Neuralink ja ühiskond
Sissejuhatus
Neuralink
Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata. Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.[2]
Seadme peamine eesmärgiks sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine. Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus. Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid. Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb. Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. [3] Seda kasutades on võimalik panna näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. (Monkey MindPong)
Meditsiin
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.[4]
Operatsioonirobot
Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Neuralingi tugevalt kinnitama. Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Neuralingi paigaldada võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada. Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat. [3]
Neuopsühholoogilised haigused
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju. 2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. [5]
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Neuralingile olulise kasutuse patsientidele, kellel on ravimiresistentne epilepsia. [4]
Ohutus
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane. Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.
Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi. Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. [3]
Tulevik
Ajuarvuti liidesed
Invasiivsed
Mitte invasiivsed
Asenduskaubad
Olukord tänapäevases ühiskonnas
Kasutatud materjalid
- ↑ Neuralink.jpg
- ↑ A. Regalado, Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It. [Online]
- ↑ 3.0 3.1 3.2 3.3 Neuralink, Neuralink Progress Update, Summer 2020 (1:30, 5:45, 9:00, 16:47, 18:30, 59:55). [Online]
- ↑ 4.0 4.1 A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, "From Novel Technology to Novel Applications". [Online]
- ↑ V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface". [Online]
