ITSPEA - Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?

From ICO wiki
Revision as of 17:08, 15 December 2017 by Kert.kivaste (talk | contribs) (→‎Olevik)
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse tõstjad ning kokku moodustavad ühe inimajaloo võimsaima tööriistakomplekti. Nad hõlbustavad (või defineerivad) metsikult paljude inimeste igapäevatööd: suhtlus, äri, finantsmaailm, meelelahutus - kõik on internetis ja arvutitega ligipääsetav. Tänast maailma ilma nendeta ette kujutada on võimatu. Infotehnoloogilised vahendid on kui eksoskelett, mis annab meile supervõimed, annab kõigile võrdsed võimalused ning viib ühiskonda helge tuleviku poole.

Arvutid (kaasaarvatud nutitelefonid ning eriseadmed) ja internet on kõige suuremad produktiivsuse takistajad oma lõputu koguse lihtsa meelelahutusega, mis röövib tähelepanu ning aja, kasutades inimlikke nõrkusi, millega sundida inimesi “klikkima ja ostma”. Seejuures tekitades üha suurenevat ebavõrdsust ning ühiskondlikku lõhet, andes pööraseid rikkusi ning mõjuvõimu osadele inimestele ja korporatsioonidele, marginaliseerides teiste elu väärtuse. Infotehnoloogilised vahendid on kui vähkkasvaja, mis pärsib indiviidide töövõime ning viib ühiskonna üha lähemale düstoopiale.

(Info)tehnoloogia ajalooliselt

Ajalooliselt on ühed oluliseimad tehnoloogiaarengu verstapostid kahtlemata seotud informatsiooni ja kommunikatsiooniga (sealhulgas massikommunikatsioon). Mõtleme näiteks arengutele nagu kirjakunst, paber, raamatupress, telegraaf, telefon, ajalehed, raadio, televisioon, mis kõik kuuluvad kommunikatsiooni (või massikommunikatsiooni) alla. Siia hulka kuulub ka internet. Internet on vahend või kanal, mida saab erinevate seadmetega kasutada kommunikatsiooniks. Just nagu telefoniliinid on kanaliks ning telefon ise on seade ning vaid üheskoos moodustavad kasuliku terviku.

Tinglikult võib öelda, et kirjutame (kirjakunst) digitaalsele paberile ehk veebi ("paber") ning tekitame uudiseid (ajalehed), raamatuid või analoogkujul mitte esinevaid foorumi- ja blogipostitusi. Aga lisaks on internet ka telefon (isegi videotelefon), raadio (taskuhäälingud) ja televisioon (Netflix, YouTube). Rääkimata, et meediat edastava tehnoloogiana on traditsiooniline telefon, raadio ja televisioon (vähemalt Eestis) praktiliselt juba kogutäies üle kolinud (digitelevisioon) või saadaval (raadiokanalid).

See võib tunduda küll elementaarne ning isegi triviaalne, aga kahtlemata on just vaba ja kohene kommunikatsioonivõimalus see infotehnoloogiline "mootor", mis on inimestele kõige rohkem kasu ja võimalusi toonud. Sest kui võrdleme tänast kirjavahetust - e-kirjaga, mis valmib hetkega ning on vastuvõtja kirjakastis praktiliselt momentaalselt - tavalise kirjavahetusega veel 50-60 aasta eest. Toona tuli see käsitsi kirjutada (kui midagi väga viltu läks, siis pidi alustama algusest) või kui suur ülemus olid siis said ehk dikteerida oma sekretärile (loomulikult masinkirja õppinud), kes kibekiiresti trükimasinal sõnad paberile pani. Siis ümbrik, postimark ning kõvasti ootamist. Sest kui kiri saajani jõudis pidi teine osapool veel sama kadalipu läbi käima. Ei kujuta ettegi kui täna peaks niimoodi äri tegema! Aga tehti.

Kinnitamaks, et kommunikatsioon on infotehnoloogia ning interneti alustaladeks piisab vaadata võrkude esmaseid funktsioone - "avalikud teadetetahvlid", sõnumite vahetus, foorumid ning e-post, mis on täna kõige enam kasutatud töövahend ja mis sai alguse 1960-datel ning võttis oma tänapäevase kuju 1970-date keskel - 40 aastat püsinud samasugusena, see terve igavik.

Seega kommunikatsioon on väga olulisel kohal inimeste elus ning seega ka tehnoloogiaarengus ning seetõttu ei peaks imestama, et tänase päeva kõige enamkasutatavad internetiteenused peale e-posti on samuti seotud mingil viisil suhtlusega - Facebook, Twitter, WhatsApp, Instagram, Snapchat jne.

