ITSPEA - Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?
Sissejuhatus
Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse tõstjad ning kokku moodustavad ühe inimajaloo võimsaima tööriistakomplekti. Nad hõlbustavad (või defineerivad) metsikult paljude inimeste igapäevatööd: suhtlus, äri, finantsmaailm, meelelahutus - kõik on internetis ja arvutitega ligipääsetav. Tänast maailma ilma nendeta ette kujutada on võimatu. Infotehnoloogilised vahendid on kui eksoskelett, mis annab meile supervõimed, annab kõigile võrdsed võimalused ning viib ühiskonda helge tuleviku poole.
Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse takistajad oma lõputu koguse lihtsa meelelahutusega, mis röövib tähelepanu ning aja, kasutades inimlikke nõrkusi, millega sundida inimesi “klikkima ja ostma”. Seejuures tekitades üha suurenevat ebavõrdsust ning ühiskondlikku lõhet, andes pööraseid rikkusi ning mõjuvõimu osadele inimestele ja korporatsioonidele, marginaliseerides teiste elu väärtuse. Infotehnoloogilised vahendid on kui vähkkasvaja, mis pärsib indiviidide töövõime ning viib ühiskonna üha lähemale düstoopiale.
Indiviid
Eksoskelett
Olevik
Olevik ehk teisisõnu kasulikkus tänases päevas on tõenäoliselt nii ilmselge, et raske on ette kujutada igapäevaelu ilma infotehnoloogiata meie ümber ja käes.
Tulevik
Kuidas kasutada?
Vähkkasvaja
Olevik
Olevik ehk hetkel aktuaalne negatiivne mõju on üha enam kõneainet pakkuv teema. Infotehnoloogiliste vahendite pidev hindade langus, ning seeläbi pea kõigile lääne maailmas ning suuresti ka kolmandates riikides kättesaadavaks muutumine ning taskusse jõudmine, on 2017 juuni seisuga internetiga liitnud juba üle poole Maailma elanikkonnast - 51.7 % ehk 3.885 miljardit inimest. [1]
Võrreldes näiteks paarikümne aasta taguse ajaga, kui internet oli ligipääsetav vaid teistega jagatud statsionaarsest arvutist, mille ühendus läbi modemi oli aeglane ja kallis, siis tänane konstantse ühendusega seade taskus muudab igal hetkel virtuaalmaailma põgenemise lihtsaks. Liigagi lihtsaks, sest nii nagu peaaegu iga (hea) asjaga on tehnoloogia kasutamisel vajalik mõõdukus. Inimene aga on inimlike nõrkustega ning tehnoloogia peegeldab neid. Seetõttu on oht sattuda sõltuvusse arvutitest ja/või internetist.
See kõlab tegelikult liiga üldiselt - sõltuvus tehnoloogiast tehnoloogia pärast ehk ei olegi nii palju, pigem on see vahendiks sõltuvust tekitavale sisule. See sisu võib olla ükskõik mis - videomaterjal (seriaalid, filmid, YouTube), mängud, hasartmängud, pornograafia, ükskõik milline meedia kaasaarvatud uudised ning sotsiaalmeedia. "Nõudlust" on kõigi nende jaoks, et põgeneda pärismaailmast.
Kus on nõudlus, seal on pakkumine ehk palju suurem kasutajaskond ning tihedam kasutusmuster loovad metsikult võimalusi äriks. Äri või raha aga tekitab ahnust ning ahnus kaotab eetikapiirid. Seetõttu on kurb mõelda, et paljud tänased parimad insenerid töötavad välja algoritme ning disainerid kohendavad kasutajaliidest, mis meelitavad meid aina enam aega kulutama justnimelt nende platvormil ning klikkima rohkematel reklaamidel.
Näiteks endine Google töötaja Tristian Harris, kes on The Atlantic poolt tituleeritud kui "lähim asi südametunnistusele, mis Silicon Valleys on"[2], ütleb, et meie nutitelefonid on vahest meie sõbrad, vahest armsamad ning vahest narkodiilerid - meie teadvus on röövitud nende poolt. [3].
