavust. (OSCE Election Assessment Mission Report, 2011)[10] . Soovitatakse pakkuda täiendavaid materjale ja õpet, mis oleksid kergesti arusaadavad kõigile huvitatud osapooltele ja avalikkusele ka ilma IT-alaste eriteadmisteta. Soovitatakse luua dubleeriv toimimine kahes andmekeskuses, et tagada andmete taastamine võimaliku rikke korral. OSCE võtab vaatluse e-valimiste kohta kokku tõdemusega, et e-hääletuse süsteem peab muutuma läbipaistvamaks ning tuleb teha palju tööd, et ilma teadmisteta valija seda läbinisti mõistaks.

Evalimised võimaldavad otseselt vähendada valimistele tehtavaid üldisi kulutusi ning muuta üldplaanis kogu protsessi lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Esiteks kaoks ära tüütu ja aeglane ning inimressurssi vajav hääletussedelite ükshaaval kokkulugemine, teisalt oleks võimalik hääletuspunktide arvu piirata ning selle läbi kulusid vähendada. Kodaniku kohustuse täitmiseks pole vaja enam isegi kodust lahkuda, mis annab mugavama osalemise võimaluse ka inimestele, kelle liikumine on alaliselt või ka ajutiselt piiratud.Lisaks pakub interneti teel hääletamine sõltumatust kellaajast, sest hääletada saab ööpäevaringselt selleks ettenähtud perioodil.

Kõige suurem oht, mille skeptikud näevad on e-valimiste võltsimine. Kuigi ise süsteem on läbipaistev, vastavad turva meetmed on kasutusele võetud ning esmapilgul andmed ja tulemused on kaitstud, ei saa 100% kindel olla tulemustest kuna ise süsteem on hallatav mõne ühe väikse struktuuri poolt. Teiseks interneti poolt tulenev anonüümsus pakub ideaalset keskkonda kurjategijatele. Kasutaja on tuvastatud ID koodi abil, kui aga kohapeal vähemalt passi pildi ka vaadatakse. Seega ei saa kindlaks teha kes istub kuvari teisel poolel. Sel juhul peaks rolli mängima usaldus oma riigi vastu.

Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas

29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.

Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.

Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Peamiselt need on sideteenuste pakkujad tavakodanikutele. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida. Seoses sellega toimub pidev koostöö elutähtsate teenuste osutajate ja riigi vahel Tehnilise Järelevalve Ameti ning CERT'i näol. CERT omakorda üritab kõik küberturvalisusega seotud intsidentid kontrolli all hoida ning seoses sellega intsidentidest teatatakse viivitamatult neile otse. Samalaadi teatatakse TJA'le side operaatorite võrgus toimunud rikke korral.

Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.

Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.

Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.

Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.

Küberkuritegevus on üha professionaalsem.

Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.

Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.

Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.

Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.

Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.

Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.

Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.

Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.

Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.

Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks. [11]

Üks süsteem kõigile

E-riik ja Id kaart andsid meie riigile võimalus organiseerida kõik tööd, seotud isikuga, ühes süsteemis ja hoida need andmed süstematiseritud, korralikult ehitatud andmebaasis. Struktureerimine ja andmete hoidmine ühes süüstemis, andis meie riigile võimalus ehitada selle süsteemi põhjal erinevaid portalee ja süsteeme. Meie tervisehoid ja politsei süsteem täielikuklt sõltuvad meie e-riigist. Kõik retseptid, diagnoosid, haigused, väärteod hoitakse diigitalselt ja need andmed operativseelt kasutakse haiglates ja politseiametis.

E-riik võimaldab organiseerida oma elu nii eraisikuna, kui ka äriisikuna. Digitaalne alkirjastamine annab võimalused nüüd kiirelt ja mugavalt ajada äri ja alkirjastamiseks ei ole nüüd vaja füüsiliselt osaleda alkirjastamisel. Avaldused ja aktid saaks ka hoida ja esitada digitalselt läbi 'e-toimik' portaali. ID kaart ja kaardi implemiterimine meie riigis annab isikule võimalus kasutada kõigites süüstemides ühte kontot. Bank, doktori viisidi registreerimine, raha deklaratsioon ja teised tegevused seotud riigi ja isikliku andmetega saab teha ühe kontoga koos ID kaardiga või Mobil Id teenusega, mis kasutakse praegu meie riigis.

Lõpus võiks öelda, et inimesele ei ole vaja seista tuhandetes järjekorjades, et esitada kõik oma deklaratsioonid. Oodata mitte registratuuris selleks, et arsti juurde jõuda ja lõpus saada teada, et selles poliklinikus arst praegu ei võtta vastu, aga kohe näha nimekirja kõigitest arstidest ja valida endale kõige parima aja ja tulla õigel ajal. Üks konto kõige jaoks ja üks automatiseertiud ja korralikult käima pantud süüsteem säästab praegu isikule ja riigile palju aega.

