Osadmin spikker: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
 
(259 intermediate revisions by 8 users not shown)
Line 1: Line 1:
=Osadmin spikker V1.1=
== ''' OSADMIN SPIKKER (V2.0) ''' ==
Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.
<!--Spikri eesmärk ja piirangud-->


== Kataloogid  ==
{|- style="padding:10px 10px 10px 10px; text-align:justify;"
1. Mine kodukataloogi


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd /home/kasutaja
|Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi&nbsp;  
|}
 
== Autor ==
 
Kristiina Kaarna
 
== Varasema versiooni autor==
V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)
 
== 1. TÖÖ FAILIDEGA  ==
Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.
 
==== <u>1.1. Loomine </u>====
 
* Faili loomine: ''' touch '' file ''
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |touch kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail '' kirjutis.txt ''.
 
või
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |touch kataloog1/kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u>  kodukataloogis olevasse kataloogi ''kataloog1'' loodi fail ''kirjutis.txt''.
 
 
 
* Kataloogi loomine: ''' mkdir ''kataloog'' '''
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir kataloog1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog ''kataloog1''.
 
 
* Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''cd ehk change directory''


2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir kataloog1/alam1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloog '' alam1''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir 01 02 03 04
* Alamkataloogide puu loomine


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3
|}
<u>Tulemus:</u> kataloogi ''kataloog1'' sisse luuakse alamkataloogide puu, kus ''aste1'' sees on ''aste2'' ja selle sees on ''aste3''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.
==== <u> 1.2. Kustutamine </u>====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''mkdir ehk make directory''  
* Faili kustutamine:  ''' rm '' fail '' '''


3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm kirjutis.txt
|}
<u>Tulemus:</u> kustutatakse fail '' kirjutis.txt ''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv kes kuhu


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse
* Kataloogi kustutamine: ''' rm -r '' kataloog ''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''<nowiki>mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]</nowiki>''  
Võti ''' -r ''' tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.


4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm -r kataloog1
|}
<u>Tulemus:</u> kustutatakse '' kataloog1 '' koos kõigi selles olnud failidega.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mv 03 02/01


5. Kustuta kataloog 02
* Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: ''' rm -r *'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; rm fail –r
NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; rm 02 –r OR rm –r 02
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |rm -r *
|}
<u>Tulemus:</u> Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''rm ehk remove''
==== <u> 1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine </u> ====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada. ''
* Faili liigutamine: ''' mv '' MIS_fail KUHU_kataloogi '' '''


== Liikumine  ==
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
1. Mine 2 kataloogi kõrgemale
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kirjutis.txt kataloog2
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''kirjutis.txt'' liigutati kataloogi '' kataloog2 ''


<nowiki>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd sihtkoht [change directory] </nowiki>


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ../..
* Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: ''' mv ''MIS_kataloog KUHU_kataloogi'' '''


2. mine ühe korraldusega kodukataloogi
Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ~
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kataloog1 kataloog2
|}
<u>Tulemus:</u> '' kataloog1 '' liigub '' kataloog2 '' sisse.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''tilde tähistab sinu kodukataloogi''


3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse
* Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv väikekataloog suurkataloog/alam1
|}
<u>Tulemus:</u> kataloog '' väikekataloog '' liigub kataloogi '' suurkataloog '' alamkataloogi '' alam1 ''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; cd /var/log


&nbsp;


== Otsimine  ==
* Faili või kataloogi ümbernimetamine: ''' mv ''VANA_nimi UUS_nimi'' '''
1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mv kirjutis.txt jutuke.txt
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''kirjutis.txt'' nimetatakse ümber failiks ''jutuke.txt''.


<nowiki>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find [kust] [mille alusel] [mida] </nowiki>
==== <u> 1.4. Kopeerimine </u>====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find /var/log -name "*.log"&nbsp;
* Faili kopeerimine: ''' cp '' KES KELLEKS '' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp esilagne uus
|}
<u>Tulemus:</u> fail ''esialgne'' kopeeriti failiks '' uus''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -iname &nbsp;ei ole tõstutundlik
* Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ''' cp '' '' -r'' KES KELLEKS '


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -user &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;leiab antud kasutaja failid
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cp -r esilagne uus
|}
<u>Tulemus:</u> kataloog ''esialgne'' koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks ''uus''.


==== <u> 1.5. Kataloogides liikumine </u> ====


2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces
* Kodukataloogi liikumine: ''' cd '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cd
|}
<u>Tulemus:</u> kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub ''root''-kataloogi.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; find /etc –name interfaces


* Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: ''' cd .. '''
* Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: ''' cd ../.. '''


3. faili seest otsimine
* Viimati külastatud kataloogi minek: ''' cd -'''


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;Grep otsib faili seest.
* Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis ''var'' oleva alamkataloogi ''log'' sisse liikumine
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |cd /var/log
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>grep [otsitav] [failinimi]</nowiki>  
==== <u>1.6. Vaatamine </u> ====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; grep test *&nbsp; --otsib sõna test kõikidest failidest
* Kataloogi sisu vaatamine: '''ls -l'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga. ''
* Faili sees vaatamine: ''' less '''


== Õigused  ==
Näide: Avame '''less''' abil kataloogis ''/var/log/'' sisalduva faili ''messages''
s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.


t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |less /var/log/messages
|}
 
** käsu '''less''' käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:
{|- style="padding:0px 0px 0px 50px;"
|
 
Faili sees allapoole liikumine: '''n'''
 
Faili sees ülespoole liikumine: '''?'''
 
