I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks

E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks

Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan

Sissejuhatus

Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta. Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki. E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil. Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust. E-riik on e-majanduse osaks.

Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.

E-teenuste laialdane kasutuselevõtt võimaldab eelkõige vähendada bürokraatiat kodaniku ja riigi vahelises asjade ajamises. Teenuste mugavus ja kiirus võimaldab saavutada ajalist ning ka rahalist kokkuhoidu, kuna asjaamiskulud vähenevad ja riigipoolsed teenused muutuvad kättesaadavateks ööpäevaringselt. Elektroonilised vormid ja dokumendid vähendavad täitmisel ning ka lugemisel tekkivaid vigu, tagades suuremat täpsust võrreldes paberkandjatega.
Elektroonne asjaajamine tähendab ka palju paremat jälgitavust, mis omakorda suurendab läbipaistvust.
Seega võib öelda, et riigi e-teenustest lõikavad kasu nii elanikud, kui ka riik ise.

Kui aga rääkida sellest, mis Eestit teistest riikides eristab, siis see on digiidentiteedi olemasolu ja digiallkirja andmisvõimalus. Eestit peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänu smartkaartide laialdasele kasutamisele. Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Kusjuures pass ei ole kohustuslik, jäädes pigem reisidokumendiks. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.

Muuhulgas võimaldab digiidentiteet viia läbi E-hääletusi ning ID-kaardiga on näiteks võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletustel. Seejuures mainimisväärt on see, et Eesti E-hääletajate osakaal valimistel on muljetavaldav, ning elekroonselt hääletanute arv on pidevalt tõusnud - kui 2005 aastal hääletas KOV valimistel 1.9% hääletajatest, siis 2011 Riigikogu valimistel oli see number juba 24,3%. 2015 Riigikogu valimistel 30,5% häältest olid antud elektroonselt.

ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi, mida saab ja tuleb suunata oma teise meiliaadressi peale. Suunamise peale saab riigi käest meili kaudu teateid, näiteks selle kohta, et tellitud dokument sai valmis ja võib selle järgi minna.

Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada. Näiteks kohustusliku elukohateate esitamine võtab loetud minuteid. Samamoodi on võimalik esitada hulganisti päringuid, näiteks isiku omandis olevate kinnistute kohta või esitada taotlusi, seda näiteks ehitusloa saamiseks. Portaal on suunatud nii era-, kui ka juriidilistele isikutele ning ka ametnikud saavad oma toiminguid tehtud.

Lisaks ülaltoodule on paljud riigiametid ja asutused pidamas oma valdkonna e-teenuseid pakutavaid portaale, mis on mõistagi seotud riiklikute registritega, nagu näiteks Maanteeametil olemas oma e-teenindusportaal, kus saab sõidukitega seotuid päringuid esitada, kui ka väga kiiresti ja turvaliselt ka omanikuvahetust vormistada.

On ka haridusasutustele kui ka õppuritele suunatud teenused, näiteks IT Kolledži õppekohtadele kandideerijad kindlasti teavad ka SAIS-nimelist süsteemi, mida kasutatakse kõrgkoolidesse sisseastumisdokumentide esitamiseks. Lapsevanetele pakub huvi eKool. Ja ka riigieksamitele on võimalik registreerida riiklikute e-teenuste kaudu.

Üks kõige mugavamatest e-teenusteks, millest päris paljud välismaalased vaimustusse sattuvad on Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsioonide esitamine Interneti teel. Amet võimaldab ka näiteks saadetisi deklareerida veebi kaudu ning tänu digiallkirjastamisvõimalusele võib kodanik esitada lausa PDF failina saadaoleva reisijadeklaratsiooni.

E-tervis ja eriti digiretseptide teenus võimaldab apteekritel unustada vajadust dešifreerida arsti käekirja, säästes seeläbi hulganisti aega ning välistab retseptide kaotamist, mis on suhteliselt levinud paberkandjate puhul. Haiglate e-teenuste kaudu on näiteks võimalik arsti vastuvõtule registreerida. Haigekassalt võib taotleda ravimhüvitist. E-teenuste kaudu taotletakse ka peretoetusi või näiteks vanemahüvitisi.
Ja mis kõige olulisem - riigilõivu tasumiseks ei pea samuti panka minema, vaid saab mugavalt ja kiirelt e-pankade kaudu tasuda.

Nagu e-riigile kohane, on ka kohtulahendid kättesaadavad veebis. Näiteks Riigikohtu lahendeid saab kätte www.nc.ee lehe kaudu ning nii mõnigi neist pakub huvitavat lugemist. Samuti on ka seaduste tekstid kättesaadavad Riigiteataja veebi kaudu, ja seda nii kehtivas redaktsioonis, kui ka olemas võimalus muudutaste ajalugu vaadata.

Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.

