Iot

Sissejuhatus

IoT, eesti keeles kutsutakse seda asjade internetiks (või värkvõrk, nutistu), koosneb seadmetest, mis on võrku ühendatud ja suudavad täita mingit ülesannet, tihtilugu on selleks sensorite abil info ammutamine ja selle interneti teel huvi tundvatele osapooltele edastamine, aga need seadmed võivad olla ka mõne mehhanismi juhiks ja palju muud põnevat. IoT seadmete kasutus on tänaseks päevaks äärmiselt laialdane, seda kasutatakse tööstuses, kodude nutikaks tegemisel, haiglates, ilmavaatluses, liikluse korraldamisel ja see nimekiri pikeneb pea iga päev, siin on piiriks vaid inimese loovus. IoT sünniks peetkse 1990. aastate algust ja esimeseks IoT lahenduseks peetakse enamasti rösterit , joogimasinat või kohvikannu , sõltuvalt hindaja kriteeriumitest. Samas pole välistatud, et see on hoopiski mõni muu vähemtuntud lahendus. Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999. [4] Kui esimesed IoT lahendsed olid kõik kaabliga ühenduses, siis kaablita IoT lahendused on tuult tiibadesse saanud mobiilse interneti arenguga, kuna enam ei pea iga seade kaabli otsas olema ning tänu latentsusaja vähenemisele võrkudes saab lahendusi kasutada ka aina ajakriitilisemates valdkondades ning vastupidistes valdkondades, kus kiiret pole kuhugi ja eesmärk on saata andmeid harva ning võimalikult kuluefektiivselt on arendatud uusi meetodeid nagu näiteks madalatel sagedustel töötav kitsaribaline NB-IoT. Lisaks mobiilsete võrkude arengule on tuult tiibadesse andnud ka IPv6 tulek ja pidev transistorite mõõtmete vähenemine. Esimesed IoT lahendused olid oma olemuselt lihtsakoelised ja tihtilugu seotud börsihindade või ilma raporteerimisega. Mõni võiks öelda lausa, et need leiutised olid tehtud asjaarmastajate poolt teistele asjaarmastajatele ning neil ei olnudki suurt väärtust. Terminit IoT kasutati avalikkuse ees esimest korda aastal 1999.

IoT kasutusalad

IoT seadmeid on maailmas hetkel 30 miljardi suurusjärgus ning prognoositakse, et 2025. aastaks tõuseb see number 75 miljardini. IoT seadmetest 40% on kasutuses tootmises, 30% tervishoiusüsteemis, 8% jakaubanduses, 8% turvateenuste lahendustes, 4% transpordi valdkonnas. Ehk siis põhiline osa IoT lahendustest on kasutusel suurettevõtetes ja lõppkliendi lahendused, nagu näiteks targa kodu seadmed, hõlmavad turust vaid väikese osa. Samas peetakse erakliendi koduseid lahendusi üheks oluliseks turuks, mille jaoks luuakse aina rohkem lahendusi. Inimeste kodudes on mitmeid elemente, mida soovitakse automatiseerida - temperatuuri näidikud ja küttesüsteemid, kliimaseadmed, kõlarid, muusika- ja videosüsteemid, erinevad valgustuse elemendid, turvaseadmed, loomade ja laste jälgimiseks mõledud lahendused ning kasvõi aknad , pea kõikjale saab luua mõne praegusest nutikama lahenduse.

IoT seadmete arv

IoT turvaaspektid

IoT kasutamisega tekivad koheselt ka mitmed turvariskid. Näiteks lihtsa koduse lambiga ei kaasne endaga tehnilisi turvariske, aga kui see lamp ühenada äpi ja internetiga on lood sootuks teised. Tihti ei mõelda sellele, et nutikate lahendustega antakse ära väga palju vabadust ning enamikel meist ei ole nii palju oskusi, et need vabadused endale tagasi krabada. Ma ei saa eeldada, et kõik inimesed, kellel on võimekus meie seadmetele ligipääs luua, on nii eetilised nagu pseudonüümi WhiteHoodHacker kandev küberturbespetsialist Minh Duong, kes enda kooli seadmed üle võttis ja koolikaaslastele noorte seas populaarset videot mängis.

IoT Tööstuses

Asjade internet tõi tööstusesse neljanda revolutsiooni . Kui kolmanda revolutsiooni märksõna oli automatiseerimine ning kasutusele võeti kontrollerid (PLC) koos infotehnoloogiaga, võimaldab asjade internet seda kõike efektiivsemalt ära kasutada, kogudes hulgaliselt rohkem andmeid ning vähendades tootmisprotsessides inimelementi. Uue ajastu tootmises on masinad ja infosüsteemid omavahel ühendatavad ja võimelised teineteisega infot vahetama. Autonoomsuse suurendamiseks viiakse nutikad elemendid sisse madalaimale praktilisele tasemele ning andmete kogumine koos analüüsiga toimub reaalajas. Peale selle lubab massiline anduritelt info kogumine luua virtuaalse tehase, kus muudatusi testida ilma tootmise peatamiseta. Virtuaalkeskkonda võib kasutada ka personali koolitamiseks. Lisaks põhjalikule ülevaatele protsessidest ja optimeerimisele, võimaldavad andurid koguda ka infot kasutatavate masinate kohta õigeaegseteks hooldustöödeks, vältimaks masinarikkeid ja peatusi töös.

Kokkuvõte

Kokkuvõte