|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| =Sissejuhatus= | | =Sissejuhatus= |
|
| |
|
| '''Disk Management''' (diskmgmt.msc) - see on vahend, mis haldab süsteemi kettad ja partitsioonid. See võeti kasutusele koos [[Windows 2000]] operatsioonisüsteem, mida toetab ka [[Windows XP]], [[Windows Server 2003]], [[Windows Vista]] ja [[Windows 7]]. Disk Managementiga võib initsialiseerida kettaid, luua partitsioone, laiendada partitsioone, vähendada partitsioone, kustutada partitsioone, muuda draivitähte, formateerida partitsioone failisüsteemidega [[FAT]], [[FAT32]] või [[NTFS]], töötada virtuaalse kõvakettaga. Disk Management võimaldab sooritada ülesandeid, mis on seotud kettaga ilma süsteemi taaskäivituseta või kasutaja katkemiseta. Enamik konfiguratsiooni muudatusi jõustub kohe.
| | Network and Sharing Center jälgida ja hallata ühest kohast põhimõtteliselt kõiki võrgu sätteid ja seadistusi. Network and Sharing Center-i kaudu saab jagada faile ning näiteks ka printerit. |
|
| |
|
|
| |
|
| Line 33: |
Line 33: |
| =Virtuaalne kõvakettas= | | =Virtuaalne kõvakettas= |
|
| |
|
| Juunis 2005, [[Microsoft]] töötas välja uue spetsifikatsiooniga virtuaalse kõvaketta ([[Virtual Hard Disk]] - VHD). [[*.VHD]] - failivorming, mille täielik struktuur ja sisu on sarnane kõvakettaga. Seda kasutatakse virtuaalsete operatsioonisüsteemide jaoks paljude programmide, failide , pildifalide virtualiseerimiseks. Seda saab teha erinevate virtualiseerimisprogrammide või virtuaalsete masinate abil.
| | |
| Microsoft VHD formaat on praegu kasutusel [[Microsoft Virtual PC 2007]], [[Microsoft Virtual Server 2005 R2]] ja [[Hyper-V]]. Virtuaal kõvakettas lubab mahutada ühele arvutile mitu opsüsteemi korraga. VHD faili käivitab kõvaketta virtuaalne masin, mis asub hosti operatsioonsüstemi ühes failis. Lisaks [[Windows 7]] ja [[Windows Server 2008 R2]] saavad toetada vastuvõetavas süsteemis asuva VHD-draivi loomist, ühendamist ja käivitamist.
| |
|
| |
|
| ==Põhitegevused VHD kõvakettaga== | | ==Põhitegevused VHD kõvakettaga== |
|
| |
|
| Põhitegevused VHD kõvakettaga:
| |
| * Virtuaalse kõvaketta loomine
| |
| * Virtuaalse kõvaketta initsialiseerimine
| |
| * Virtuaalse kõvaketta lisamine
| |
| * Virtuaalse kõvaketta kustutamine
| |
|
| |
|
| ==Virtuaalse kõvaketta toetatud formaadid== | | =Kokkuvõte= |
| | |
| Virtuaalsete masinate kõvakettad salvestatakse hosti operatsioonisüsteemi eraldi failidena. Siin on toodud virtuaalse kõvaketta tüüpi:
| |
| | |
| * '''Fixed hard disk image''' - virtuaalse ketta kujund fikseeritud suurusega.
| |
| * '''Dynamic hard disk image''' - virtuaalse ketta kujund muutuva suurusega (mis sõltub otseselt andmete suurusest).
| |
| * '''Differencing hard disk image''' - virtuaalse ketta kujund, mis võimaldab võrdlemist esialgse kujundiga fikseeritud suurusega.
| |
| * '''Linked to a hard disk''' - virtuaalse ketta kujund, mis on otseselt seotud kõvakettaga või selle partitsooniga.
