The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Autor

Alvar Unuks AK32 aunuks (at) itcollege.ee

Sissejuhatus

Kerberos on MIT’s (Massachusetts Institute of Technology) välja töötatud infoturbe protokoll kasutajate turvaliseks autentimiseks mitteturvalistes võrkudes. Kerberos on ette nähtud kasutamiseks peamiselt klient-server arhitektuuriga võrkudes ning tagab vastastikuse autentimise - nii kasutaja kui teenus veenduvad teineteise autentsuses. Kerberos kaitseb pealtkuulamis- ja kordusrünnete eest. Kerberos ei tegele juurdepääsu volitamisega teenustele ja andmebaasidele, vaid teeb ainult sisselogimisel kindlaks kasutaja identiteedi ja kasutab seda siis kogu seansi vältel.

Kerberos põhineb sümmeetriliste võtmetega krüptograafial ja nõuab kolmanda usaldatava poole kaasamist.

Kerberos on sisse ehitatud opsüsteemidesse Windows 2000 ja Windows XP

Täpsemalt kasutab Kerberos krüptograafilisi pileteid (ticket) et hoida ära paroolide saatmise lihttekstina üle võrgu. Kerberos on loodud Needham-Schroederi protokollil.

Praegu on kasutusel kaks versiooni Kerberosest, versioon 4 ja 5. Kerberose versioonid 1 kuni 3 olid sisemiseks arenduseks ja ei jõudnud kunagi avalikkusesse. Kerberose versioon 4 omab mitmeid teatuid nõrkusi ja ei peaks olema enam kasutusel. Kerberos 5 on defineeritud RFC1510.

Termin Kerberose infrastruktuur tähendab tarkvara, servereid ja kliendi konfiguratsiooni, mis lubab administraatoril kasutada Kerberose protokolli, et autentida võrgus.

Kerberose eelised

Kuidas Kerberos töötab

Kerberos on autentimise protokoll, mis kasutab (shared secret) ja usaldatavaid kolmanda osapoole, et valideerida klientide identiteeti. Kerbereoses võivad klientideks olla kasutajad, serverid või tarkvara jupid. Usaldatav kolmanda osapoole vahend on server, mida teatakse kui Key Distribution Center (KDC), mis jooksutab Kerberose daemoneid. Jagatud saladus on kasutaja parool mis on muudetud krüptograafiliseks võtmeks . Serverite või tarkvara süsteemide puhul on juhuslik võti genereertud. Kerberoses on kasutajad tuntud kui printsipaalid. KDC on andmebaas printsipaalidest ja nende salajastest võtmetest mida kasutatakse autentimiseks. KDC l jookseb kaks tähtsat Kerberose daemonit, Kadmind ja krb5kdc. Need kaks daemonit jooksevad root kasutajate keskkonnas. Kadmind on administreerimisdeemon Kerberose serverile, mis haldab kasutajate andmebaasi ja poliitika konfiguratsiooni. krb5kdc on Kerberose serveri tööhobune, mis on vastutav kolmanda poole vahendaja autentimisel.

Huvitavaid fakte

MIT tegi Kerberose vabalt kättesaadavaks sarnaste copyrighti lubade alusel nagu kasutati BSD puhul. 2007 ndal aastal moodustas MIT Kerberos konsortsiumi kiiremaks arendamiseks. Sellesse kuulusid järgmised sponsorid nagu Sun Microsystems, Apple, Google, Microsoft ja Centrify Korporatsioon ja akadeemilised organisatsioonid nagu Stanfordi Ülikool ja MIT. Ameerika Ühendriikide seadusandlikud jõud keelasid Kerberose ekspordi, kuna seal kasutati DES krüpteerimis algoritmi