Mkfs

Koostas: Reio Kokla A31

Täiendas: Mikk Käosaar A41 - 19.12.2011

Sissejuhatus

Antud artikkel annab lühikese ülevaate linuxis kasutatavast utiliidist mkfs. Välja on toodud käsu olulisemad parameetrid ning kasutusjuhis. Artikkel on mõeldud lugemiseks kõigile neile, kelle eesmärgiks on tutvuda failisüsteemide loomise ning haldamisega linux süsteemis.

Eeldused

Juhendi kasutajal peavad olema baasteadmised linuxi käsurea kasutamisest ning algteadmised failisüsteemidest. Juhendi näidete testimiseks on kasutatatud Ubuntu serverit v.11.04. Alljärgnevad käsud tuleb täita kasutades root õigusi.

Üldkirjeldus

Mkfs kuulub standardsesse linuxi utiliitide pakki nimega util-linux. Mkfs-i kasutatakse Linuxi failisüsteemi loomiseks mingile seadmele, harilikult kõvaketta partitsioonile. Mkfs'i võib mõista ka kui kasutajaliidest erinevate failisüsteemide utiliitidele linuxis. Mkfs käsu esitamisel otsitakse välja vastava failisüsteemi utiliit, mis sealt edasi haldab reaalset failisüsteemi loomise protsessi. Mkfs otsib sääraseid utiliite kindlatest kataloogidest nagu /sbin, /sbin/fs, /sbin/fs.d, /etc/fs, /etc ning veel mõned. Täpne nimekiri neist kataloogidest moodustatakse alles käsu kompileerimise hetkel.

Süntaks

mkfs [ -V ] [ -t fstype ] [ fs-options ] filesys [ blocks ] 

Kasutatavad võtmed

-V - Koostab verbaalse väljundi, kaasaarvatud kõik süsteemipõhised käsud, mis täitmisele antakse. Täpsustades seda valikut mitu korda keelatakse kõik süsteemipõhiste käskude tätmised. See on kasulik vaid testimiseks

-t <fstype>  - Täpsustab failisüsteemi, mida luuakse. Kui seda pole lisatud kasutatakse vaikimisi failisüsteemi.

fs-options - Parameetrid failisüsteemi utiliidile. Oleneb kasutatavast failisüsteemist. Kõik utiliidid ei toeta parameetrite lisamist.

-c - Kontrollib seadme vigaseid blokke enne failisüsteemi loomist.

-l <filename>  - Loeb vigaste blokkide listi failinimest.

-v - Protseduuri kirjeldav väljund. Kõigi tegevuste kirjeldused väljastatakse ekraanile.

Teised parameetrid

filesys on kas seadme nimi (nt. /dev/hda1, /dev/sdb2), mountimiskoht failisüsteemis (nt. /, /usr, /home) või mõni fail.

blocks on blokkide arv, millega määratakse failisüsteemi suurus.

• Käsu poolt väljastatud kood 0 tähendab edukat täitmist, 1 aga ebaõnnestumist.

Paigaldamisjuhend

Kuna mkfs on osa util-linux pakist, siis piisab antud paki olemasolu kontrollimisest. Seda saab teha käsuga

apt-cache policy util-linux

Ennetavad tegevused

Tähelepanu: Seadmelt, millele failisüsteemi luuakse, kustutatakse kõik olemasolevad failid. Seetõttu tuleb enne mkfs käsu täitmist veenduda, et seadmel olevatest andmetest on tehtud vajadusel varukoopia.

Näited

• Teeme /dev/sdb esimesele peamisele partitsioonile ext2 failisüsteemi

 mkfs -t ext2 /dev/sdb1
 

• Teeme /dev/sdb esimesele loogilisele partitsioonile ext3 failisüsteemi

 mkfs -t ext3 /dev/sdb5
 

Väljund

Kumbki eelnevatest käskudest peaks andma oma tegevuse tulemusena ekraanile järgnevaga sarnase väljundi:

mke2fs 1.41.14 (22-Dec-2010)
Filesystem label=
OS type: Linux
Block size=1024 (log=0)
Fragment size=1024 (log=0)
Stride=0 blocks, Stripe width=0 blocks
26104 inodes, 104416 blocks
5220 blocks (5.00%) reserved for the super user
First data block=1
Maximum filesystem blocks=67371008
13 block groups
8192 blocks per group, 8192 fragments per group
2008 inodes per group
Superblock backups stored on blocks: 
	8193, 24577, 40961, 57345, 73729

Writing inode tables: done                            
Writing superblocks and filesystem accounting information: done

This filesystem will be automatically checked every 35 mounts or
180 days, whichever comes first.  Use tune2fs -c or -i to override.

Sellest on võimalik välja lugeda loodud failisüsteemi olulisemad parameetrid, seal hulgas ühe andmebloki suurus, blokkide arv, failisüsteemi maksimaalne suurus jne. Lisaks üldisele statistikale on seal välja toodud ka 2 olulisemat punkti, millele oleks kasulik peale failisüsteemi loomist veidi rohkem tähelepanu pöörata. Kui jälgida lähemalt väljundi lõpuosa on näha, et loodud failisüsteemi hakatakse regulaarse intervalliga kontrollima vigade esinemise suhtes. Antud juhul, mis on ka testsüteemi vaikeväärtuseks, hakatakse kontrolli teostama iga 35 mountimise või 180 päeva möödumise järel viimasest kontrollist. See on hea, kuna see aitab ennetada failisüsteemi riknemist, kuid samal ajal ka probleemiks, kui tegemist on näiteks serveri failisüsteemiga. Täpsemalt, kuna serverite "üleval" oleku aeg on tihti pikem ülalmainitud piirist siis on küllaltki tõenäoline, et järgmise taaskäivitamise hetkel hakatakse tegema korralist failisüsteemi kontrolli. Selline käitumine võib meele mõruks teha hetkel kui taaskäivitamine on seotud ajakriitiliste tegevustega. Selliste juhuste vältimiseks on kasulik muuta vastavaid parameetreid suuremaks või üleüldse kõrvaldada. Failisüsteemi parameetrite muutmiseks kasutatakse Ubuntus linuxis käsku tune2fs. See võimaldab kasutajal konfigureerida linuxi failisüsteemi vastavalt oma vajadustele. Käesolevas artiklis on käsitluse all ainult mõned vajalikud parameetrid.

Täpsema ülevaate kõigist parameetritest koos kirjeldustega leiab tune2fs manuaalist ning allpool asuvatest viidetest.

Kasutatud kirjandus

http://linux.die.net/man/8/mkfs - mkfs manuaal veebis
http://linux.about.com/od/commands/l/blcmdl8_mkfs.htm - lühiülevaade käsust ja selle parameetritest
http://www.go2linux.org/mkfs-linux-command-line sarnane eelmisele