I026 - Kevad 2017 - Tarkvara tagauksed: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 4: Line 4:


==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis.


==Apple vs FBI==
==Apple vs FBI==

Revision as of 22:15, 8 May 2017

Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu

Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd


Sissejuhatus

Tarkvara tagauks on enamasti salajane meetod hiilimaks mööda tavapärasest autentimisest tootes, arvutisüsteemis, krüpteeringus või algoritmis. Tagauksi kasutatakse sageli eesmärgil kindlustada kaugjuurdepääs arvutile või lihttekstile krüpteeritud süsteemis.

Apple vs FBI

Taust

2. detsembril 2015. aastal pandi toime terrorirünnak San Bernardinos Californias. Rünnakus hukkus 14 ja sai vigastada 22 inimest. Mõlemad rünnaku toimepanijad hukkusid rünnakule järgnenud jälitamisel toimunud tulevahetuses politsei kuulide läbi.Ründajad jõudsid hävitada oma isiklikud mobiiltelefonid, kuid politsei sai enda valdusse ühe ründaja töötelefoniks olnud tööandjale kuuluva iPhone5C. Antud telefon oli lukustatud neljanumbrilise PIN-koodiga ja operatsioonisüsteem seadistatud selliselt, et peale kümmet ebaõnnestunud paroolisisestust kustunuks kogu telefoni salvestatud info. Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kaasas telefoni salvestatud infole ligipääsu saamiseks Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA), kuid tulemusteta. Seejärel pöördus FBI otse Apple Inc poole, kuid viimane keeldus turvameetmetest möödapääsu võimaldava alternatiivse operatsioonisüsteemi loomisest.[1]

Apple’i seisukohad

Avalikus kirjas oma tarbijatele üle maailma tõi Apple välja oma seisukohad, mille peamine sisu oli järgmine:

"In the wrong hands, this software — which does not exist today — would have the potential to unlock any iPhone in someone’s physical possession. … Building a version of iOS that bypasses security in this way would undeniably create a backdoor. And while the government may argue that its use would be limited to this case, there is no way to guarantee such control… Doing so would hurt only the well-meaning and law-abiding citizens who rely on companies like Apple to protect their data. Criminals and bad actors will still encrypt, using tools that are readily available to them."[2]

Apple seega leidis, et valitsus oli sisuliselt palunud neil lahtimuugitavaks muuta enda aastatepikkust tööd, mis kaitseb nende kliente küberkurjategijate eest. Isegi kui valitsus väidab, et seda lahendust kasutataks ühekordselt selle ühe telefoni puhul, ei ole see selline lähenemine realistlik, sest loodud tehnoloogia võimaldaks seda valitsusel kasutada miljonite telefonide puhul ning looks teisalt ka kurjategijatele võimaluse andmetele ligipääsuks.

Kohtu korraldus

Apple’ilt koostöö osas negatiivse vastuse saamise järgselt pöördus FBI kohtu poole, mille tulemusena väljastati 16. veebruaril 2016. aastal kohtu korraldus In the Matter of the Search of an Apple iPhone Seized During the Execution of a Search Warrant on a Black Lexus IS300, California License Plate 35KGD203.[3] Korralduse põhjal leidis valitsus, et Apple’i vastuseis on tingitud eelkõige murest oma maine, ärimudeli ja avaliku turundusstrateegia osas. Valitsuse leidis, et nimetatud põhjendused on absoluutselt ebaolulised, sest taotles Apple’lt nö valmislahendust ainult selle ühe telefoni andmetele ligipääsemiseks. Selleks oleks olnud vaja teha võimalikuks korduvad paroolisisestused, välistades seejuures võimaluse, et andmed kümne ebaõnnestunud katse järel ligipääsmatuks muutuksid . Valitsuse hinnangul ei olnud seega tegemist tarkvaraga, mis erineks oluliselt tavalisest uuendusest, mida telefonile tehakse. Samuti lubas korraldus seadme Apple’i valdusesse (valitsusasutustel olnuks võimalik tegutseda kaugühenduse kaudu), mis välistab võimaluse, et tarkvara saab kättesaadavaks kellelegi teisele, välja arvatud juhul kui Apple ise seda jagada otsustab.[4]

FBI “leiab” lahenduse ja võtab juhtumi menetlusest tagasi

Kogu antud juhtumi laialdane käsitlus avalikkus tekitas turu „toodetele“, mis suudaksid antud telefonimudeli puhul andmetele ligipääsu luua ning ühelt seni avalikustamata kolmandalt osapoolelt (kokku oli „pakkujaid väidetavalt kolm[5]) FBI toimiva lahenduse ostiski (tehingu maksumust hinnati algselt 1,3 miljonile dollarile, hiljem on juhuslikult välja öeldud, kuid kinnitamata summa 900 000 dollarit).[6][7] Antud lahendus töötab vaid mudelil 5C ja sellest vanematel iPhone’idel. Kui kriminaaluurimine seda ei nõua, ei ole FBI’l kavatsust lahenduse toimimise põhimõtteid Apple’le avaldada[8]. Eksperdid on leidnud, et selline asjade käik pani omakorda Apple’i rolli, kus ta võib pöörduda lahenduse leidmiseks musta turu poole ning taaskord on leidnud kinnitust tõde, et mida sa ei tea, on võimalik raha eest osta[9].

Ühiskondlik diskussioon

Kuigi Apple'i ja USA valitsuse vaheline kohtuasi lõppes juhtumist loobumisega, jäi õhku küsimus, kas ja milliste meetoditega on riikide valitsustel võimalik erafirmasid juurdlustesse kaasata ning rahvusliku julgeoleku huvides oma toodetele tarkvara kirjutama sundida.

Viited