I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis
Üldinfo
Pealkiri: Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis
Autorid ja tööjaotus: Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")
Kursus: IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid
Õppejõud: Kaido Kikkas
Aasta: 2017
Sissejuhatus
Töö annab ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.
Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks eesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.
Teooria
Tehisintellekti definitsioon
Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“
Tehisintellekti areng lähitulevikus
Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.
Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).
Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).
Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).
Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).
Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)
Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)
Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17) Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)
Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.
Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)
Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).
Tehisintellekti ohud
Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.
Mängufilm "Her"
...
Mängufilm "Ex Machina"
...
Seriaal "Westworld"
...
Kokkuvõte
...
Viited
...
