Difference between revisions of "Osadmin spikker"

From ICO wiki
(Tarkvara haldamine)
Line 1: Line 1:
=Osadmin spikker V1.0=
+
=Osadmin spikker V1.1=
 
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
 
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
  
Line 278: Line 278:
 
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
 
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
 
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''
 
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''
 
  
 
1. paigalda programm nano  
 
1. paigalda programm nano  
Line 287: Line 286:
  
 
                ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''  
 
                ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''  
 
  
 
2. leia programmi nano version  
 
2. leia programmi nano version  
Line 294: Line 292:
  
 
                apt-cache policy nano  
 
                apt-cache policy nano  
 
  
 
3. leia mis tarkvarast nano sõltub  
 
3. leia mis tarkvarast nano sõltub  
Line 306: Line 303:
  
 
                 sudo apt-get update  
 
                 sudo apt-get update  
 
  
 
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"  
 
5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"  
Line 319: Line 315:
  
  
Partitsioneerimine  
+
== Partitsioneerimine ==
  
 
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab  
 
Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab  
  
 
               mkdir /var/opt/lab
 
               mkdir /var/opt/lab
 
 
 
  
 
Määra kausta lab grupiks lab.  
 
Määra kausta lab grupiks lab.  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;chgrp lab lab  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; chgrp lab lab  
  
&nbsp;
 
 
&nbsp;
 
  
 
võta kasutusele ketas /dev/sdb  
 
võta kasutusele ketas /dev/sdb  
Line 346: Line 337:
  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''  
 
&nbsp;
 
  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb1&nbsp; -- primaarne e primary''  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb1&nbsp; -- primaarne e primary''  
Line 354: Line 343:
  
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp; ''sdb5&nbsp; --&nbsp; esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb5&nbsp; --&nbsp; esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''  
 
 
&nbsp;
 
  
 
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)  
 
loo 1 primaarne (1gb partitsioon)  
  
 
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)  
 
loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)  
 
&nbsp;
 
  
 
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem  
 
loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;mkfs –t ext3 /dev/sdb1  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkfs –t ext3 /dev/sdb1  
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''mkfs ehk make filesystem''
  
 
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab  
 
seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;nano /etc/fstab  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nano /etc/fstab  
  
 
&nbsp;  
 
&nbsp;  
Line 382: Line 367:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;/dev/sdb1&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;/var/opt/lab&nbsp; ext3  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;/dev/sdb1&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;/var/opt/lab&nbsp; ext3  
  
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;
 
  
 
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab''&nbsp;  
 
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab''&nbsp;  
  
&nbsp;&nbsp;mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
  
&nbsp;&nbsp;<nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>  
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti''
 
 
&nbsp;  
 
  
 
Kontrolli seda mount -a korraldusega.  
 
Kontrolli seda mount -a korraldusega.  
Line 410: Line 392:
 
&nbsp;  
 
&nbsp;  
  
Swap  
+
== Swap ==
  
 
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks  
 
loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks  
  
määra loodud kettajagu sapiks
+
määra loodud kettajagu swapiks
 
 
&nbsp;
 
 
 
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkswap /dev/sdb5
 
  
 +
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkswap /dev/sdb5
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)&nbsp;&nbsp; &nbsp;swapon -s näitab külgeühendatud swape''
 
 
&nbsp;
 
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)&nbsp;&nbsp; &nbsp;swapon -s näitab külgeühendatud swape''
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel  
  
 
&nbsp;  
 
&nbsp;  
  
&nbsp;
+
== Teenused ==
 
 
&nbsp;
 
 
 
Teenused  
 
  
 
''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''  
 
''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''  
Line 443: Line 415:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql stop  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql stop  
  
&nbsp;
 
  
 
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel  
 
2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel  
Line 449: Line 420:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/ ssh  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/ ssh  
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>  
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''
 
 
&nbsp;
 
  
 