Kokkuvõtte

Maa­l ei ku­ju­ta elu e-la­hen­dus­te­ta enam et­te. Se­da on va­ja nii las­te­le õp­pi­mi­seks kui lap­se­va­ne­ma­le ja õpe­ta­ja­te­le. E-ter­vi­se süs­teem ei töö­ta küll veel täie funkt­sio­naal­su­se­ga, kuid muu­tub üha väl­ja­pääs­ma­tumaks, ka suht­lus oma­va­lit­su­se ja rii­gi­ga käib in­ter­ne­ti kau­du. E-tead­lik­kust nõua­vad ju­ba peaae­gu kõik ame­ti­ko­had. See­tõt­tu on meie maa­piir­kon­da­de­le eri­ti olu­li­ne, et ini­mes­tel on või­ma­lus ja tead­lik­kus uut teh­no­loo­giat en­da ka­suks töö­le pan­na. Rii­gi­ko­gu 14 saa­di­kut kõi­ki­dest par­la­men­di e­rak­kon­da­dest asu­ta­sid e-Ees­ti toe­tus­rüh­ma, et tõu­ga­ta ta­gant Ees­ti in­fo­teh­no­loo­gi­list aren­gut. Üks kesk­sem väl­ja­kut­se on, kui­das kas­va­ta­da IT abil ma­jan­du­se efek­tiiv­sust ja see­ga ka ini­mes­te heao­lu. Oleme veen­du­nud, et toi­miv ja are­nev e-riik on Ees­ti või­ma­lus ol­la maail­mas kon­ku­rent­si­või­me­li­ne, vaa­ta­ma­ta oma väik­su­se­le ja ka­ha­ne­va­le/va­na­ne­va­le ela­nik­kon­na­le. Teh­no­loo­gia are­neb üha kas­va­va kii­ru­se­ga ning me liht­salt pea­me te­ge­ma kõik või­ma­li­ku, et pöö­ra­ta see en­da ka­suks. Sü­gav kum­mar­dus kõi­ki­de­le, kes on se­da siia­ni tei­nud – Ees­ti on saa­vu­ta­nud kor­ra­li­ku tu­le­mu­se vun­da­men­di la­du­mi­sel, nüüd on va­ja as­tu­da järg­mi­ne samm ja kõik se­ni­loo­du oma­va­hel si­du­da, täie võim­su­se­ga töö­le pan­na. Muu­hul­gas on võimalik jõu­li­se e-rii­gi aren­da­mi­se­ga el­lu viia rii­gia­pa­raa­di re­for­mi, hoi­des se­da­si kok­ku mil­jo­neid eu­ro­sid. Meie rii­gi uni­kaal­ne and­me­va­he­tus- ja id-süs­teem tu­leb te­ha liht­sa­maks ning et­te­võt­lu­se­le ava­tuks ning si­du­da Eu­roo­pa di­gi­taal­se ühis­tu­ru­ga, et luua tu­lu­sa­maid töö­koh­ti ja pa­re­maid eks­por­di­või­ma­lu­si. Tu­le­mus: rii­gi­sek­to­ri üld­ku­lud vä­he­ne­vad, era­sek­to­ri ja rii­gi­sek­to­ri va­he­li­ne suht­lus on su­juv, täi­sau­to­ma­ti­see­ri­tud ja vä­ga kõr­gel ta­se­mel ka­su­tus­mu­ga­vu­se­ga (vä­ga pal­ju­des vald­kon­da­des on see e-tee­nus­te osas prae­gu kah­juks all­pool iga­su­gust ar­ves­tust). Täh­tis on era­sek­to­ri jä­re­le ai­ta­mi­ne se­ni pea­mi­selt riik­li­kult aren­da­tud IT la­hen­dus­te ka­su­tu­se­le­võ­tu­ga. Täies­ti aru­saa­da­valt on pal­ju­sid vä­ga va­ja­lik­ke käi­ke ras­ke ühis­kon­nas sel­gi­ta­da, teh­no­loo­gia areng on nii kii­re, et ju­ba hom­me ka­su­tu­se­l­ ole­vad la­hen­du­sed tun­du­vad tä­na kuu­lu­vat ul­me­vald­kon­da. Võik­si­me mee­nu­ta­da, kui­das Uber ja Ta­xi­fy on ter­ve ma­jan­dus­ha­ru pöö­ra­nud pea pea­le. Lä­hia­jal näe­me, et ka töö­te­ge­mi­se mõ­te on teist­su­gu­ne kui se­ni. Uue ma­jan­du­se pea­le­tung – näi­teks tut­ta­vad Uber ja Ta­xi­fy ning tär­ka­vad te­his­mõis­tus­süs­tee­mid – ta­sub meil kii­relt pöö­ra­ta en­da ka­suks, sea­du­sand­li­kud ta­kis­tu­sed ee­mal­da­da, koo­li­ta­da meid ma­jan­du­ses uu­si või­ma­lu­si leid­ma. Meie ini­mes­te e-ha­ri­tus on meie kon­ku­rent­si­või­me sei­su­ko­hast el­lu­jää­mi­se kü­si­mus. See­tõt­tu tu­leks IT niiöel­da põ­hi­ha­ri­dus lü­li­ta­da kõi­ki­des­se õp­pe­ka­va­des­se, sõl­tu­ma­ta eria­last. See ei tä­hen­da, et koo­li­ta­me kõik ini­me­sed prog­ram­mee­ri­ja­teks, kuid pea­me oma­ma vä­he­malt nii­pal­ju tead­mi­si vald­kon­nast, et ol­la tead­li­kud tel­li­jad. Meie e-riik, kas­ või tee­nus­te por­taa­lid, e-re­si­dent­sus, id-süs­teem ja e-va­li­mi­sed, vää­ri­vad uuen­dus­kuu­ri ning prak­ti­li­se­mat ja jul­ge­mat ra­ken­da­mist. Lõ­puks, või õi­ge­mi­ni peaks sel­lest alus­ta­ma – se­da vah­vat e-maail­ma ei saa ka­su­ta­da, kui neil po­le tas­ku­ko­hast, töö­kind­lat ja kii­ret in­ter­ne­tiü­hen­dust.. [12]

Viited