Faili algusesse liikumine: '''g'''
 
Faili lõppu liikumine: '''G'''
 
Abi lugemine: '''h'''
 
Väljumine failist ja ''less''-käsust: '''q'''
 
|}
 
==== <u> 1.7.Otsimine </u> ====
* Faili otsimine mingi tunnuse abil: '''find '' KUSTKOHAST    MILLE_JÄRGI    MIDA'' '''
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |find /etc -name "*.log"
|}
 
<u> Tulemus:</u> kataloogist ''etc'' otsitakse kõik failid, millel on laiend ''.log''
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |find /var/log -size 1M
|}
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse kõik failid suurusega 1MB.
 
* Faili '''SISU''' järgi vaatamine: '''grep ''MIDA  KUST'' '''
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |grep sda /var/log -i -R
|}
 
<u> Tulemus:</u> kataloogi ''var'' alamkataloogist ''log'' otsitakse rekursiivselt väljendit ''sda'', olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.
 
====<u> 1.8. Failiõigused ja nende muutmine </u> ====
 
Käsu '''ls -l''' sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:
 
{|style="background:lightyellow;width:1000px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| d/- 
| rwx 
| rw-
| r--
| Ants
| tudengid
| 2007-02-01 16:00
| fail.txt
 
|-
|''' objektitüüp
|''' kasutaja õigused
|''' grupi õigused
|''' muude isikute õigused
|''' kasutaja
|''' grupp
|''' muutmisaeg
|''' nimetus
|}
 
Objektitüübi puhul tähistab '''d''' kataloogi ja '''-''' faili.
 
 
Võtmete tähendused:
 
{|style="background:lightyellow;width:530px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| r 
| w 
| x
 
|-
|''' fail: lugemise õigus;
'''kataloog: ''ls -l'' kasutamise õigus
|''' kirjutamise õigus
|''' fail: käivitamise õigus;
'''kataloog: kataloogi sisenemise õigus
|}


''drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada. &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;''&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;
Subjektide tähised:


{| class="prettytable"
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:2px;border:1px solid lightgrey"
| fail/kataloog
| '''a 
| kasutaja
| '''u 
| grupp
| '''g
| muu maailm
| '''o
| kasutaja
| grupp
| kataloog


|-
|-
| d/-
|''' kõik (all)
| rwx&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;
|''' kasutaja (user)
| rwx&nbsp;
|''' grupp (group)
| rwx&nbsp;
|''' kõik teised (others)
| kala&nbsp;&nbsp;&nbsp;
|}
| kala
 
| kataloog
 
* Faili või kataloogi õiguste muutmine: ''' chmod  '' KES  MUUDETAV_õigus fail '' '''


{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt
|}
|}
<u>Tulemus:</u> kõigilt võetakse õigus käivitada faili ''kirjutis.txt'', grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.


1. loo kataloog 01
====<u> 1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine </u> ====


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir &nbsp;01
* Faili või kataloogi omaniku muutmine: ''' chown '' UUS_omanik kataloog'' '''


2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown jaan kataloog1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; chmod g-xw fail
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' omanikuks saab kasutaja ''Jaan''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; g=group, u=user, a=all, o=other


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; r=read, x=execute, w=write
* Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: '''chown -R ''UUS_omanik kataloog'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown -R jaan kataloog1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chmod ehk change mode''  
<u> Tulemus:</u> Kataloogi ''kataloog1'' ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.


3. Loog grupp audio2


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; addgroup audio2
* Faili või kataloogi grupi muutmine ''' chgrp '' UUS_grupp kataloog'' '''


4. muuda kataloogi grupp audio2-ks
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp tudengid kataloog1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
<u> Tulemus:</u> Kataloog ''kataloog1'' hakkab kuuluma gruppi ''tudengid''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chgrp ehk change group''


5. muuda kataloogi omanik
* Grupi ja selle õiguste muutmine
<u>Näide</u>: Anda grupile audio2 faili ''kirjutis.txt'' kirjutamise õigus.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]</nowiki>
Esiteks tuleb muuta faili ''kirjutis.txt'' grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''chown ehk change owner''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chgrp audio2 kirjutis.txt
chmod g+w kirjutis.txt
|}


== Vaatamine  ==
1. Ava less abil fail /var/log/messages


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; less /var/log/messages
* Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga
<u>Näide</u>: Määrata failile ''kirjutis.txt'' uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.


2. Otsi stringi sda
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |chown juhan:tuupur kirjutis.txt
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /sda&nbsp;&nbsp; --otsime alla
<u> Tulemus:</u> Faili ''kirjutis.txt'' uus omanik on ''Juhan'' ja fail hakkab kuuluma gruppi ''Tuupur''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; sda&nbsp;&nbsp; --otsime üles
== 2. KASUTAJATE HALDAMINE  ==


3. Otsi järgmist


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; n
* Kasutaja loomine: '''adduser ''kasutaja KUHU_gruppi'' '''


4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan tudengid
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; G
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus kasutaja ''Jaan'', kes kuulub gruppi ''tudengid''.


5. Liigu faili algusesse
* Kasutajale admin-õiguste andmine: '''adduser ''kasutaja'' admin'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; g
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |adduser jaan admin
|}


== Töö protsessidega  ==
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' saab admin-õigused.
kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)


* Grupi loomine: '''groupadd ''tudengid'' '''


1. Käivita protsess topp
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |groupadd tudengid
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top


2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)
<u> Tulemus:</u> Luuakse uus grupp ''tudengid''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki><ctrl> z</nowiki>
* Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: '''usermod -L ''kasutaja'' ''' ja ''' usermod -U ''kasutaja'' '''


3. too top esiplaanile tagasi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -L jaan
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto lukustatakse


4. kuva tööde nimekiri
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -U jaan
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; jobs
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kasutajakonto vabastatakse lukust.


5. tapa töö (top)
* Kasutajanime muutmine: '''usermod -l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>kill -9 [process id]</nowiki>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -l tudeng jaan
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast''  
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' uus kasutajanimi on ''tudeng''.


6. kuva kõikide protsesside nimekiri
* Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: '''usermod –d ''kodukataloog'' –m –l ''UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps -ef
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor
|}


7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''professor'' muutub kasutajaks ''tudeng'' võtme '''-l''' abil. Uue kasutaja ''tudeng'' kodukataloogiks saab kataloog ''tudengid'' võtme '''-d''' abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega '''-m'''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ps –ef | grep root
* Kasutaja kustutamine: '''userdel ''kasutaja'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |userdel jaan
|}


8. käivita top tagaplaanil
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' kustutatakse.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; top &
* Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: '''passwd'''
Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.


9. too top esiplaani
* Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): '''passwd ''kasutaja'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; fg
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |passwd jaan
|}
Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".


10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt
* Kasutaja shell väärtuse muutmine: '''usermod -s /bin/shell_v22rtus ''kasutaja'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ls –l >> õigus.txt
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |usermod -s /bin/false jaan
|}


== Kasutajate haldamine  ==
<u> Tulemus:</u> Kasutaja ''Jaan'' ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.
''man usermod'' ''annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta''


1. loo kasutaja kala
* Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: '''getent group''', '''getent passwd ''' või detailsemalt '''getent passwd kasutaja'''
Käsk '''getent''' kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser [kasutajanimi]
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent passwd jaan
|}
<u> Tulemus:</u> Väljund kasutaja jaan kohta
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash
|}


2. loo grupp kalad


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; addgroup [uue grupi nimi]
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |getent group
|}


3.lisa kasutaja kala gruppi kalad
<u> Tulemus:</u> Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
root:x:0:
daemon:x:1:
bin:x:2:
sys:x:3:
adm:x:4:jaan
tty:x:5:
disk:x:6:
lp:x:7:
mail:x:8:
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; adduser [kasutaja] [grupp]
*Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel '''/etc/shadow''' ja '''/etc/passwd''' ja '''/etc/group'''  failidest


4. pane kasutaja kala parool lukku
== 3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused) ==


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod -L [lukustatav kasutaja]
* Tarkvara paigaldamine: '''apt-get install ''programm'' '''


5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja]&nbsp;</nowiki>  
<u> Tulemus:</u> Paigaldatakse programm ''Firefox''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod –l kala2 kala
Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.


6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)
** Tarkvara paigaldamise simuleerimine:  '''apt-get install ''programm'' -s'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]&nbsp;&nbsp; << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!</nowiki>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get install firefox -s
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod –d /home/kala2 kala
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' paigaldamine.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -d on kodukataloogi muutmiseks
**Alla-laetava ''' ''deb-faili'' ''' paigaldamine: '''dpkg -i ''debfail '' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -l on kasutajanime muutmiseks


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; -m on vana kasutaja eemaldamiseks
* Tarkvara eemaldamine: '''apt-get remove ''programm'' '''


{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox
|}


7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse programm ''Firefox''.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; usermod -U [kasutajanimi]
** Tarkvara eemaldamise simuleerimine:  '''apt-get remove ''programm'' -s'''


8. kustuta kasutaja kala2
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove firefox -s
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>userdel [opt] kasutaja</nowiki>  
<u> Tulemus:</u> Simuleeritakse programmi ''Firefox'' eemaldamine.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; userdel -r [kasutajanimi]
**Eelnevalt paigaldatud ''' ''deb-faili'' ''' eemaldamine: '''dpkg -r ''debfail '' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi
** Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: '''apt-get remove --purge ''programm'' '''


&nbsp;
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-get remove --purge postfix
|}


== Tarkvara haldamine  ==
<u> Tulemus:</u> Eemaldatakse meiliprogramm ''Postfix'' koos selle seadistustega.
''/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid. ''
''tarkvara paigaldamisega tehtavad toimingud nõuavad root õigusi.''


1. paigalda programm nano
**Instaleerimisfailide eemaldamine: '''apt-get clean'''
Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk '''du -h'''. Seejuures ''' -h''' võti tähistab ''human readable'' ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; sudo –i apt-get install nano


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install firefox –s
* Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: '''apt-get update'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada''


2. leia programmi nano version
* Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: '''apt-get upgrade'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache policy pakinimi


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache policy nano
* Aliaste loomine


3. leia mis tarkvarast nano sõltub
Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat ''' ''.bashrc'' ''' faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''bashrc'' uuesti käivitada.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache showpkg pakinimi
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano .bashrc
alias paigalda='apt-get install'


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache showpkg nano
|}
Muudatuste säilitamiseks tuleb fail ''.bashrc'' uuesti käivitada.
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |. .bashrc
|}
<u> Tulemus:</u> Loodi alias ''paigalda'', mida saab kasutada käsu ''apt-get install'' asemel:


{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |paigalda firefox
|}


4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;  sudo apt-get update
* Tarkvara versiooni vaatamine: '''apt-cache policy ''programm'' '''


5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache policy firefox
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache search kirjeldus
<u> Tulemus:</u> Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm ''Firefox'' ja milline versioon sellest. Märge ''candidate'' tähistab soovitatavat versiooni.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-cache search monitoring


6. uuenda süsteemi
* Sõltuvuste vaatamine
** Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: '''apt-cache depends ''programm'' '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache depends nano
|}
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor ''Nano''.
** Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: '''apt-cache rdepends ''programm'' '''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |apt-cache rdepends nano
|}
<u> Tulemus:</u> Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori ''Nano'' olemasolu.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get upgrade


* Katkenud paigaldamise parandamine


== Partitsioneerimine ==
Käsk '''apt-get –f install''' kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk '''dpkg –configure –a''' viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.


Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkdir /var/opt/lab
* Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse


Määra kausta lab grupiks lab.
** Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: '''dpkg --get-selections'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]</nowiki>  
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: '''dpkg --get-selections>''installifail.txt'' '''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; chgrp lab lab
** Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:
'''dpkg --set-selections<''installifail.txt'' '''


== 4. KETTAJAOD ==


võta kasutusele ketas /dev/sdb
* '''Teooria:'''
{|style="background:lightyellow;width:800px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 8px;font-family:arial;font-size:8pt;" |


loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni
Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).


&nbsp;
''' ''Primaarseid kettajagusid'' ''' saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees''  
''' ''Virtuaalse kettajao'' ''' (ehk ''' ''extended partition'' ''')  saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4''  
''' ''Loogilisi kettajagusid'' ''' võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb1&nbsp; -- primaarne e primary''
Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb2 -- laiendatud e extended''  
* Kettajagude tabeli vaatamine: '''fdisk –l'''


Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 0px;font-family:courier;font-size:8pt;" |
  '''Device'''    BootStart    End      Blocks      Id    System


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sdb5&nbsp; --&nbsp; esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.''  
  /dev/'''sdb1'''      1        62      497983+    83    Linux


loo 1 primaarne (1gb partitsioon)
  /dev/'''sdb2'''      133      1044    7325640      5    Extended


loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)
  /dev/'''sdb5'''      133      194    497983+    83    Linux


loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]</nowiki>


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkfs –t ext3 /dev/sdb1
* Partitsiooni loomine: '''fdisk /dev/sdX'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''mkfs ehk make filesystem''
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |fdisk /dev/sdb
|}


seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab
<u>Tulemus:</u> Sisenemine teise ketta (ketas ''' ''sdb'' ''') prompti, kus pakutakse sisestada käske.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; nano /etc/fstab
**Käsuga '''n''' luuakse promptist kettale uus kettajagu.


&nbsp;
**Uue kettajao sätted:
- Käsk '''p''' loob primaarse kettajao ja '''e''' loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga '''l'''.


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;<nowiki># <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass></nowiki>
- Kettajao numbri määramine: 1-4


&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;/dev/sdb1&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;/var/opt/lab&nbsp; ext3
- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.


- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB


&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab''&nbsp;


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mount –t ext3 /dev/sdb1 /home
* Muud kettajagudega seotud käsud '''fdisk /dev/sdX''' promptist:


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]</nowiki>
- Käsuga '''p''' kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''käsuga umount ühendatakse kettaseade lahti''
- Käsuga '''q''' väljutakse promptist muudatusi salvestamata.


Kontrolli seda mount -a korraldusega.  
- Käsuga '''d''' kustutatakse promptist kettajagu.


Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data
- <u>Käsuga '''w''' säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse. </u>


määra kataloogi grupiks lab
'''NB!''' Kui käsu '''w''' sisestamisel annab opsüsteem '''VEATEATE''' ''("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table.")'', siis <u>tuleb lahti ühendada </u> varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku '''umount''' allpool.


anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada


&nbsp;


&nbsp;
* Failisüsteemi loomine: '''mkfs –t ''tüüp kettajagu'' '''


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkfs –t ext4 /dev/sdb1
|}


&nbsp;
<u>Tulemus</u>: Kettajaole ''' ''sdb1'' ''' ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.


== Swap ==


loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks
* Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: '''mount ''kettajagu kataloog'' '''


määra loodud kettajagu swapiks
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkdir /var/primaarne
mount  /dev/sdb1    /var/primaarne
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; mkswap /dev/sdb5
<u>Tulemus</u>: Loodud kataloogi ''' ''/var/primaarne'' ''' ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.




&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)&nbsp;&nbsp; &nbsp;swapon -s näitab külgeühendatud swape''
* Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' redigeerimisprogrammiga.
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel
Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' üldjuhul järgmist:


&nbsp;  
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
| <file system>
| <mount point>   
| <type>
| <options>
| <dump>
| <pass>


== Teenused ==
|-
|/dev/sdb2
|/var/primaarne
|ext4
|defaults
|0
|0
|}


''Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all''  
* Kettajao lahtiühendamine: '''umount /''kettajagu'' '''


1. peata mysql teenus
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |umount /dev/sdb1
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql stop
<u>Tulemus</u>: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.


== 5. SAALEALA ==


2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel
* Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/ ssh
1) <u>Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.</u>


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <nowiki>*usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}</nowiki>
Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, '''fdisk''' prompti käsu '''w''' ja ülekirjutamise veateate kohta.  


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse. ''
'''NB!''' Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: '''swapoff ''kettajagu'' '''. Nt: swapoff    /dev/sdb5


2)<u> Loodud kettajao määramine swapi-ile: ''' mkswap ''kettajagu'' '''</u>


3. käivita mysql teenus
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |mkswap /dev/sdb5
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; /etc/init.d/mysql start
3) <u>Alglaadimisfaili '''/etc/fstab''' muutmine redigeerimisprogrammiga.</u>
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |nano /etc/fstab
|}


Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub '''/etc/fstab''' failist järgmine:


== Webmin install ==
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:1px;border:1px solid lightgrey"
''Installimisi saab lihtsustada, kui pöördud VM poole ssh-ga. Siis on copy/paste võimalik kasutada''
| <file system>
| <mount point>   
| <type>
| <options>
| <dump>
| <pass>


1. Otsi üles webmin koduleht
|-
|/dev/sdb5
|none
|swap
|sw
|0
|0
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''power of google''
4) <u>Saalimise sisselülitamine: '''swapon -a'''</u>


2. Lae alla webmin debian package (wget http: //siia pane link.deb)
Alglaadimisfailist '''/etc/fstab''' loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; wget gttp://kus_on_fail.deb


3. installeeri alla laetud deb fail
* Saaleala olemasolu kontroll: '''swapon -s'''


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; dpkg -i allalaetudfail.deb
== 6. TÖÖ PROTSESSIDEGA ==


* Protsessitabeli kuvamine: '''ps -ef'''
Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk '''PID'''.


4. lahenda sõltuvusprobleemid
* Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: '''jobs'''
Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; apt-get install –f
* Protsessile süsteemse käsu saatmine: '''kill - ''käsu_nr PID'' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 1305
|}
 
<u> Tulemus:</u> Tapetakse protsess, mille PID on 1305.
 
*Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine:  '''kill - ''käsu_nr'' % ''töö_nr'' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |kill -9 %2
|}
 
<u> Tulemus:</u> Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.
 
* Sümboolse viite loomine: '''ln -s ''viidatav_objekt viide '' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln -s /var/log logid
|}
 
<u> Tulemus:</u> Luukase sümboolne viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
 
* Püsiva viite loomine: '''ln ''viidatav_objekt viide '' '''
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |ln /var/log logid
|}
 
<u> Tulemus:</u> Luuakse püsiv viide ''logid'', mis viitab kataloogile ''/var/log''.
 
* Suunamised
Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli '''|''' abil.
Suunamine faili toimub sümboli '''>''' või '''>>''' abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" env | grep path | cowsay > text.txt
|}
 
<u> Tulemus:</u> Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi ''cowsay'' ja selle väljund omakorda faili ''text.txt'', kirjutades faili text.txt sisu üle.
 
{|style="background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" ps –ef  | grep top | grep –v grep
|}


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine''
<u> Tulemus:</u> Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.


&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; ''sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid''  
* Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks '''ctrl+z'''.
* Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada''' & '''märk: '''cowssay &'''.
* Protsessi esiplaanile toomine: '''fg'''


&nbsp;
* Töökataloogist programmi käivitamine: '''./''programmi_nimi'' '''


&nbsp;




[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 14:47, 28 September 2013

OSADMIN SPIKKER (V2.0)

Spikker on abivahend, mida tohib kasutada ITK õppeaine "Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" praktilisel eksamil. Spikker sobib kasutamiseks neile, kellel enne selle õppeaine läbimist puudus serverite administreerimise kogemus Linux või Unix keskkondades. Spikker annab baasülevaate põhilistest käskudest, mida nimetatud aine laborotoorsetes töödes kaitsti. Siiski ei pretendeeri spikker antud aines õpitud käskude ammendavale loetelule või nende parimale esitlusviisile. Spikri eesmärk on aidata kiiresti leida ainega seotud lihtsamad käsud ning korduva läbiharjutamnise teel need käsud meelde jätta.

Autor

Kristiina Kaarna

Varasema versiooni autor

V0.1 - V1.1 Marian Leinakse (aasta 2009)

1. TÖÖ FAILIDEGA

Linux/Unix loeb failideks ka kataloogid, mistõttu käsitlen järgnevaid lihtsamaid operatsioone failide ja kataloogidega üheskoos.

1.1. Loomine

  • Faili loomine: touch file
touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.


  • Kataloogi loomine: mkdir kataloog
mkdir kataloog1

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse kataloog kataloog1.


  • Ühe kataloogi sisse alamkataloogide loomine


mkdir kataloog1/alam1

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloog alam1.

  • Alamkataloogide puu loomine
mkdir -p kataloog1/aste1/aste2/aste3

Tulemus: kataloogi kataloog1 sisse luuakse alamkataloogide puu, kus aste1 sees on aste2 ja selle sees on aste3.

1.2. Kustutamine

  • Faili kustutamine: rm fail
rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .


  • Kataloogi kustutamine: rm -r kataloog

Võti -r tähistab seda, et kataloog kustutatakse koos kõigi selles sisalduvate failidega.

rm -r kataloog1

Tulemus: kustutatakse kataloog1 koos kõigi selles olnud failidega.


  • Kataloogi sisu kustutamine kataloogi allesjätmisega: rm -r *

NB! Tuleb viibida kataloogi sees, mille kogu sisu kustutatakse.

rm -r *

Tulemus: Kustutatakse selle kataloogi sisu, milles viibitakse. Kataloog ise jääb alles.

1.3. Liigutamine ja ümbernimetamine

  • Faili liigutamine: mv MIS_fail KUHU_kataloogi
mv kirjutis.txt kataloog2

Tulemus: fail kirjutis.txt liigutati kataloogi kataloog2


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi sisse: mv MIS_kataloog KUHU_kataloogi

Liigutatava kataloogi sisu (selles olevad failid) liiguvad koos kataloogiga teise kataloogi sisse.

mv kataloog1 kataloog2

Tulemus: kataloog1 liigub kataloog2 sisse.


  • Kataloogi liigutamine teise kataloogi alamkataloogi
mv väikekataloog suurkataloog/alam1

Tulemus: kataloog väikekataloog liigub kataloogi suurkataloog alamkataloogi alam1 .


  • Faili või kataloogi ümbernimetamine: mv VANA_nimi UUS_nimi
mv kirjutis.txt jutuke.txt

Tulemus: fail kirjutis.txt nimetatakse ümber failiks jutuke.txt.

1.4. Kopeerimine

  • Faili kopeerimine: cp KES KELLEKS
cp esilagne uus

Tulemus: fail esialgne kopeeriti failiks uus.

  • Kataloogi kopeerimine koos sisuga (selles olevate failidega): ' cp -r KES KELLEKS '
cp -r esilagne uus

Tulemus: kataloog esialgne koos selle sisuga kopeeriti kataloogiks uus.

1.5. Kataloogides liikumine

  • Kodukataloogi liikumine: cd
cd

Tulemus: kasutaja satub oma kodukataloogi. Administraator satub root-kataloogi.


  • Kataloogides taseme võrra ülespoole liikumine: cd ..
  • Kataloogides kahe taseme võrra: ülespoole liikumine: cd ../..
  • Viimati külastatud kataloogi minek: cd -
  • Ühe korraldusega juurikas asuvas kataloogis var oleva alamkataloogi log sisse liikumine
cd /var/log

1.6. Vaatamine

  • Kataloogi sisu vaatamine: ls -l
  • Faili sees vaatamine: less

Näide: Avame less abil kataloogis /var/log/ sisalduva faili messages

less /var/log/messages
    • käsu less käivitamisel kasulikud käsud faili sees opereerimiseks:

Faili sees allapoole liikumine: n

Faili sees ülespoole liikumine: ?

Faili algusesse liikumine: g

Faili lõppu liikumine: G

Abi lugemine: h

Väljumine failist ja less-käsust: q

1.7.Otsimine

  • Faili otsimine mingi tunnuse abil: find KUSTKOHAST MILLE_JÄRGI MIDA
find /etc -name "*.log"

Tulemus: kataloogist etc otsitakse kõik failid, millel on laiend .log

find /var/log -size 1M

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse kõik failid suurusega 1MB.

  • Faili SISU järgi vaatamine: grep MIDA KUST
grep sda /var/log -i -R

Tulemus: kataloogi var alamkataloogist log otsitakse rekursiivselt väljendit sda, olenemata, kas väljendis esinevad suur- või väiketähed.

1.8. Failiõigused ja nende muutmine

Käsu ls -l sisestamisel kuvatakse kataloogis sisalduvat faili järgmiselt:

d/- rwx rw- r-- Ants tudengid 2007-02-01 16:00 fail.txt
objektitüüp kasutaja õigused grupi õigused muude isikute õigused kasutaja grupp muutmisaeg nimetus

Objektitüübi puhul tähistab d kataloogi ja - faili.


Võtmete tähendused:

r w x
fail: lugemise õigus;

kataloog: ls -l kasutamise õigus

kirjutamise õigus fail: käivitamise õigus;

kataloog: kataloogi sisenemise õigus

Subjektide tähised:

a u g o
kõik (all) kasutaja (user) grupp (group) kõik teised (others)


  • Faili või kataloogi õiguste muutmine: chmod KES MUUDETAV_õigus fail
chmod a-x,g+w,o-w kirjutis.txt

Tulemus: kõigilt võetakse õigus käivitada faili kirjutis.txt, grupile antakse õigus sellesse faili kirjutada, muudelt isikutelt võetakse õigus sellesse faili kirjutada.

1.9. Failiomaniku ja grupi muutmine

  • Faili või kataloogi omaniku muutmine: chown UUS_omanik kataloog
chown jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 omanikuks saab kasutaja Jaan.


  • Kataloogi ja selles sisalduvate failide omaniku muutmine: chown -R UUS_omanik kataloog
chown -R jaan kataloog1

Tulemus: Kataloogi kataloog1 ja kõigi selles olevate failide omanikuks saab Jaan.


  • Faili või kataloogi grupi muutmine chgrp UUS_grupp kataloog
chgrp tudengid kataloog1

Tulemus: Kataloog kataloog1 hakkab kuuluma gruppi tudengid.


  • Grupi ja selle õiguste muutmine

Näide: Anda grupile audio2 faili kirjutis.txt kirjutamise õigus.

Esiteks tuleb muuta faili kirjutis.txt grupp, seejärel muuta grupi õigused (lisada sellesse faili kirjutamise õigus).

chgrp audio2 kirjutis.txt

chmod g+w kirjutis.txt


  • Grupi ja omaniku õiguste muutmine ühe käsuga

Näide: Määrata failile kirjutis.txt uueks omanikuks Juhan ja grupiks Tuupur.

chown juhan:tuupur kirjutis.txt

Tulemus: Faili kirjutis.txt uus omanik on Juhan ja fail hakkab kuuluma gruppi Tuupur.

2. KASUTAJATE HALDAMINE

  • Kasutaja loomine: adduser kasutaja KUHU_gruppi
adduser jaan tudengid

Tulemus: Luuakse uus kasutaja Jaan, kes kuulub gruppi tudengid.

  • Kasutajale admin-õiguste andmine: adduser kasutaja admin
adduser jaan admin

Tulemus: Kasutaja Jaan saab admin-õigused.

  • Grupi loomine: groupadd tudengid
groupadd tudengid


Tulemus: Luuakse uus grupp tudengid.

  • Kasutaja parooli lukustamine ja lukust vabastamine: usermod -L kasutaja ja usermod -U kasutaja
usermod -L jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto lukustatakse

usermod -U jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kasutajakonto vabastatakse lukust.

  • Kasutajanime muutmine: usermod -l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod -l tudeng jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan uus kasutajanimi on tudeng.

  • Kasutaja kodukataloogi ja kasutajanime muutmine: usermod –d kodukataloog –m –l UUS_kasutajanimi VANA_kasutajanimi
usermod –d /home/tudengid –m –l tudeng professor

Tulemus: Kasutaja professor muutub kasutajaks tudeng võtme -l abil. Uue kasutaja tudeng kodukataloogiks saab kataloog tudengid võtme -d abil. Vanast kodukataloogist liigutatakse kõik failid uude kodukataloogi võtmega -m.

  • Kasutaja kustutamine: userdel kasutaja
userdel jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan kustutatakse.

  • Sisselogituna enda kasutaja salasõna muutmine: passwd

Seejärel tuleb sisestada esmalt vana salasõna ja siis 2 korda uut salasõna.

  • Teise kasutaja salasõna muutmine (ainult root õigustes): passwd kasutaja
passwd jaan

Seejärel tuleb sisestada 2 korda uut salasõna, mis määratakse kasutajale "Jaan".

  • Kasutaja shell väärtuse muutmine: usermod -s /bin/shell_v22rtus kasutaja
usermod -s /bin/false jaan

Tulemus: Kasutaja Jaan ei saa logida sisse ssh'ga, nüüd sisselogimisel käsureale ligipääs puudub. Taastamisel asendada /bin/false näiteks /bin/bash/ või mõne muu originaal shelliga.

  • Lokaalsete gruppide ja kasutajate info leidmine: getent group, getent passwd või detailsemalt getent passwd kasutaja

Käsk getent kuvab süsteemis olevate andmebaaside kasutajte kohta infot.

getent passwd jaan

Tulemus: Väljund kasutaja jaan kohta

jaan:x:1000:1000:Jaan,,,:/home/jaan:/bin/bash


getent group

Tulemus: Nimekiri rühma group andmebaasis olevatest gruppidest ja kasutajatest

root:x:0: daemon:x:1: bin:x:2: sys:x:3: adm:x:4:jaan tty:x:5: disk:x:6: lp:x:7: mail:x:8:

  • Infot kasutajate ja gruppide kohta leiab ka veel /etc/shadow ja /etc/passwd ja /etc/group failidest

3. TARKVARA HALDAMINE (paigaldamine, eemaldamine, sõltuvused)

  • Tarkvara paigaldamine: apt-get install programm
apt-get install firefox

Tulemus: Paigaldatakse programm Firefox.

Enne tarkvara paigaldamist oleks soovitatav uuendada operatsioonisüsteemi tarkvara varamu nimekirja.

    • Tarkvara paigaldamise simuleerimine: apt-get install programm -s
apt-get install firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox paigaldamine.

    • Alla-laetava deb-faili paigaldamine: dpkg -i debfail


  • Tarkvara eemaldamine: apt-get remove programm
apt-get remove firefox

Tulemus: Eemaldatakse programm Firefox.

    • Tarkvara eemaldamise simuleerimine: apt-get remove programm -s
apt-get remove firefox -s

Tulemus: Simuleeritakse programmi Firefox eemaldamine.

    • Eelnevalt paigaldatud deb-faili eemaldamine: dpkg -r debfail
    • Programmi eemaldamine koos selle seadistustega: apt-get remove --purge programm
apt-get remove --purge postfix

Tulemus: Eemaldatakse meiliprogramm Postfix koos selle seadistustega.

    • Instaleerimisfailide eemaldamine: apt-get clean

Kataloogist cd /var/cache/apt/archives eemaldatakse instaleerimisfailid, millega vabaneb kettaruum. Kettaruumi vaatamiseks tuleb sisestada käsk du -h. Seejuures -h võti tähistab human readable ehk inimloetavate suuruste näitamist (nt Gb, Mb).


  • Operatsionisüsteemi tarkvaravaramu nimekirja uuendamine: apt-get update


  • Olemasoleva (juba paigaldatud) tarkvara uuendamine: apt-get upgrade


  • Aliaste loomine

Tekstiredaktori (näiteks Nano) abil tuleb muuta kasutaja kodukataloogis asuvat .bashrc faili selliselt, et lisada soovitav alias seal olevate aliaste nimekirja. Muudatuste säilitamiseks tuleb fail bashrc uuesti käivitada.

nano .bashrc

alias paigalda='apt-get install'

Muudatuste säilitamiseks tuleb fail .bashrc uuesti käivitada.

. .bashrc

Tulemus: Loodi alias paigalda, mida saab kasutada käsu apt-get install asemel:

paigalda firefox


  • Tarkvara versiooni vaatamine: apt-cache policy programm
apt-cache policy firefox

Tulemus: Kuvatakse, kas antud süsteemis on programm Firefox ja milline versioon sellest. Märge candidate tähistab soovitatavat versiooni.


  • Sõltuvuste vaatamine
    • Vaatame, millisest tarkvarast sõltub meid huvitav programm: apt-cache depends programm
apt-cache depends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvarast sõltub tekstiredaktor Nano.

    • Vaatame, mis tarkvara sõltub meid huvitava programmi olemasolust: apt-cache rdepends programm
apt-cache rdepends nano

Tulemus: Näeme, mis tarkvara nõuab tekstiredaktori Nano olemasolu.


  • Katkenud paigaldamise parandamine

Käsk apt-get –f install kontrollib ja teeb korda katkenud sõltuvused. Käsk dpkg –configure –a viib lõpule poolelijäänud seadistamise. Need käsud tuleks anda üksteise järel.


  • Tarkvarapakettide migreerimine teise serverisse
    • Tarkvarapakettide nimekirja lugemine: dpkg --get-selections
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja loomine: dpkg --get-selections>installifail.txt
    • Vana serveri tarkvarapakettide nimekirja paigaldamine uude serverisse:

dpkg --set-selections<installifail.txt

4. KETTAJAOD

  • Teooria:

Kettajao loomise järel tuleb sellele tekitada failisüsteem. Kettajagu tuleb seejärel ühendada kataloogi (enamasti kodukataloogi).

Primaarseid kettajagusid saab olla maksimaalselt 4. Primaarse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4 (see on sdb ehk teise ketta 4. kettajagu)

Virtuaalse kettajao (ehk extended partition ) saab luua ühe primaarse kettajao sisse. Virtuaalse kettajao numeratsioon: 1-4. Nt: sdb4

Loogilisi kettajagusid võib olla palju ja need asuvad alati virtuaalse kettajao sees. Loogilise kettajao numeratsioon algab 5-st. Nt: sdb5

Igal kettajaol on algus (mälu silindrinumber) ja lõpp (mälu silindrinumber). Esimese loogilise kettajao ja virtuaalse kettajao alguse silindrinumbrid kattuvad.

  • Kettajagude tabeli vaatamine: fdisk –l

Kuvatakse kõvakettal olevad kettajaod:

 Device     BootStart    End      Blocks      Id    System
 /dev/sdb1      1        62      497983+     83    Linux
 /dev/sdb2      133      1044    7325640      5    Extended
 /dev/sdb5      133      194     497983+     83    Linux


  • Partitsiooni loomine: fdisk /dev/sdX
fdisk /dev/sdb

Tulemus: Sisenemine teise ketta (ketas sdb ) prompti, kus pakutakse sisestada käske.

    • Käsuga n luuakse promptist kettale uus kettajagu.
    • Uue kettajao sätted:

- Käsk p loob primaarse kettajao ja e loob virtuaalse kettajao. Virtuaalse kettajao sisse saab luua loogilise kettajao käsuga l.

- Kettajao numbri määramine: 1-4

- Algussilindri numbri määramine: vaikimisi pakutud numbriga nõustumine või muu numbri sisestamine.

- Lõpusilindri numbri või kettajao suuruse määramine. Suuruse määramisel tuleb ette kirjutada plussmärk. Nt: +1GB


  • Muud kettajagudega seotud käsud fdisk /dev/sdX promptist:

- Käsuga p kuvatakse promptist ketta kettajagude tabel.

- Käsuga q väljutakse promptist muudatusi salvestamata.

- Käsuga d kustutatakse promptist kettajagu.

- Käsuga w säilitatakse promptist muudatused kettajagude tabelisse.

NB! Kui käsu w sisestamisel annab opsüsteem VEATEATE ("Warning error 16:Device or resource busy.The kernel still uses the old table."), siis tuleb lahti ühendada varasemalt loodud kettajaod. (Ei piisa pelgalt nende kettajagude kustutamisest, vaid opsüsteem kasutab endist kettajagude tabelit). Vt käsku umount allpool.


  • Failisüsteemi loomine: mkfs –t tüüp kettajagu
mkfs –t ext4 /dev/sdb1

Tulemus: Kettajaole sdb1 ehk teise ketta esimesele kettajaole luuakse failisüsteem.


  • Kettajao ühendamine (kodu)kataloogi: mount kettajagu kataloog
mkdir /var/primaarne

mount /dev/sdb1 /var/primaarne

Tulemus: Loodud kataloogi /var/primaarne ühendatakse teise ketta esimene kettajagu.


  • Ühendatud failisüsteemi sisestamine alglaadimisfaili /etc/fstab redigeerimisprogrammiga.
nano /etc/fstab

Pärast muudatuste tegemist näeb alglaadimisfailist /etc/fstab üldjuhul järgmist:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb2 /var/primaarne ext4 defaults 0 0


  • Kettajao lahtiühendamine: umount /kettajagu
umount /dev/sdb1

Tulemus: Teise ketta esimene kettajagu ühendatakse lahti.

5. SAALEALA

  • Saaleala ehk swap loomine koosneb järgmistets etappidest:

1) Kettale swap-i jaoks uue kettajao loomine.

Vt eespool peatükis 4. selgitust kettajao loomise, fdisk prompti käsu w ja ülekirjutamise veateate kohta.

NB! Kui kettal oli varasemalt kettajagusid, mida kustutati, tuleb lisaks kustutatud kettajagude lahti ühendamisele (umount) eemaldada saaleala, mis oli seotud varasema kettajaoga: swapoff kettajagu . Nt: swapoff /dev/sdb5

2) Loodud kettajao määramine swapi-ile: mkswap kettajagu

mkswap /dev/sdb5

3) Alglaadimisfaili /etc/fstab muutmine redigeerimisprogrammiga.

nano /etc/fstab

Tuleb sisestada saalitava kettajao kohta alglaetav konfiguratsioon. Selle tulemusena nähtub /etc/fstab failist järgmine:

<file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>
/dev/sdb5 none swap sw 0 0

4) Saalimise sisselülitamine: swapon -a

Alglaadimisfailist /etc/fstab loetakse sisse swap-i konfiguratsioon.


  • Saaleala olemasolu kontroll: swapon -s

6. TÖÖ PROTSESSIDEGA

  • Protsessitabeli kuvamine: ps -ef

Protsessitabelist nähtub iga protsessi id-number ehk PID.

  • Taustale ehk backgroundi suunatud tööde nimekirja kuvamine: jobs

Tööde nimekirjast nähtub iga töö number.

  • Protsessile süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr PID
kill -9 1305

Tulemus: Tapetakse protsess, mille PID on 1305.

  • Taustal oleva töö süsteemse käsu saatmine: kill - käsu_nr % töö_nr
kill -9 %2

Tulemus: Tapetakse taustale suunatud töö nr 2.

  • Sümboolse viite loomine: ln -s viidatav_objekt viide
ln -s /var/log logid

Tulemus: Luukase sümboolne viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Püsiva viite loomine: ln viidatav_objekt viide
ln /var/log logid

Tulemus: Luuakse püsiv viide logid, mis viitab kataloogile /var/log.

  • Suunamised

Suunamine protsessi käib "toru" ehk sümboli | abil. Suunamine faili toimub sümboli > või >> abil. Kahekordne märk tähistab faili sisule juurde lisamist, ühekordne aga sisu ülekirjutamist.

grep path | cowsay > text.txt

Tulemus: Keskkonnamuutujate seast otsitakse ridu, mis sisaldavad väljendit "path". Need read suunatakse programmi cowsay ja selle väljund omakorda faili text.txt, kirjutades faili text.txt sisu üle.

grep top | grep –v grep

Tulemus: Protsessitabelist otsitakse protsessi "top", filtreerides tulemust nii, et protsess "grep top" ei näidata tulemuses, vaid kuvatakse ainult "top" protsessi info.

  • Käivitatud protsessi tahaplaanile suunamine: tahaplaanile surumiseks ctrl+z.
  • Protsessi käivitamiseks tagaplaanil tuleb protsessi järele lisada & märk: cowssay &.
  • Protsessi esiplaanile toomine: fg
  • Töökataloogist programmi käivitamine: ./programmi_nimi