E-riigi ohud

Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone. IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on: küberohtude alase teadlikkuse tõstmine küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine pidev kontroll, testimine ja arendamine Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse. Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%? Veel mõned mõtlemapanevaid fakte: aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas 46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub

Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse. Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi.

Seda kinnitab ka muuseas ööl vastu 03.mai 2017 aset leidnud juhtum, kus Riigi Infosüsteemide Amet (AS8240) kaotas ühte oma kahest Upstream teenuspakujatest. RIAl oli kasutusel tol hetkel Linxtelecom (AS3327) ja Televõrk (AS39301). Umbes kell 01:00 UTC aja järgi 3.mai.2017 tabas AS39301 aga võrgurike, mille tulemusena küll suunati kogu RIA andmeside liiklus Linxtelecom'i kaudu. Kuigi, teenused ei olnud väga olulisel määral mõjutatud, sõltus RIA andmeside ainsast võrguoperaatorist. Olukord leidis lõpliku lahenduse alles mitme päeva pärast, kui Televõrk ühendas RIAt oma emafirma - Tele2 infrastruktuuri külge. Selline katkesus, ajastus ja ulatus ning pikkus viitavad sellele, et Televõrgu tabanud rike oli väga tõsine. Üsna huvitav ja üllatav fakt on ka see, et CERT-EE (AS56588) kadus samal ajal radaritelt, ehk siis nende 46.x.x.x võrk kadus ruutingutabelitest üle maailma. See aga juba viitab sellele, et Televõrgu katkestus ei saanud planeeritud olla. Olukorda näitab päris hästi RIPE BGPlay nimeline rakendus Ning sama töörist näitab ka CERT-EE katkestust

Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks. Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil. Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.

Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas

29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.

Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.

Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.

Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.

Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.

Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.

Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.

Küberkuritegevus on üha professionaalsem.

Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.

Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.

Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.

Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.

Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.

Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.

Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.

Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.

Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.

Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.

Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.

Üks süsteem kõigile.

E-riik ja Id kaart andsid meie riigile võimalus organiseerida kõik tööd seotud isikuga ühes süsteemis ja hoida need andmed süstimatiseritud korralikult ehitatud andmebaasis. Struktureerimine ja andmete hoidmine ühes süüstemis andis meie riigili võimalus ehitada selle süsteemi põhjal erinevaid portalee ja süsteemi. Meie tervisehoid ja politsei süsteem täialikuklt sõltuvad meie e-riigist.

Kõik retseptid, diagnosid, haigused, väärteod hoitakse diigitalselt ja 

need andmed operativseelt kasutakse haiglates ja politseiametis. ID kaart ja kaardi implemiterimine meie riigis annab isikule võimalus kasutada kõigites süüstemides ühte kontot. Bank, doktori viisidi registreerimine, raha deklaratsioon ja teised tegevused seotud riigi ja isikliku andmetega saab teha ühe kontoga koos ID kaardiga või Mobil Id teenusega, mis kautakse praegu meie riigis.