Indiviid

Eksoskelett

Olevik

Olevik ehk teisisõnu kasulikkus tänases päevas on tõenäoliselt nii ilmselge, et raske on ette kujutada igapäevaelu ilma infotehnoloogiata meie ümber ja käes.

Vaadates mööda eelnevalt mainitud üsna primitiivsetest, aga olulistest, suhtlust hõlbustavatest vahenditest ning ka kõige traditsioonilisema äri - kaupade müük, mis on ka oluline inimeste elu lihtsustav valdkond - siis on tänasel päeval juba lisaks veel palju väärtusi, mida infotehnoloogia pakub.

Kommunikatsiooniteemal jätkates on suur lõhe erinevat keelt kõnelevate inimeste vahel ning läbi tehnoloogiliste lahenduste oleme saanud näiteks võimekuse enda väljaütlemist tõlkida mõnda teise keelde, mille on meile võimalikuks teinud suurkorporatsioon Google. Antud funktsionaalsuse kasutamiseks on meil vaja ainult seadet, mis on Google Translate poolt toetatud ja internetti.[1] See tehnoloogia on hoogsalt arenduses ja peatselt suudetakse tõenäoliselt ka teineteise vestlust tõlkida otse kõrvaklappi, andes inimesele täieliku vabaduse rännata siin planeedil.

Tehnoloogia on oma arengus ka leidnud viisi kuidas toetada neid, kellel ei ole võimekust kuulda ja näha. Koos video töötluse ja inimest uuriva teaduse arenguga on ka jõutud juba sinnamaani, et suudetakse anda võimekus pimedal näha ja kogeda välismaailma pilti. Antud projektil on tegelikkuses ajalugu alates 1960. kus edukalt saadeti inimese pähe pilt. Nii selle asutuse, Wicab, looja, kui toonase uuringute autoriks on Dr. Paul Bach-y-Rita. Kes kahjuks on tänaseks meie hulgast lahkunud, aga jääb lootus, et antud tehnoloogia teeb veel edusamme.

Tehnoloogilised lahendid on jõudnud ka meile igapäeva koju, mõjutades seda kuidas käitume ja oleme oma kodustes tingimustes. Kui pikka aega on tulnud teleka sisselülitamiseks kasutada mõna nupuvajutust, kas siis puldil või telekal. Piisab nüüd temale lehvitamisest, või häälkäskluse andmisest tänu Smart TV lahendustele. Köögis tellime süüa külmkapilt, või teeb seda juba külmkapp meie eest. Kõlarid mängivad ruumides kus inimesed parasjagu on.

Oleme läänemaailmas kogu enda tänase elu sidunud tehnoloogiaga. Ja selle imedega. Ka õues joostes loeme samme ja vahemaid digitaalse vahendiga, andes meile võimekuse täpselt hinnata enda füüsilist koormust. Tänu tehnoloogiale oleme saanud silma maailma eri kohtadesse, läbi sotsiaalmeedia saame võimaluse suhelda kodust lahkumata teise kultuuriruumist inimesega

Pimedad nägema - Tehnoloogia, mille abil töödeldakse video pilt inimese ajule arusaadavaks. https://www.wicab.com/

Asjade nett - Külmkapp tellib õlut https://www.theverge.com/2017/1/18/14308352/amazon-echo-refrigerator-reorders-groceries

Kõne tõlge - https://support.google.com/translate/answer/6142468?co=GENIE.Platform%3DAndroid&hl=en

Pajud need asja ei ole küll veel laialt levinud või on alles üsna toored ja lapsekingades, kuid siiski on juba täna võimalikud.

Tulevik

Vähkkasvaja

Olevik

Olevik ehk hetkel aktuaalne negatiivne mõju on üha enam kõneainet pakkuv teema. Infotehnoloogiliste vahendite pidev hindade langus, ning seeläbi pea kõigile lääne maailmas ning suuresti ka kolmandates riikides kättesaadavaks muutumine ning taskusse jõudmine, on 2017 juuni seisuga internetiga liitnud juba üle poole Maailma elanikkonnast - 51.7 % ehk 3.885 miljardit inimest. [2]

Võrreldes näiteks paarikümne aasta taguse ajaga, kui internet oli ligipääsetav vaid teistega jagatud statsionaarsest arvutist, mille ühendus läbi modemi oli aeglane ja kallis, siis tänane konstantse ühendusega seade taskus muudab igal hetkel virtuaalmaailma põgenemise lihtsaks. Liigagi lihtsaks, sest nii nagu peaaegu iga (hea) asjaga on tehnoloogia kasutamisel vajalik mõõdukus. Inimene aga on inimlike nõrkustega ning tehnoloogia peegeldab neid. Seetõttu on oht sattuda sõltuvusse arvutitest ja/või internetist.