Ja ta ei ole ainuke, näiteks endine Facebooki juhtivtöötaja Chamath Palihapitiya ütleb, et sotsiaalmeedia rebib meie ühiskonna puruks ning tunneb sügavat kahetust, et on sellise ettevõtte aidanud üles ehitada. Lisades, et oma lastel ta ei luba seda "jama" (tsenseeritud) kasutada.[4]
Pidev "sotsiaalne" olemine toob endaga kaasa irdumise sotsiaalsest elust - täiesti tavaline pilt on tänaval kõndivad inimesed, kes ei jälgi kuhu nad kõnnivad (näiteks vastu posti) või kohvikus istutakse üksteise kõrval, vaikuses. Vahest kuuleb vaid naerupahvakaid erinevate grupiliikmete poolt sest mõni naljakas meme juhtus tema ekraanile. Helendavaid portaale virtuaalmaailma näeb isegi teatris ja klassikalise muusika kontsertidel.
Probleemiks on ka metsik uue "info" toodang, mida mitte keegi ei suuda kunagi läbi töötada, aga hirm millegi olulise mitte märkamisest (FOMO - Fear Of Missing Out). Raske on leida midagi hirmutavamat inimmõistusele kui hirm millestki ilma jääma ning see sunnib meid pidevalt kõiki uudisvoogusid uuendama. See on kompulsiivne soov midagi kogeda, mitte selle pärast, mis sa sellest saad vaid selle pärast, et mida sa potentsiaalselt võiksid kaotada, nagu kirjutab Mark Manson oma blogis.[5]
Tulevik
Tulevik ehk ohud, mis võivad tõeks saada.
Täna on sotsiaalvõrgustik ja selle laadsed lahendused hõivanud suure osa inimese tähelepanust. Kui vaadelda tulevikku, kus lisaks hetkel olevale sisendile, on võimalik tunda lõhnu, katsuda, liikuda, võib reaalne ja siine elu tähelepanuta jääda. Tehnoloogia abil on võimalik inimestele võimaldada intensiivset kogemuste hulka. Sellise olukorra tulemusena võib juhtuda, et inimesel kaob täielik huvi liikumiseks ja osalemiseks ühsikonnas. Süüa saab ta külmkapist, mis tegeleb toidu tellimisega ise. Ja miks ka mitte, et kodus on seade, mis "prindib" toidu kohapeal. Virtuaalse maailma, nagu Second Life, edasi arendused võivad tulevikus tekitada olukorra, kus lisaks sotsiaalse elu kadumisele, võib kaduda ka seksuaalne elu. Sellisel juhul võib meie populatsioon siin planeedil saada löögi.
Tehis intellekti edasisel arenemisel, leiab ka tema tee rohkem kokku kasvamisel inimesega. Võimalik, et tehis intellekt hakkab saatma meid see aeg kui oleme ärkvel. Aitab juhtida meie puuduolevaid jäsemeid, täiustab meie nägemist infoga. Kuid seda suuremaks kasvavad ka riskid. Kui mingil X hetkel peaks näiteks inimese nägemist täiustavas moodulis olema viga, võib ta halvata inimese nägemise. On suuteline üle võtma kontrolli inimese keha üle.
Lisaks ülal mainitud ohtudele kasvab ka võimalus sattuda infomürasse. Kus üks vale sotsiaalmeedia sõnum, võib külvata globaalse paanika lühikese ajaga, kuna suure info müra all võib kaduda võimekus hinnata ja valideerida, kas on tegu tõese informatsiooniga. Ka juba tänasel päeval liigub sotsiaal võrgustikes sõnumeid, mille tõepära on kaheldav. Samuti võivad tulevikus tehis intellekti ja sotsiaalmeedia kanalite sümbioos anda teatud huvigruppidele võimekuse mõjutada meie igapäeva harjumisi ja arusaami veelgi täpsemalt, kui seda saab teha täna.
Reaalsusest täielik kadumine – Tehis reaalsused, mis võimaldavad täielikku kogemust mille Second Life edasi arendused tulemuseks keha eest hoolitsemise huvi langus, populatsiooni vähenemine trastiliselt http://secondlife.com/
AI, mis on inimese kehaga sümbioosis, vead muudavad inimese psüholoogiat ja tema toimimist
Kuidas hoiduda?
Tristian Harrise kriitika suurkorporatsioonide ja tehnikagigantide nagu Apple, Facebook, Google, YouTube, Snapchat, Twitter, Instagram pihta on päädinud mittetulundusühinguga Time Well Spent (Hästi Kulutatud Aeg)[6], mille põhiteesideks on