Kokkuvõtte

Maa­l ei ku­ju­ta elu e-la­hen­dus­te­ta enam et­te. Se­da on va­ja nii las­te­le õp­pi­mi­seks kui lap­se­va­ne­ma­le ja õpe­ta­ja­te­le. E-ter­vi­se süs­teem ei töö­ta küll veel täie funkt­sio­naal­su­se­ga, kuid muu­tub üha väl­ja­pääs­ma­tumaks, ka suht­lus oma­va­lit­su­se ja rii­gi­ga käib in­ter­ne­ti kau­du. E-tead­lik­kust nõua­vad ju­ba peaae­gu kõik ame­ti­ko­had. See­tõt­tu on meie maa­piir­kon­da­de­le eri­ti olu­li­ne, et ini­mes­tel on või­ma­lus ja tead­lik­kus uut teh­no­loo­giat en­da ka­suks töö­le pan­na. Rii­gi­ko­gu 14 saa­di­kut kõi­ki­dest par­la­men­di e­rak­kon­da­dest asu­ta­sid e-Ees­ti toe­tus­rüh­ma, et tõu­ga­ta ta­gant Ees­ti in­fo­teh­no­loo­gi­list aren­gut. Lõin toe­tus­rüh­ma, et saa­vu­ta­da mei­le olu­lis­tes tee­ma­des eda­si­mi­ne­kuid. Üks kesk­sem väl­ja­kut­se on, kui­das kas­va­ta­da IT abil ma­jan­du­se efek­tiiv­sust ja see­ga ka ini­mes­te heao­lu. Oleme veen­du­nud, et toi­miv ja are­nev e-riik on Ees­ti või­ma­lus ol­la maail­mas kon­ku­rent­si­või­me­li­ne, vaa­ta­ma­ta oma väik­su­se­le ja ka­ha­ne­va­le/va­na­ne­va­le ela­nik­kon­na­le. Teh­no­loo­gia are­neb üha kas­va­va kii­ru­se­ga ning me liht­salt pea­me te­ge­ma kõik või­ma­li­ku, et pöö­ra­ta see en­da ka­suks. Sü­gav kum­mar­dus kõi­ki­de­le, kes on se­da siia­ni tei­nud – Ees­ti on saa­vu­ta­nud kor­ra­li­ku tu­le­mu­se vun­da­men­di la­du­mi­sel, nüüd on va­ja as­tu­da järg­mi­ne samm ja kõik se­ni­loo­du oma­va­hel si­du­da, täie võim­su­se­ga töö­le pan­na. Muu­hul­gas saa­me jõu­li­se e-rii­gi aren­da­mi­se­ga el­lu viia rii­gia­pa­raa­di re­for­mi, hoi­des se­da­si kok­ku mil­jo­neid eu­ro­sid. Meie rii­gi uni­kaal­ne and­me­va­he­tus- ja id-süs­teem tu­leb te­ha liht­sa­maks ning et­te­võt­lu­se­le ava­tuks ning si­du­da Eu­roo­pa di­gi­taal­se ühis­tu­ru­ga, et luua tu­lu­sa­maid töö­koh­ti ja pa­re­maid eks­por­di­või­ma­lu­si. Tu­le­mus: rii­gi­sek­to­ri üld­ku­lud vä­he­ne­vad, era­sek­to­ri ja rii­gi­sek­to­ri va­he­li­ne suht­lus on su­juv, täi­sau­to­ma­ti­see­ri­tud ja vä­ga kõr­gel ta­se­mel ka­su­tus­mu­ga­vu­se­ga (vä­ga pal­ju­des vald­kon­da­des on see e-tee­nus­te osas prae­gu kah­juks all­pool iga­su­gust ar­ves­tust). Täh­tis on era­sek­to­ri jä­re­le ai­ta­mi­ne se­ni pea­mi­selt riik­li­kult aren­da­tud IT la­hen­dus­te ka­su­tu­se­le­võ­tu­ga. Täies­ti aru­saa­da­valt on pal­ju­sid vä­ga va­ja­lik­ke käi­ke ras­ke ühis­kon­nas sel­gi­ta­da, teh­no­loo­gia areng on nii kii­re, et ju­ba hom­me ka­su­tu­se­l­ ole­vad la­hen­du­sed tun­du­vad tä­na kuu­lu­vat ul­me­vald­kon­da. Võik­si­me mee­nu­ta­da, kui­das Uber ja Ta­xi­fy on ter­ve ma­jan­dus­ha­ru pöö­ra­nud pea pea­le. Lä­hia­jal näe­me, et ka töö­te­ge­mi­se mõ­te on teist­su­gu­ne kui se­ni. Uue ma­jan­du­se pea­le­tung – näi­teks tut­ta­vad Uber ja Ta­xi­fy ning tär­ka­vad te­his­mõis­tus­süs­tee­mid – ta­sub meil kii­relt pöö­ra­ta en­da ka­suks, sea­du­sand­li­kud ta­kis­tu­sed ee­mal­da­da, koo­li­ta­da meid ma­jan­du­ses uu­si või­ma­lu­si leid­ma. Meie ini­mes­te e-ha­ri­tus on meie kon­ku­rent­si­või­me sei­su­ko­hast el­lu­jää­mi­se kü­si­mus. See­tõt­tu tu­leks IT niiöel­da põ­hi­ha­ri­dus lü­li­ta­da kõi­ki­des­se õp­pe­ka­va­des­se, sõl­tu­ma­ta eria­last. See ei tä­hen­da, et koo­li­ta­me kõik ini­me­sed prog­ram­mee­ri­ja­teks, kuid pea­me oma­ma vä­he­malt nii­pal­ju tead­mi­si vald­kon­nast, et ol­la tead­li­kud tel­li­jad. Meie e-riik, kas­ või tee­nus­te por­taa­lid, e-re­si­dent­sus, id-süs­teem ja e-va­li­mi­sed, vää­ri­vad uuen­dus­kuu­ri ning prak­ti­li­se­mat ja jul­ge­mat ra­ken­da­mist. Lõ­puks, või õi­ge­mi­ni peaks sel­lest alus­ta­ma – se­da vah­vat e-maail­ma ei saa ka­su­ta­da, kui neil po­le tas­ku­ko­hast, töö­kind­lat ja kii­ret in­ter­ne­tiü­hen­dust. See­tõt­tu jät­kab Rii­gi­ko­gu e-Ees­ti toe­tus­rühm la­hen­dus­te ot­si­mist in­ter­ne­ti val­gus­kaab­li meie ko­du­de ja et­te­võ­te­te­ni väl­ja­ehi­ta­mi­se­le.