I026 - Kevad 2017 - X-tee - kodanik kohtub riigiga: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 25: | Line 25: | ||
=X-tee sünd= | =X-tee sünd= | ||
=Turvalisus= | =Turvalisus= | ||
= | =Eesti.ee= | ||
=Eesti.ee= | =Eesti.ee= | ||
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]] | [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]] | ||
Revision as of 21:57, 11 May 2017
Autorid: Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla
X-tee
X-tee on üks suuremaid Eesti kui e-riigi müügiartiklitest. Kuid mida “X-tee” lihtsamalt seletades tähendab? Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada.[1]
Joonis 1 - Riigi infosüsteem X-tee
Moodne riigipidamine on andmete keskne ja riigi toimimiseks hallatakse andmeid väga suurtes kogustes. Eestis puudub ühtne superandmebaas andmeid hoitakse nende tekkekohas, igas asutuses eraldi ja üksteise andmeid ei dubleerita. Samas on asutustel vaja otsuste tegemiseks andmeid, mis neile ei kuulu. Näiteks politsei, kes vajab pidevalt infot rahvastikuregistrist või töötukassa kes vajab infot terviseinfosüsteemist.
Kuid kuidas vahetada olulisi andmeid turvaliselt? Andmed peavad olema õigetele osapooltele lihtsalt kättesaadavad. Andmed peavad säilitama usaldusväärsuse, et keegi kolmas neid liikumise käigus muutnud ei ole. Andmed peavad oma teekonnal jääma konfidentsiaalseks ehk olema võõraste silmade eest kaitstud. X-tee on andmete vahetamise platvorm kus kõik 3 nõuet on täidetud.
X-tee muudab elu lihtsamaks nii riigile kui kodanikule. Näiteks lapse sünni korral edastab haigla info rahvastikuregistrisse ja sealt automaatselt haigekassasse, et lapsel oleks ravikindlustus ja perearst. Nii ei teki liigseid pabereid ega kulutada aega. Riik toimib taustal. Asutused saavad X-tee abil tööprotsesse mugavamaks muuta. Paljusid tegevusi saab automatiseerida et töötajad võiksid tegeleda asjadega, kus on inimmõistust rohkem tarvis. Samuti ei pea asutus andmete autentsuse pärast muretsema.Näiteks maksuametist tulnud andmed on kindlalt just maksuametist pärit. Ja kõigele lisaks saab X-tee kasutusele võtta olenemata sellest, millist tehnoloogiat asutuses kasutatakse.
Riigile on X-tee eelkõige võimaluste looja, et asutused saaksid omavahel andmeid efektiivselt vahetada. delikaatne info liigub turvaliselt ja süsteem ise on nii kindel et halbadest kavatsustest kogu riigi infosüsteemi maha jooksmiseks ei piisa. Eesti X-tee sünnist, aastast 2001, on süsteem toiminud ilma ühegi tõrketa. X-tee aitab riigil näha suurt pilti ehk kuidas on erinevad riigiasutused omavahel seotud. Lisaks võimaldab X-tee andmeid vahetada mitte ainult riigi sees vaid ka üle piiride. Seda muidugi juhul kui teisel pool riigipiiri on andmebaasid ja infosüsteemid korras. Kõige rohkem võidavad kiiremast riikipidamisest muidugi kodanikud, kes saavad endale paremini toimiva riigi ning võimaluse paberite esitamise ja vormide täitmise asemel palju enda jaoks kasulikku teha.[2]
Riigi infosüsteem Eestis on hajusalt üles ehitatud. Selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja aegadel loodud andmekogusid. Et vormida kasutajale valmis üks mugav e-teenus, peavad andmekogud omavahel ladusalt suhtlema, sest teenus komplekteeritakse eri andmekogude andmetest.[1]