3. käivita mysql teenus  
 
3. käivita mysql teenus  
Line 461: Line 429:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql start  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql start  
  
&nbsp;
 
  
Webmin install  
+
== Webmin install ==
 
+
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada''
&nbsp;
 
  
 
1. Otsi üles webmin koduleht  
 
1. Otsi üles webmin koduleht  
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''power of google''
  
2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)  
+
2. Lae alla webmin debian package (wget http://siia pane link.deb)  
  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; wget gttp://kus_on_fail.deb  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; wget gttp://kus_on_fail.deb  
 
&nbsp;
 
  
 
3. installeeri alla laetud deb fail  
 
3. installeeri alla laetud deb fail  
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;dpkg -i allalaetudfail.deb  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; dpkg -i allalaetudfail.deb  
  
&nbsp;
 
  
 
4. lahenda sõltuvusprobleemid  
 
4. lahenda sõltuvusprobleemid  
Line 487: Line 450:
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install –f  
 
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install –f  
  
&nbsp;  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''  
 
 
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''  
 
  
&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''  
+
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''  
  
 
&nbsp;  
 
&nbsp;  
  
 
&nbsp;
 
&nbsp;

Revision as of 06:54, 27 May 2009

Osadmin spikker V1.1

Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

Kataloogid

1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                cd ehk change directory

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                mkdir ehk make directory

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                rm ehk remove

                kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada.

Liikumine

1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

                cd sihtkoht [change directory]

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                tilde tähistab sinu kodukataloogi

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

Otsimine

1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

                find [kust] [mille alusel] [mida]

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid


2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces


3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                grep [otsitav] [failinimi]

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga.

Õigused

s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.                          

fail/kataloog kasutaja grupp muu maailm kasutaja grupp kataloog
d/- rwx       rwx  rwx  kala    kala kataloog

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda

                chmod ehk change mode

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

                chgrp ehk change group

5. muuda kataloogi omanik

                sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]

                chown ehk change owner

Vaatamine

1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

Töö protsessidega

kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)


1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <ctrl> z

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                kill -9 [process id]

                protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

Kasutajate haldamine

man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta

1. loo kasutaja kala

                adduser [kasutajanimi]

2. loo grupp kalad

                addgroup [uue grupi nimi]

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser [kasutaja] [grupp]

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L [lukustatav kasutaja]

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

                usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] 

                usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!

                usermod –d /home/kala2 kala

                -d on kodukataloogi muutmiseks

                -l on kasutajanime muutmiseks

                -m on vana kasutaja eemaldamiseks


7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

                usermod -U [kasutajanimi]

8. kustuta kasutaja kala2

                userdel [opt] kasutaja

                userdel -r [kasutajanimi]

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

Tarkvara haldamine

/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.

1. paigalda programm nano

                sudo –i apt-get install nano

                apt-get install firefox –s

                võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada

2. leia programmi nano version

                apt-cache policy pakinimi

                apt-cache policy nano

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

                apt-cache showpkg pakinimi

                apt-cache showpkg nano


4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

                sudo apt-get update

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

                apt-cache search kirjeldus

                apt-cache search monitoring

6. uuenda süsteemi

                apt-get upgrade


Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

Määra kausta lab grupiks lab.

                chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

                chgrp lab lab


võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees

                primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4

               sdb1  -- primaarne e primary

               sdb2 -- laiendatud e extended


                sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

                mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]

                mkfs –t ext3 /dev/sdb1

                mkfs ehk make filesystem

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

                nano /etc/fstab

 

        # <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3


        täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab 

                mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

                moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]

                käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu swapiks

                mkswap /dev/sdb5


                swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape

                määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

Teenused

Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop


2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

                *usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}

                Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.


3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start


Webmin install

Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada

1. Otsi üles webmin koduleht

                power of google

2. Lae alla webmin debian package (wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

3. installeeri alla laetud deb fail

                dpkg -i allalaetudfail.deb


4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

                sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine

                sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid