Osadmin spikker: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(265 intermediate revisions by 9 users not shown)
Line 1: Line 1:
=Osadmin spikker V1.0=
== ''' OSADMIN SPIKKER (V2.0) ''' ==
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
<!--Spikri eesmärk ja piirangud-->


== Kataloogid  ==
{|- style="padding:10px 10px 10px 10px; text-align:justify;"
1. Mine kodukataloogi


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd /home/kasutaja
|Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi&nbsp;
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''cd ehk change directory''
== Autor ==


2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04
Kristiina Kaarna


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir 01 02 03 04
== Varasema versiooni autor==
V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.  
== 1. TÖÖ FAILIDEGA  ==
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.
==== <u>1.1. Loomine </u>====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''mkdir ehk make directory''  
* Faili loomine: ''' touch '' file ''  


3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |touch kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail '' kirjutis.txt ''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv kes kuhu
või
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |touch kataloog1/kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u>  kodukataloogis olevasse kataloogi ''kataloog1'' loodi fail ''kirjutis.txt''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''


4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01
* Kataloogi loomine: ''' mkdir ''kataloog'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv 03 02/01
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir kataloog1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog ''kataloog1''.


5. Kustuta kataloog 02


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; rm fail –r
* Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; rm 02 –r OR rm –r 02


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''rm ehk remove''  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir kataloog1/alam1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloog '' alam1''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''
* Alamkataloogide puu loomine


== Liikumine  ==
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloogide puu, kus ''aste1'' sees on ''aste2'' ja selle sees on ''aste3''.


<nowiki>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd sihtkoht [change directory] </nowiki>
==== <u> 1.2. Kustutamine </u>====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ../..
* Faili kustutamine:  ''' rm '' fail '' '''


2. mine ühe korraldusega kodukataloogi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u> kustutatakse fail '' kirjutis.txt ''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ~


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi
* Kataloogi kustutamine: ''' rm -r '' kataloog ''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''  
Võti ''' -r ''' tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.


3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm -r kataloog1
|}
<u>Tulemus:</u> kustutatakse '' kataloog1 '' koos kõigi selles olnud failidega.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd /var/log


&nbsp;
* Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: ''' rm -r *'''


== Otsimine  ==
NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log


<nowiki>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm -r *
|}
<u>Tulemus:</u> Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find /var/log -name "*.log"&nbsp;
==== <u> 1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine </u> ====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik
* Faili liigutamine: ''' mv '' MIS_fail KUHU_kataloogi '' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -iname &nbsp;ei ole tõstutundlik
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kirjutis.txt kataloog2
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''kirjutis.txt'' liigutati kataloogi '' kataloog2 ''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -user &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;leiab antud kasutaja failid


* Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: ''' mv ''MIS_kataloog KUHU_kataloogi'' '''


2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces
Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find /etc –name interfaces
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kataloog1 kataloog2
|}
<u>Tulemus:</u> '' kataloog1 '' liigub '' kataloog2 '' sisse.




3. faili seest otsimine


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;Grep otsib faili seest.  
* Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv väikekataloog suurkataloog/alam1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloog '' väikekataloog '' liigub kataloogi '' suurkataloog '' alamkataloogi '' alam1 ''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; grep test *&nbsp; --otsib sõna test kõikidest failidest


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''
* Faili või kataloogi ümbernimetamine: ''' mv ''VANA_nimi UUS_nimi'' '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kirjutis.txt jutuke.txt
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''kirjutis.txt'' nimetatakse ümber failiks ''jutuke.txt''.


== Õigused  ==
==== <u> 1.4. Kopeerimine </u>====
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.  


t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.
* Faili kopeerimine: ''' cp '' KES KELLEKS '' '''


''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada. &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;''&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp esilagne uus
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''esialgne'' kopeeriti failiks '' uus''.


{| class="prettytable"
* Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ''' cp '' '' -r'' KES KELLEKS '
| fail/kataloog
| kasutaja
| grupp
| muu maailm
| kasutaja
| grupp
| kataloog


|-
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| d/-
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp -r esilagne uus
| rwx&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;  
|}
| rwx&nbsp;  
<u>Tulemus:</u> kataloog ''esialgne'' koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks ''uus''.
| rwx&nbsp;  
 
| kala&nbsp;&nbsp;&nbsp;
==== <u> 1.5. Kataloogides liikumine </u> ====
| kala
| kataloog  


* Kodukataloogi liikumine: ''' cd '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cd
|}
|}
<u>Tulemus:</u> kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub ''root''-kataloogi.


1. loo kataloog 01


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir &nbsp;01
* Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: ''' cd .. '''
* Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: ''' cd ../.. '''


2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada
* Viimati külastatud kataloogi minek: ''' cd -'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; chmod g-xw fail
* Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis ''var'' oleva alamkataloogi ''log'' sisse liikumine
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cd /var/log
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; g=group, u=user, a=all, o=other
==== <u>1.6. Vaatamine </u> ====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; r=read, x=execute, w=write
* Kataloogi sisu vaatamine: '''ls -l'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''  
* Faili sees vaatamine: ''' less '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chmod ehk change mode''  
Näide: Avame '''less''' abil kataloogis ''/var/log/'' sisalduva faili ''messages''  


3. Loog grupp audio2
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |less /var/log/messages
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; addgroup audio2
** käsu '''less''' käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:
{|- style="padding:0px 0px 0px 50px;"
|


4. muuda kataloogi grupp audio2-ks
Faili sees allapoole liikumine: '''n'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
Faili sees ülespoole liikumine: '''?'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chgrp ehk change group''
Faili algusesse liikumine: '''g'''


5. muuda kataloogi omanik
Faili lõppu liikumine: '''G'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
Abi lugemine: '''h'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chown ehk change owner''
Väljumine failist ja ''less''-käsust: '''q'''


== Vaatamine  ==
|}
1. Ava less abil fail /var/log/messages


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; less /var/log/messages
==== <u> 1.7.Otsimine </u> ====
* Faili otsimine mingi tunnuse abil: '''find '' KUSTKOHAST    MILLE_JÄRGI    MIDA'' '''


2. Otsi stringi sda
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |find /etc -name "*.log"
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /sda&nbsp;&nbsp; --otsime alla
<u> Tulemus:</u> kataloogist ''etc'' otsitakse kõik failid, millel on laiend ''.log''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; sda&nbsp;&nbsp; --otsime üles
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |find /var/log -size 1M
|}
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse kõik failid suurusega 1MB.


3. Otsi järgmist
* Faili '''SISU''' järgi vaatamine: '''grep ''MIDA  KUST'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; n
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |grep sda /var/log -i -R
|}


4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse rekursiivselt väljendit ''sda'', olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; G
====<u> 1.8. Failiõigused ja nende muutmine </u> ====


5. Liigu faili algusesse
Käsu '''ls -l''' sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; g
{|style="background:lightyellow;width:1000px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| d/- 
| rwx 
| rw-
| r--
| Ants
| tudengid
| 2007-02-01 16:00
| fail.txt


== Töö protsessidega  ==
|-
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)
|''' objektitüüp
|''' kasutaja õigused
|''' grupi õigused
|''' muude isikute õigused
|''' kasutaja
|''' grupp
|''' muutmisaeg
|''' nimetus
|}


&nbsp;
Objektitüübi puhul tähistab '''d''' kataloogi ja '''-''' faili.


1. Käivita protsess topp


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top
Võtmete tähendused:


2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
{|style="background:lightyellow;width:530px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| r 
| w 
| x


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki><ctrl> z</nowiki>
|-
|''' fail: lugemise õigus;
'''kataloog: ''ls -l'' kasutamise õigus
|''' kirjutamise õigus
|''' fail: käivitamise õigus;  
'''kataloog: kataloogi sisenemise õigus
|}


3. too top esiplaanile tagasi
Subjektide tähised:


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| '''a 
| '''u 
| '''g
| '''o


4. kuva tööde nimekiri
|-
|''' kõik (all)
|''' kasutaja (user)
|''' grupp (group)
|''' kõik teised (others)
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; jobs


5. tapa töö (top)
* Faili või kataloogi õiguste muutmine: ''' chmod  '' KES  MUUDETAV_õigus fail '' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u> kõigilt võetakse õigus käivitada faili ''kirjutis.txt'', grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''
====<u> 1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine </u> ====


6. kuva kõikide protsesside nimekiri
* Faili või kataloogi omaniku muutmine: ''' chown '' UUS_omanik kataloog'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps -ef
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown jaan kataloog1
|}


7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' omanikuks saab kasutaja ''Jaan''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps –ef | grep root


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''  
* Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: '''chown -R ''UUS_omanik kataloog'' '''


8. käivita top tagaplaanil
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown -R jaan kataloog1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top &
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.


9. too top esiplaani


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
* Faili või kataloogi grupi muutmine ''' chgrp '' UUS_grupp kataloog'' '''


10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp tudengid kataloog1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ls –l >> õigus.txt
<u> Tulemus:</u> Kataloog ''kataloog1'' hakkab kuuluma gruppi ''tudengid''.


== Kasutajate haldamine  ==
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''


&nbsp;
* Grupi ja selle õiguste muutmine
<u>Näide</u>: Anda grupile audio2 faili ''kirjutis.txt'' kirjutamise õigus.


1. loo kasutaja kala
Esiteks tuleb muuta faili ''kirjutis.txt'' grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser kasutaja
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp audio2 kirjutis.txt
chmod g+w kirjutis.txt
|}


2. loo grupp kalad


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; addgroup grupp
* Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga
<u>Näide</u>: Määrata failile ''kirjutis.txt'' uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.


3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown juhan:tuupur kirjutis.txt
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser kasutaja grupp
<u> Tulemus:</u> Faili ''kirjutis.txt'' uus omanik on ''Juhan'' ja fail hakkab kuuluma gruppi ''Tuupur''.


4. pane kasutaja kala parool lukku
== 2. KASUTAJATE HALDAMINE  ==


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod -L haug


5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
* Kasutaja loomine: '''adduser ''kasutaja KUHU_gruppi'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;<nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]&nbsp;</nowiki>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan tudengid
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;usermod –l kala2 kala
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus kasutaja ''Jaan'', kes kuulub gruppi ''tudengid''.


6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
* Kasutajale admin-õiguste andmine: '''adduser ''kasutaja'' admin'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]&nbsp;&nbsp; << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan admin
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; usermod –d /home/kala2 kala
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' saab admin-õigused.


&nbsp;
* Grupi loomine: '''groupadd ''tudengid'' '''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;-d on kodukataloogi muutmiseks
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |groupadd tudengid
|}


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;-l on kasutajanime muutmiseks


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;-m on vana kasutaja eemaldamiseks
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus grupp ''tudengid''.


&nbsp;
* Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: '''usermod -L ''kasutaja'' ''' ja ''' usermod -U ''kasutaja'' '''


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -L jaan
|}


7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto lukustatakse


usermod -U haug
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -U jaan
|}


8. kustuta kasutaja kala2
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto vabastatakse lukust.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>
* Kasutajanime muutmine: '''usermod -l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; userdel -r kala
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -l tudeng jaan
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' uus kasutajanimi on ''tudeng''.


&nbsp;
* Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: '''usermod –d ''kodukataloog'' –m –l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''


== Tarkvara haldamine  ==
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''professor'' muutub kasutajaks ''tudeng'' võtme '''-l''' abil. Uue kasutaja ''tudeng'' kodukataloogiks saab kataloog ''tudengid'' võtme '''-d''' abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega '''-m'''.


1. paigalda programm nano
* Kasutaja kustutamine: '''userdel ''kasutaja'' '''


sudo –i apt-get install nano
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |userdel jaan
|}


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;apt-get install firefox –s
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kustutatakse.


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''  
* Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: '''passwd'''
Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.


&nbsp;
* Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): '''passwd ''kasutaja'' '''


2. leia programmi nano version
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |passwd jaan
|}
Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".


&nbsp;&nbsp;&nbsp;apt-cache policy pakinimi
* Kasutaja shell väärtuse muutmine: '''usermod -s /bin/shell_v22rtus ''kasutaja'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;apt-cache policy nano
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -s /bin/false jaan
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.


3. leia mis tarkvarast nano sõltub
* Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: '''getent group''', '''getent passwd ''' või detailsemalt '''getent passwd kasutaja'''
Käsk '''getent''' kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;apt-cache showpkg pakinimi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent passwd jaan
|}
<u> Tulemus:</u> Väljund kasutaja jaan kohta
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache showpkg nano


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent group
|}


4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)
<u> Tulemus:</u> Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
root:x:0:
daemon:x:1:
bin:x:2:
sys:x:3:
adm:x:4:jaan
tty:x:5:
disk:x:6:
lp:x:7:
mail:x:8:
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; sudo apt-get Update
*Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel '''/etc/shadow''' ja '''/etc/passwd''' ja '''/etc/group'''  failidest


&nbsp;
== 3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused) ==


5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"
* Tarkvara paigaldamine: '''apt-get install ''programm'' '''


&nbsp;&nbsp;apt-cache search kirjeldus
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox
|}


&nbsp;&nbsp;apt-cache search monitoring
<u> Tulemus:</u> Paigaldatakse programm ''Firefox''.


&nbsp;
Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.


6. uuenda süsteemi
** Tarkvara paigaldamise simuleerimine:  '''apt-get install ''programm'' -s'''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;sudo apt-get upgrade
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox -s
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' paigaldamine.


Partitsioneerimine
**Alla-laetava ''' ''deb-faili'' ''' paigaldamine: '''dpkg -i ''debfail '' '''


Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir /var/opt/lab
* Tarkvara eemaldamine: '''apt-get remove ''programm'' '''


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox
|}


Määra kausta lab grupiks lab.  
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse programm ''Firefox''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
** Tarkvara eemaldamise simuleerimine:  '''apt-get remove ''programm'' -s'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;chgrp lab lab
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox -s
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' eemaldamine.


&nbsp;
**Eelnevalt paigaldatud ''' ''deb-faili'' ''' eemaldamine: '''dpkg -r ''debfail '' '''


võta kasutusele ketas /dev/sdb
** Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: '''apt-get remove --purge ''programm'' '''


loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove --purge postfix
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse meiliprogramm ''Postfix'' koos selle seadistustega.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''
**Instaleerimisfailide eemaldamine: '''apt-get clean'''
Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk '''du -h'''. Seejuures ''' -h''' võti tähistab ''human readable'' ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''


&nbsp;
* Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: '''apt-get update'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb1&nbsp; -- primaarne e primary''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb2 -- laiendatud e extended''  
* Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: '''apt-get upgrade'''




&nbsp;&nbsp; &nbsp; ''sdb5&nbsp; --&nbsp; esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''
* Aliaste loomine


&nbsp;
Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat ''' ''.bashrc'' ''' faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''bashrc'' uuesti käivitada.


loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano .bashrc
alias paigalda='apt-get install'


loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
|}
Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''.bashrc'' uuesti käivitada.
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |. .bashrc
|}
<u> Tulemus:</u> Loodi alias ''paigalda'', mida saab kasutada käsu ''apt-get install'' asemel:


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |paigalda firefox
|}


loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>
* Tarkvara versiooni vaatamine: '''apt-cache policy ''programm'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;mkfs –t ext3 /dev/sdb1
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache policy firefox
|}


&nbsp;
<u> Tulemus:</u> Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm ''Firefox'' ja milline versioon sellest. Märge ''candidate'' tähistab soovitatavat versiooni.


seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp; &nbsp;nano /etc/fstab
* Sõltuvuste vaatamine
** Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: '''apt-cache depends ''programm'' '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache depends nano
|}
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor ''Nano''.
** Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: '''apt-cache rdepends ''programm'' '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache rdepends nano
|}
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori ''Nano'' olemasolu.


&nbsp;


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;<nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>
* Katkenud paigaldamise parandamine


&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;/dev/sdb1&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;/var/opt/lab&nbsp; ext3
Käsk '''apt-get –f install''' kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk '''dpkg –configure –a''' viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab''&nbsp;
* Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse


&nbsp;&nbsp;mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
** Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: '''dpkg --get-selections'''


&nbsp;&nbsp;<nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>  
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: '''dpkg --get-selections>''installifail.txt'' '''


&nbsp;
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:
'''dpkg --set-selections<''installifail.txt'' '''


&nbsp;
== 4. KETTAJAOD ==


Kontrolli seda mount -a korraldusega.
* '''Teooria:'''
{|style="background:lightyellow;width:800px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 8px;font-family:arial;font-size:8pt;" |


Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).


määra kataloogi grupiks lab
''' ''Primaarseid kettajagusid'' ''' saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)


anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada
''' ''Virtuaalse kettajao'' ''' (ehk ''' ''extended partition'' ''')  saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4


&nbsp;
''' ''Loogilisi kettajagusid'' ''' võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5


&nbsp;
Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.
|}


&nbsp;
* Kettajagude tabeli vaatamine: '''fdisk –l'''


&nbsp;  
Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 0px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
  '''Device'''    BootStart    End      Blocks      Id    System


Swap
  /dev/'''sdb1'''      1        62      497983+    83    Linux


loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
  /dev/'''sdb2'''      133      1044    7325640      5    Extended


määra loodud kettajagu sapiks
  /dev/'''sdb5'''      133      194    497983+    83    Linux


&nbsp;
|}


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkswap /dev/sdb5


* Partitsiooni loomine: '''fdisk /dev/sdX'''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)&nbsp;&nbsp; &nbsp;swapon -s näitab külgeühendatud swape''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |fdisk /dev/sdb
|}


&nbsp;
<u>Tulemus:</u> Sisenemine teise ketta (ketas ''' ''sdb'' ''') prompti, kus pakutakse sisestada käske.


&nbsp;
**Käsuga '''n''' luuakse promptist kettale uus kettajagu.


&nbsp;&nbsp; &nbsp;määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
**Uue kettajao sätted:
- Käsk '''p''' loob primaarse kettajao ja '''e''' loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga '''l'''.


&nbsp;
- Kettajao numbri määramine: 1-4


&nbsp;
- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.


&nbsp;
- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB


Teenused


''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''  
* Muud kettajagudega seotud käsud '''fdisk /dev/sdX''' promptist:


1. peata mysql teenus
- Käsuga '''p''' kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql stop
- Käsuga '''q''' väljutakse promptist muudatusi salvestamata.


&nbsp;
- Käsuga '''d''' kustutatakse promptist kettajagu.


2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
- <u>Käsuga '''w''' säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse. </u>


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/ ssh
'''NB!''' Kui käsu '''w''' sisestamisel annab opsüsteem '''VEATEATE''' ''("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table.")'', siis <u>tuleb lahti ühendada </u> varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku '''umount''' allpool.


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>


&nbsp;


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''
* Failisüsteemi loomine: '''mkfs –t ''tüüp kettajagu'' '''


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkfs –t ext4 /dev/sdb1
|}


3. käivita mysql teenus
<u>Tulemus</u>: Kettajaole ''' ''sdb1'' ''' ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql start


&nbsp;
* Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: '''mount ''kettajagu kataloog'' '''


Webmin install
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir /var/primaarne
mount  /dev/sdb1    /var/primaarne
|}


&nbsp;
<u>Tulemus</u>: Loodud kataloogi ''' ''/var/primaarne'' ''' ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.


1. Otsi üles webmin koduleht


&nbsp;  
* Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' redigeerimisprogrammiga.
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
|}


2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)
Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' üldjuhul järgmist:


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; wget gttp://kus_on_fail.deb
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
| <file system>
| <mount point>   
| <type>
| <options>
| <dump>
| <pass>


&nbsp;
|-
|/dev/sdb2
|/var/primaarne
|ext4
|defaults
|0
|0
|}


3. installeeri alla laetud deb fail
* Kettajao lahtiühendamine: '''umount /''kettajagu'' '''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;dpkg -i allalaetudfail.deb
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |umount /dev/sdb1
|}
 
<u>Tulemus</u>: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.
 
== 5. SAALEALA ==


&nbsp;
* Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:


4. lahenda sõltuvusprobleemid
1) <u>Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.</u>
 
Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, '''fdisk''' prompti käsu '''w''' ja ülekirjutamise veateate kohta.
 
'''NB!''' Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: '''swapoff ''kettajagu'' '''. Nt: swapoff    /dev/sdb5
 
2)<u> Loodud kettajao määramine swapi-ile: ''' mkswap ''kettajagu'' '''</u>
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkswap /dev/sdb5
|}
 
3) <u>Alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' muutmine redigeerimisprogrammiga.</u>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
|}
 
Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub '''/etc/fstab''' failist järgmine:
 
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
| <file system>
| <mount point>   
| <type>
| <options>
| <dump>
| <pass>
 
|-
|/dev/sdb5
|none
|swap
|sw
|0
|0
|}
 
4) <u>Saalimise sisselülitamine: '''swapon -a'''</u>
 
Alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.
 
 
* Saaleala olemasolu kontroll: '''swapon -s'''
 
== 6. TÖÖ PROTSESSIDEGA ==
 
* Protsessitabeli kuvamine: '''ps -ef'''
Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk '''PID'''.
 
* Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: '''jobs'''
Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.
 
* Protsessile süsteemse käsu saatmine: '''kill - ''käsu_nr PID'' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 1305
|}
 
<u> Tulemus:</u> Tapetakse protsess, mille PID on 1305.
 
*Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine:  '''kill - ''käsu_nr'' % ''töö_nr'' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 %2
|}
 
<u> Tulemus:</u> Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.
 
* Sümboolse viite loomine: '''ln -s ''viidatav_objekt viide '' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln -s /var/log logid
|}
 
<u> Tulemus:</u> Luukase sümboolne viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
 
* Püsiva viite loomine: '''ln ''viidatav_objekt viide '' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln /var/log logid
|}
 
<u> Tulemus:</u> Luuakse püsiv viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
 
* Suunamised
Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli '''|''' abil.
Suunamine faili toimub sümboli '''>''' või '''>>''' abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" env | grep path | cowsay > text.txt
|}
 
<u> Tulemus:</u> Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi ''cowsay'' ja selle väljund omakorda faili ''text.txt'', kirjutades faili text.txt sisu üle.
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" ps –ef  | grep top | grep –v grep
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install –f
<u> Tulemus:</u> Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.


&nbsp;
* Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks '''ctrl+z'''.
* Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada''' & '''märk: '''cowssay &'''.
* Protsessi esiplaanile toomine: '''fg'''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''  
* Töökataloogist programmi käivitamine: '''./''programmi_nimi'' '''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''


&nbsp;


&nbsp;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 14:47, 28 September 2013

OSADMIN SPIKKER (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

Varasema versiooni autor

V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)

1. TÖÖ FAILIDEGA

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

  • Faili loomine: touch file
touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.


  • Kataloogi loomine: mkdir kataloog
mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.


  • Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine


mkdir kataloog1/alam1

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloog alam1.

  • Alamkataloogide puu loomine
mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloogide puu, kus aste1 sees on aste2 ja selle sees on aste3.

1.2. Kustutamine

  • Faili kustutamine: rm fail
rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .


  • Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.


  • Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: rm -r *

NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.

rm -r *

Tulemus: Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

  • Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi
mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .


  • Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi
mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

  • Faili kopeerimine: cp KES KELLEKS
cp esilagne uus

Tulemus: fail esialgne kopeeriti failiks uus.

  • Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ' cp -r KES KELLEKS '
cp -r esilagne uus

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks uus.

1.5. Kataloogides liikumine

  • Kodukataloogi liikumine: cd
cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.


  • Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
  • Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..
  • Viimati külastatud kataloogi minek: cd -
  • Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine
cd /var/log

1.6. Vaatamine

  • Kataloogi sisu vaatamine: ls -l
  • Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis /var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages
    • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n

Faili sees ülespoole liikumine: ?

Faili algusesse liikumine: g

Faili lõppu liikumine: G

Abi lugemine: h

Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

  • Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA
find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log -size 1M

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.

  • Faili SISU järgi vaatamine: grep MIDA KUST
grep sda /var/log -i -R

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.

1.8. Failiõigused ja nende muutmine

Käsu ls -l sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:

d/- rwx rw- r-- Ants tudengid 2007-02-01 16:00 fail.txt
objektitüüp kasutaja õigused grupi õigused muude isikute õigused kasutaja grupp muutmisaeg nimetus

Objektitüübi puhul tähistab d kataloogi ja - faili.


Võtmete tähendused:

r w x
fail: lugemise õigus;

kataloog: ls -l kasutamise õigus

kirjutamise õigus fail: käivitamise õigus;

kataloog: kataloogi sisenemise õigus

Subjektide tähised:

a u g o
kõik (all) kasutaja (user) grupp (group) kõik teised (others)


  • Faili või kataloogi õiguste muutmine: chmod KES MUUDETAV_õigus fail
chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt

Tulemus: kõigilt võetakse õigus käivitada faili kirjutis.txt, grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.

1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine

  • Faili või kataloogi omaniku muutmine: chown UUS_omanik kataloog
chown jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 omanikuks saab kasutaja Jaan.


  • Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: chown -R UUS_omanik kataloog
chown -R jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.


  • Faili või kataloogi grupi muutmine chgrp UUS_grupp kataloog
chgrp tudengid kataloog1

Tulemus: Kataloog kataloog1 hakkab kuuluma gruppi tudengid.


  • Grupi ja selle õiguste muutmine

Näide: Anda grupile audio2 faili kirjutis.txt kirjutamise õigus.

Esiteks tuleb muuta faili kirjutis.txt grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).

chgrp audio2 kirjutis.txt

chmod g+w kirjutis.txt


  • Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga

Näide: Määrata failile kirjutis.txt uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.

chown juhan:tuupur kirjutis.txt

Tulemus: Faili kirjutis.txt uus omanik on Juhan ja fail hakkab kuuluma gruppi Tuupur.

2. KASUTAJATE HALDAMINE

  • Kasutaja loomine: adduser kasutaja KUHU_gruppi
adduser jaan tudengid

Tulemus: Luuakse uus kasutaja Jaan, kes kuulub gruppi tudengid.

  • Kasutajale admin-õiguste andmine: adduser kasutaja admin
adduser jaan admin

Tulemus: Kasutaja Jaan saab admin-õigused.

  • Grupi loomine: groupadd tudengid
groupadd tudengid


Tulemus: Luuakse uus grupp tudengid.

  • Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: usermod -L kasutaja ja usermod -U kasutaja
usermod -L jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto lukustatakse

usermod -U jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto vabastatakse lukust.

  • Kasutajanime muutmine: usermod -l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod -l tudeng jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan uus kasutajanimi on tudeng.

  • Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: usermod –d kodukataloog –m –l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor

Tulemus: Kasutaja professor muutub kasutajaks tudeng võtme -l abil. Uue kasutaja tudeng kodukataloogiks saab kataloog tudengid võtme -d abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega -m.

  • Kasutaja kustutamine: userdel kasutaja
userdel jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kustutatakse.

  • Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: passwd

Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.

  • Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): passwd kasutaja
passwd jaan

Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".

  • Kasutaja shell väärtuse muutmine: usermod -s /bin/shell_v22rtus kasutaja
usermod -s /bin/false jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.

  • Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: getent group, getent passwd või detailsemalt getent passwd kasutaja

Käsk getent kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.

getent passwd jaan

Tulemus: Väljund kasutaja jaan kohta

jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash


getent group

Tulemus: Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest

root:x:0: daemon:x:1: bin:x:2: sys:x:3: adm:x:4:jaan tty:x:5: disk:x:6: lp:x:7: mail:x:8:

  • Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel /etc/shadow ja /etc/passwd ja /etc/group failidest

3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused)

  • Tarkvara paigaldamine: apt-get install programm
apt-get install firefox

Tulemus: Paigaldatakse programm Firefox.

Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.

    • Tarkvara paigaldamise simuleerimine: apt-get install programm -s
apt-get install firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox paigaldamine.

    • Alla-laetava deb-faili paigaldamine: dpkg -i debfail


  • Tarkvara eemaldamine: apt-get remove programm
apt-get remove firefox

Tulemus: Eemaldatakse programm Firefox.

    • Tarkvara eemaldamise simuleerimine: apt-get remove programm -s
apt-get remove firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox eemaldamine.

    • Eelnevalt paigaldatud deb-faili eemaldamine: dpkg -r debfail
    • Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: apt-get remove --purge programm
apt-get remove --purge postfix

Tulemus: Eemaldatakse meiliprogramm Postfix koos selle seadistustega.

    • Instaleerimisfailide eemaldamine: apt-get clean

Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk du -h. Seejuures -h võti tähistab human readable ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).


  • Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: apt-get update


  • Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: apt-get upgrade


  • Aliaste loomine

Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat .bashrc faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada.

nano .bashrc

alias paigalda='apt-get install'

Muudatuste säilitamiseks tuleb fail .bashrc uuesti käivitada.

. .bashrc

Tulemus: Loodi alias paigalda, mida saab kasutada käsu apt-get install asemel:

paigalda firefox


  • Tarkvara versiooni vaatamine: apt-cache policy programm
apt-cache policy firefox

Tulemus: Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm Firefox ja milline versioon sellest. Märge candidate tähistab soovitatavat versiooni.


  • Sõltuvuste vaatamine
    • Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: apt-cache depends programm
apt-cache depends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor Nano.

    • Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: apt-cache rdepends programm
apt-cache rdepends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori Nano olemasolu.


  • Katkenud paigaldamise parandamine

Käsk apt-get –f install kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk dpkg –configure –a viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.


  • Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse
    • Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: dpkg --get-selections
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: dpkg --get-selections>installifail.txt
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:

dpkg --set-selections<installifail.txt

4. KETTAJAOD

  • Teooria:

Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).

Primaarseid kettajagusid saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)

Virtuaalse kettajao (ehk extended partition ) saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4

Loogilisi kettajagusid võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5

Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.

  • Kettajagude tabeli vaatamine: fdisk –l

Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:

 Device     BootStart    End      Blocks      Id    System
 /dev/sdb1      1        62      497983+     83    Linux
 /dev/sdb2      133      1044    7325640      5    Extended
 /dev/sdb5      133      194     497983+     83    Linux


  • Partitsiooni loomine: fdisk /dev/sdX
fdisk /dev/sdb

Tulemus: Sisenemine teise ketta (ketas sdb ) prompti, kus pakutakse sisestada käske.

    • Käsuga n luuakse promptist kettale uus kettajagu.
    • Uue kettajao sätted:

- Käsk p loob primaarse kettajao ja e loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga l.

- Kettajao numbri määramine: 1-4

- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.

- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB


  • Muud kettajagudega seotud käsud fdisk /dev/sdX promptist:

- Käsuga p kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.

- Käsuga q väljutakse promptist muudatusi salvestamata.

- Käsuga d kustutatakse promptist kettajagu.

- Käsuga w säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse.

NB! Kui käsu w sisestamisel annab opsüsteem VEATEATE ("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table."), siis tuleb lahti ühendada varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku umount allpool.


  • Failisüsteemi loomine: mkfs –t tüüp kettajagu
mkfs –t ext4 /dev/sdb1

Tulemus: Kettajaole sdb1 ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.


  • Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: mount kettajagu kataloog
mkdir /var/primaarne

mount /dev/sdb1 /var/primaarne

Tulemus: Loodud kataloogi /var/primaarne ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.


  • Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili /etc/fstab redigeerimisprogrammiga.
nano /etc/fstab

Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist /etc/fstab üldjuhul järgmist:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb2 /var/primaarne ext4 defaults 0 0


  • Kettajao lahtiühendamine: umount /kettajagu
umount /dev/sdb1

Tulemus: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.

5. SAALEALA

  • Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:

1) Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.

Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, fdisk prompti käsu w ja ülekirjutamise veateate kohta.

NB! Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: swapoff kettajagu . Nt: swapoff /dev/sdb5

2) Loodud kettajao määramine swapi-ile: mkswap kettajagu

mkswap /dev/sdb5

3) Alglaadimisfaili /etc/fstab muutmine redigeerimisprogrammiga.

nano /etc/fstab

Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub /etc/fstab failist järgmine:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb5 none swap sw 0 0

4) Saalimise sisselülitamine: swapon -a

Alglaadimisfailist /etc/fstab loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.


  • Saaleala olemasolu kontroll: swapon -s

6. TÖÖ PROTSESSIDEGA

  • Protsessitabeli kuvamine: ps -ef

Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk PID.

  • Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: jobs

Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.

  • Protsessile süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr PID
kill -9 1305

Tulemus: Tapetakse protsess, mille PID on 1305.

  • Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr % töö_nr
kill -9 %2

Tulemus: Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.

  • Sümboolse viite loomine: ln -s viidatav_objekt viide
ln -s /var/log logid

Tulemus: Luukase sümboolne viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Püsiva viite loomine: ln viidatav_objekt viide
ln /var/log logid

Tulemus: Luuakse püsiv viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Suunamised

Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli | abil. Suunamine faili toimub sümboli > või >> abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.

grep path | cowsay > text.txt

Tulemus: Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi cowsay ja selle väljund omakorda faili text.txt, kirjutades faili text.txt sisu üle.

grep top | grep –v grep

Tulemus: Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.

  • Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks ctrl+z.
  • Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada & märk: cowssay &.
  • Protsessi esiplaanile toomine: fg
  • Töökataloogist programmi käivitamine: ./programmi_nimi