See kõlab tegelikult liiga üldiselt - sõltuvus tehnoloogiast tehnoloogia pärast ehk ei olegi nii palju, pigem on see vahendiks sõltuvust tekitavale sisule. See sisu võib olla ükskõik mis - videomaterjal (seriaalid, filmid, YouTube), mängud, hasartmängud, pornograafia, ükskõik milline meedia kaasaarvatud uudised ning sotsiaalmeedia. "Nõudlust" on kõigi nende jaoks, et põgeneda pärismaailmast.

Kus on nõudlus, seal on pakkumine ehk palju suurem kasutajaskond ning tihedam kasutusmuster loovad metsikult võimalusi äriks. Äri või raha aga tekitab ahnust ning ahnus kaotab eetikapiirid. Seetõttu on kurb mõelda, et paljud tänased parimad insenerid töötavad välja algoritme ning disainerid kohendavad kasutajaliidest, mis meelitavad meid aina enam aega kulutama justnimelt nende platvormil ning klikkima rohkematel reklaamidel.

Näiteks endine Google töötaja Tristian Harris, kes on The Atlantic poolt tituleeritud kui "lähim asi südametunnistusele, mis Silicon Valleys on"[3], ütleb, et meie nutitelefonid on vahest meie sõbrad, vahest armsamad ning vahest narkodiilerid - meie teadvus on röövitud nende poolt. [4].

Ja ta ei ole ainuke, näiteks endine Facebooki juhtivtöötaja Chamath Palihapitiya ütleb, et sotsiaalmeedia rebib meie ühiskonna puruks ning tunneb sügavat kahetust, et on sellise ettevõtte aidanud üles ehitada. Lisades, et oma lastel ta ei luba seda "jama" (tsenseeritud) kasutada.[5]

Pidev "sotsiaalne" olemine toob endaga kaasa irdumise sotsiaalsest elust - täiesti tavaline pilt on tänaval kõndivad inimesed, kes ei jälgi kuhu nad kõnnivad (näiteks vastu posti) või kohvikus istutakse üksteise kõrval, vaikuses. Vahest kuuleb vaid naerupahvakaid erinevate grupiliikmete poolt sest mõni naljakas meme juhtus tema ekraanile. Helendavaid portaale virtuaalmaailma näeb isegi teatris ja klassikalise muusika kontsertidel.

Probleemiks on ka metsik uue "info" toodang, mida mitte keegi ei suuda kunagi läbi töötada, aga hirm millegi olulise mitte märkamisest (FOMO - Fear Of Missing Out). Raske on leida midagi hirmutavamat inimmõistusele kui hirm millestki ilma jääma ning see sunnib meid pidevalt kõiki uudisvoogusid uuendama. See on kompulsiivne soov midagi kogeda, mitte selle pärast, mis sa sellest saad vaid selle pärast, et mida sa potentsiaalselt võiksid kaotada, nagu kirjutab Mark Manson oma blogis.[6]

Tehnoloogia muudab meie eluviisi ning see paneb põntsu meie tervisele, isegi võivad meid tappa. Näiteks Business Insideri artikkel annab nimekirja kümnest IT professionaale (aga tegelikult võib laiendada "sihtgruppi" vähemalt kõigi arvutiga töötavate inimesteni) kimbutavast haigusest, mis meid tapavad. Alustades valudest seljas, kaelas ja karpaalkanali sündroomist, depressiooni, südamehaiguste ning vähini välja.[7]

Tulevik

Tulevik ehk ohud, mis võivad tõeks saada.

Täna on sotsiaalvõrgustikud ja sellelaadsed lahendused hõivanud suure osa inimese tähelepanust. Kui vaadelda tulevikku, kus lisaks hetkel olevale sisendile võib olla võimalik tunda lõhnu, katsuda, liikuda, siis reaalne elu võib tähelepanuta jääda. Tehnoloogia abil on võimalik inimestele võimaldada intensiivset kogemuste hulka. Sellise olukorra tulemusena võib juhtuda, et inimesel kaob täielik huvi liikumiseks ja osalemiseks ühsikonnas. Reaalsusest täielik kadumine ning toimimine ainult tehisreaalsuses. Süüa saab ta külmkapist, mis tegeleb toidu tellimisega ise. Ja miks ka mitte, et kodus on seade, mis "prindib" toidu kohapeal - vahemikus 2013 kuni 2017 on viie untsi ehk umbes 140 grammi "laborikasvatatud" liha hind kahanenud 30000 korda, tasemele 11,36 dollarit. Samuti ennustatakse, et viie aasta jooksul saame juba poeletilt sellist toodangut koju tassida.[8]