| |
| | |
| ==Virtuaalse kõvaketta loomine==
| |
| | |
| 1. Kui te tahate luua Virtuaalst kõvaketast, siis leidke vasakpoolsest veerust '''Disk Management''', tehke paremklõps ja klikkige '''Create VHD'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement28.jpg]]
| |
| | |
| 2. Klikkige nuppu '''Browse'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement29.jpg]]
| |
| | |
| 3. Valige asukoht, kuhu te soovite salvestada uue VHD faili, sisestage VHD faili nimi ja klikkige '''Save'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement30.jpg]]
| |
| | |
| 4. Kirjutage siia Virtuaalse kõvaketta suurus, milline sobib teile. ('''Märkus''': 1TB = 1024GB | 1GB = 1024MB)
| |
| | |
| Valige üks nendest variantidest: '''Dynamically expanding''' või '''Fixed Size (Recommended)''' ja klikkige '''OK'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement31.jpg]]
| |
| | |
| ==Virtuaalse kõvaketta initsialiseerimine==
| |
| | |
| 1. Valige '''Unallocated VHD Disk''' ja tehke paremklõps '''Disk #''' ja klikkige '''Initialize Disk'''.
| |
| | |
| '''#''' - see on diski number.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement32.jpg]]
| |
| | |
| 2. Valige '''Disk #''' ülevast lahtrist.
| |
| Valige '''MBR (Master Boot Record)''' või '''GPT (GUID Partition Table)''' partitsiooni ja klikkige '''OK'''.
| |
| | |
| * [[Master Boot Record]] ([[MBR]]) - see on esimene füüsilise sektor kõvakettal või teise andmekandjal jagatud loogilisi kettaid. '''MBR''' sisaldab partitsioonitabelit (partition table) ja väike tükk käivitatavat koodi.
| |
| | |
| * [[GUID Partition Table]] ([[GPT]]) - see on standartne formaat partitsioonite tabelite asetamise jaoks füüsilisel kõvakettal.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement33.jpg]]
| |
| | |
| ==Virtuaalse kõvaketta lisamine==
| |
| | |
| 1. Kui te tahate lisada Virtuaalset kõvaketast, siis leidke vasakpoolsest veerust '''Disk Management''', tehke paremklõps ja klikkige '''Attach VHD'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement34.jpg]]
| |
| | |
| 2. Klikkige nuppu '''Browse'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement35.jpg]]
| |
| | |
| 3. Valige VHD faili asukoht ja klikkige nuppu '''Open'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement36.jpg]]
| |
| | |
| 4. Kui te tahate, et VHD fail oleks kirjutuskaitsega siis valige '''Read-only''' ja klikkige nuppu '''OK''', kui ei - siis klikkige ainult nuppu '''OK'''.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement37.jpg]]
| |
| | |
| ==Virtuaalse kõvaketta kustutamine==
| |
| | |
| 1. Valige '''VHD Disk''' ja tehke paremklõps '''Disk #''' ja klikkige '''Detach VHD'''.
| |
| | |
| '''#''' - see on diski number.
| |
| | |
| [[File:DiskManagement38.jpg]]
| |
| | |
| 2. Kui on vaja ainult virtuaalse kõvaketta eemaldamine, siis ärge valige punkt '''Delete the virtual hard disk file after removing the disk'''.
| |
|
| |
|
| Kui on vaja virtuaalse kõvaketta eemaldamine ja kustutamine, siis valige punkt '''Delete the virtual hard disk file after removing the disk'''.
| |
|
| |
| Klikkige nuppu '''OK'''.
| |
|
| |
| [[File:DiskManagement39.jpg]]
| |
|
| |
| =Kokkuvõte=
| |
|
| |
|
| '''Windows 7 Disk Management''' pakub rohkem funktsioone, kui sarnane '''Windows XP Disk Management''',eelkõige sellega saab juhatada partitsiooni suurust. Muidugi operatsioonide arv partitsioonidega ei ole nii suur, kui spetsiaalprogrammides, ning partitsioonide ühinemine ilma nende kaotuseta ei ole võimalik. Aga ei tohiks unustada, et see ei ole spetsialiseerunud programm, vaid sisseehitatud opsüsteemi utiliit/vahend. Seda on üsna lihtne kasutada ning selleks ei ole vaja täiendavat tarkvara ega mingeid erilisi teadmisi või kogemusi. Lisaks ilmus võimalus töötada VHD-failidega.
| |
|
| |
|
| =Kasutatud kirjandus= | | =Kasutatud kirjandus= |