Virtuaalse maailma, nagu Second Life, edasi arendused võivad tulevikus tekitada olukorra, kus lisaks sotsiaalse elu kadumisele, võib kaduda ka seksuaalne elu. Tegelikult on juba meie planeedil üks riik, mis elab tulevikus. Nimelt Jaapanis on juba aastaid noorte (ja isegi keskeale lähenevate) meeste seas populaarsed virtuaalsed tüdruksõbrad, kes vajavad "palju vähem tööd" ning kellega ei pea muretsema tõsise tuleviku pärast - nagu abielu. Näiteks 30date eluaastate lõpus olevad mehed omavad teismealist alteregot, kes käib keskkoolis ning suhtleb oma keskkooliealise tüdruksõbraga, kes elab kaasaskantava mängukonsooli sees. Sealjuures ostetakse tüdrukule kooke sünnipäevaks, viiakse ta parki jalutama ning juba 2010 aasta artikkel kirjutab kuurorthotellidest, kes "paarikesi" vastu võtavad. Samal aastal tehtud uuring tervishoiuministeeriumi poolt ütleb, et 36% 16-19 aastaseid noormehi ei ole seksist huvitatud. [9][10] Teised praegused Lääne heaoluühiskonna riigid oma vananeva populatsiooniga võivad sarnasesse seisu jõuda, mis võib meie populatsioon siin planeedil saada löögi.

Tehisintellekti edasisel arenemisel, leiab ka tema tee rohkem kokku kasvamisel inimesega. Võimalik, et tehisintellekt hakkab saatma meid kogu see aeg kui oleme ärkvel. Aitab juhtida meie puuduolevaid jäsemeid, täiustab meie nägemist infoga. Pakub meile reaalset eksoskeletti, kuid seda suuremaks kasvavad ka riskid. Viga inimese nägemist täiustavas moodulis muudab kasutaja pimedaks. Sümbioos inimese ja tehisintellekti vahel võib mõjutada ka inimpsühholoogiat - kas ta on enam sama inimene. Kust jookseb piir inimese ja masina vahel. Kuni selleni välja, et tehisintellekt on suuteline võtma kontrolli inimese keha üle.

Lisaks ülal mainitud ohtudele kasvab ka võimalus sattuda infomürasse. Kus üks vale sotsiaalmeedia sõnum, võib külvata globaalse paanika lühikese ajaga, kuna suure info müra all võib kaduda võimekus hinnata ja valideerida, kas on tegu tõese informatsiooniga. Juba tänasel päeval liigub sotsiaalvõrgustikes sõnumeid, mille tõepära on kaheldav. Samuti võivad tulevikus tehis intellekti ja sotsiaalmeedia kanalite sümbioos anda teatud huvigruppidele võimekuse mõjutada meie igapäeva harjumisi ja arusaami veelgi täpsemalt, kui seda saab teha täna.

Vähiravi?

Tristian Harrise kriitika suurkorporatsioonide ja tehnikagigantide nagu Apple, Facebook, Google, YouTube, Snapchat, Twitter, Instagram pihta on päädinud mittetulundusühinguga Time Well Spent (Hästi Kulutatud Aeg)[11], mille põhiteesideks on


Ühiskond

Eksoskelett

Olevik

Tulevik

Vähkkasvaja

Olevik

Tulevik

Vähiravi?

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võiks öelda, et kiire infotehnoloogiline areng toob kaasa ridamisi positiivseid aspekte - see on kui eksoskelett, mis aitab inimesel (ja inimestel) teha tunduvalt rohkem ja efektiivsemalt kui indiviid või ühiskond ilma tehnoloogiata suudaks. Teisalt on see areng olnud märksa kiirem kui inimeste kohanemisvõime on suutnud adapteeruda selle tehnoloogia käsitlemise/käitlemisega. Inimene on aga habras ning inimlike nõrkustega, mis tähendab, et infotehnoloogiast on ka oht saada vähkkasvaja, kes pärsib peremeesorganismi(de) töövõimet ning elutegevust. Kõige karmima stsenaariumi korral kuni inimkonna hukatuseni välja.

Seega on oluline nii indiviidi kui ka ühiskonnana teadvustada, et mündil on kaks poolt ning hoida end ja teisi vältimaks ohte ning teisalt kasutades ära positiivseid võimalusi. Ainult nii on lootus, et inimesed oleksid edukad ning ühiskond õitseks, sest muidu … (lõpetame õndsalt vedeledes, õgides ja veetes kogu aja virtuaalreaalsuses nagu animatsioonifilmis Wall-E näidatakse[], kuni AI robotid meid võib-olla igaks juhuks neutraliseerivad).

Kasutatud materjalid

[1] http://www.internetworldstats.com/emarketing.htm