Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
 
(206 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 1: Line 1:
== '''Sissejuhatus''' ==
=='''Sissejuhatus'''==


Versioonikontrolli <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Version_control</ref> kasutatakse erinevates keskkondades. Versioonihaldust võivad pidada tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, veebilehed, sisuhaldussüsteemid kui ka Wikipedia ise. Versioonihaldus võimaldab näha dokumendi vaheseisu kui ka tagasi pöörata dokumendi eelnevasse versiooni.
[[File:Cover.png|400px|thumb|lright|[https://www.match2one.com/blog/what-is-programmatic-advertising/]]]
Programmatic - on tunnustatud tööriist, millega peate oskama töötada. Programmatic on automatiseeritud viis internetist suunatud reklaami ostmiseks ning andmete liikluse ostmiseks reaalajas reklaamisüsteemide liideste kaudu, mis võimaldab osta mitte kogu liikluse või sisu valikut, vaid konkreetseid kasutajaid, mida on vajalik. Samal ajal on algoritmilise reklaamiostu üheks oluliseks tunnuseks on võimalus optimeerida reklaamikampaaniaid reaalajas mitmesuguste parameetrite jaoks.<ref>https://www.smartinsights.com/internet-advertising/internet-advertising-targeting/what-is-programmatic-marketing/</ref>


'''Versioonihaldus'''
=='''Algoritmilise reklaamiostu mudelid'''==


Iga arendaja puutub varem või hiljem kokku versioonihaldusega. Versioonihaldus võimaldab arendajal kirjutatud koodi versioneerida. On võimalik näha minevikus tehtud muudatusi, kes need muudatused tegi, miks tegi (põhjus koos kommentaaridega) ja millal need tehtud on. See kõik on vajalik kirjutatud koodi paremaks haldamiseks ning kõige parema tulemuse annavad need võimalused siis kui mitu arendajat koostöös tegelevad sama projektiga.


'''Versioonihaldussüsteemid'''


Versioonihaldussüsteemid on need rakendused mida kasutavad versioonihalduskeskkonnad projektifailide haldamiseks. Versioonihalduse keskkondi on (programmeerimise) aegade algusest loodud erinevaid, erinevatel põhjustel, erinevate inimeste poolt. Üheks suurimaks keskkonnaks on GitHub millel on kohe kannul GitLab ning palju ei jää maha ka Bitbucket. Eelnimetatud süsteemid on ehitatud Git'i peale, mis on üks vanematest versioonihaldussüsteemidest. Peale Git'i on veel CVS, SVN, Mercurial, Monotone jm.  
'''Privaatne mänguväljak''' -  oksjonimudel, mis hõlmab ka reaalajas ostmist, kuid millel on selged hinnakategooriad. See on saadaval ainult kutsutud ostjate rühmadele ja selle näitamishind on kõrgem. Eraturu pakkumised on reklaamijate seas eriti populaarsed, kuna need võimaldavad neil rohkem kontrollida, kuhu nende reklaamid paigutatakse.


Versioonihalduskeskkonnad on loonud mitmeid oma pakette ja teenuseid laiendamaks Giti funktsionaalsust. Lisaks on loodud tasulisi teenuseid ja tooteid meeskondadele ning ettevõtetele, mis pakuvad erinevaid võimalusi ja funktsioone veelgi parema koostöö kogemuse pakkumiseks. Üldiselt pakutakse põhifunktsionaalsust kõigile, kuid suuremate inimeste hulga ja lisavõimaluste puhul tahetakse seda paketi, teenuse või plaanina pakkuda, olenevalt, kuidas keskkond seda nimetanud on.


Rõhku on pandud ka turvalisusele. Näiteks saab kasutada teavitussüsteemi kui projektis kasutatavas komponendis on leitud turvanõrkus või mõni ligipääsu võti on jäänud lähtekoodi. Jällegi, täpsemad ja veel turvalisust lisavad teenused on kasutatavad ainult parema plaani omanikele. Versioonihalduskeskkonna poolt pakutakse ettevõtte tüüpi plaani tellinutele lisaks veel kasutajatuge.
'''Eelistatud tehing''' - mitteoksjonimudel, millel on fikseeritud kuvahind ja mis ei garanteeri varude müüki. Eelistatud tehingud ei sisalda varude reserveerimist, neil on fikseeritud hind ja reklaamijatel võimalus osta näitamisi, ilma et peaks nende eest vabaturul võitlema. Selliste tehingute tegemiseks loovad veebilehe omanikud fikseeritud, eelnevalt kokku lepitud hindadega varude plokid, mis on reklaamijatele kättesaadavad väljaspool oksjoneid. Varud, mida ei õnnestunud eelistatud tehingute kaudu müüa, pannakse tavaliselt oksjonile.


'''Repositooriumid'''


Projektid on repositooriumid, kust sikutatakse faile (pull) <ref>https://git-scm.com/docs/git-pull</ref>, lükatakse neid üles (push) <ref>https://git-scm.com/docs/git-push</ref>, kloonitakse omale (clone) <ref>https://git-scm.com/docs/git-clone</ref>, liigutatakse ringi (mv) <ref>https://git-scm.com/docs/git-mv</ref>, kustutatakse (rm) <ref>https://git-scm.com/docs/git-rm</ref> jpm. Versioonihalduskeskkonnad hoiustavad repositooriumeid ning lihtsustavad arendajate koostööd. Projekti sikutamisega tiritakse projektifailid omale soovitud keskkonda nende kallal töötamiseks. Muudatused saadetakse projekti tagasi teadmisega, et vanem versioon jääb alles. Arendajal on võimalus projekti ka mitmes seadmes muuta eelnevalt mainitud käskude abil. Mitmes arvutis tööd tehes on võimalik tulemus mestida (merge) <ref>https://git-scm.com/docs/git-merge</ref> ning saab kõik jälle ühtseks.
'''Automaatne otsene ostmine''' - mitteoksjonimudel, millel on fikseeritud kuvahind ja tagatud varude tagasiost. Algoritmiline reklaamiost on digitaalse turunduse kõige kiiremini kasvav valdkond. Otsemüük annab veebilehe omanikele suurema kontrolli selle üle, millised reklaamijad ostavad neilt varusid hinnakategooriate kaupa. Reklaamijad pooldavad Programmatic´ut ka tagatud läbipaistvuse tõttu, mis võimaldab neil selgelt näha konkreetsetelt väljaandjatelt ostetavaid tooteid. Programmatic tähendab tavaliselt tehingut, mis on sõlmitud ostja ja müüja vahelise kokkuleppe kaudu, kuid ainult automaatrežiimis.<ref>https://www.adjust.com/glossary/programmatic-media-buying/</ref>


Eelnimetatud käsklusi saab anda nii käsureal kui versioonihalduskeskkonna graafilise kasutajaliidese abil. Igal huvilisel on võimalik minna uudistama omale huvi pakkuvat avalikku repositooriumit. Näiteks on võimalik uurida, kuidas on loodud meie ID-kaardi tarkvara. Sellist koodis tuhnimist isegi soovitatakse, et õppida parimatelt. Varasemalt, kui versioonihalduskeskkondi ei olnud, käidi lausa prügikastist teiste programmeerijate äravisatud väljaprinte uudistamas, et hankida teadmisi programmeerimisest (nt. on teinud nii Bill Gates).


'''Keskkondadest täpsemalt'''
'''Programmatic reklaamimise kanalid''' - Programmatic reklaam ei piirdu ühe kanaliga. Strateegia saab kavandada erinevate vormingute tõhusaks kombineerimiseks, et maksimeerida katvust, vaateid ja mõju.<ref>https://www.bannerflow.com/inspiration/ultimate-guides/programmatic-advertising/</ref>


Järgnevalt tutvustame kolme valitud versioonihalduskeskkonda lähemalt. Vaatame mis põhjusel ja kelle poolt erinevad keskkonnad loodi. Millisteks on need keskkonnad arenenud ning milliseid funktsionaalsusi pakuvad. Versioonihalduskeskkonnad on tulnud pika maa ning lisanud oma arsenali erinevaid lisafunktsioone alates turvalisust puudutavaid lisasi kui ka täiendavaid taristuga integreerimise võimalusi.


== '''GitHub''' ==
'''Displeireklaamid''' - Tuntud kui bännerreklaam, on see praegu üks populaarsemaid reklaamikanaleid. Displeireklaami eesmärk on üldise või sihtotstarbelise teate edastamine igale lehekülastajale. Sellised reklaamid on interaktiivsed: neile klõpsates läheb kasutaja sihtlehele või otse reklaamija veebilehele.<ref>https://www.acquisio.com/blog/agency/what-are-display-ads-5-steps-to-effective-visual-advertising/</ref>


GitHub Inc on USA-s asuv globaalne ettevõte, mille peamiseks tooteks on Git-il baseeruv tarkvara versioonihalduskeskkond GitHub <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/GitHub</ref>. (Kuigi sisuliselt võiks GitHubi kasutada mistahes tüüpi dokumentide versioonihalduseks, kasutatakse seda kõige laialdasemalt siiski tarkvara jaoks <ref>https://techcrunch.com/2012/07/14/what-exactly-is-github-anyway/</ref>.) Git ise on käsureal põhinev tööriist, GitHub aga üks selle veebipõhine graafiline kasutajaliides, mis pakub mitmeid lisafunktsioone.


'''Ajalugu'''
'''Videoreklaamid''' - Videoreklaamid ei ole innovatsioon, kuid nende kasutamiseks on uusi võimalusi:


GitHubi arendus algas 2007. aastal ning Chris Wanstrath, P. J. Hyett ja Tom Preston-Werner avalikustasid platformi 2008. aasta aprillis. Algselt tuntud kui Logical Awesome LLC <ref>http://logicalawesome.com/</ref>, muudeti nimi selguse mõttes 2010. aastal GitHubiks <ref>https://github.blog/2010-01-22-new-year-new-company/</ref>. Juba 2010. aastal jõudis GitHub 1 miljoni repositooriumini <ref>https://github.blog/2010-07-25-one-million-repositories/</ref> ning 2018. aastal oli see arv juba üle 100 miljoni <ref>https://venturebeat.com/2018/11/08/github-passes-100-million-repositories/</ref>.
[[In - stream - reklaam]] – videosisule manustatud videoreklaamid (näiteks YouTube'i reklaamid). Selliste videote kestus on umbes 30 sekundit, mõnikord võib kasutaja mõne aja pärast (10–20 sekundit) video vahele jätta. Sellised reklaamid jagunevad eelrullideks (inglise keeles pre-roll - kuvatakse enne videot), keskel esitatavateks (ingliskeelsed keskel - katkestatakse sisu) ja videoreklaamidena (pärast videot kuvatakse ingliskeelsed).<ref>https://digiday.com/media/what-exactly-is-a-video-ad/</ref>


2007. aastal, kui töö GitHubi kallal algas, oli Git suhteliselt vähekasutatud versioonihaldussüsteem ning puudusid kommertsiaalsed Giti hostimisvõimalused. GitHub loodigi esialgu mõttega, et seda tühja kohta täita ning lisati võimalused koodi muudatuste paremaks jälgimiseks. GitHub lihtsustas oluliselt avatud lähtekoodiga projektide arendamist ja koostööd ning kasvas omaette kogukonnaks, mida on nimetatud ka arendajate "Facebookiks", aga piltide ja elusündmuste jagamise asemel postitavad inimesed projektide koode ning teised arendajad kommenteerivad, pakuvad välja uusi lahendusi ning täiendavad koodi vastavalt enda vajadustele. Brian Doll, GitHubi strateegia asepresident on öelnud:


<pre>„If you look at the top 100 sites, you’ve got a handful of social sites, thirty flavors of Google with national footprints, a lot of media outlets — and GitHub.“</pre>
'''Omareklaam''' see on reklaam, mida ei tajuta reklaamina, vaid veebilehe osana. See võtab arvesse lehe eripära, mille tõttu kasutajad ei tunnista omareklaame reklaamidena ja kalduvad selliseid reklaame rohkem uskuma.


Tänapäeval on GitHub koduks lugematutele avatud lähtekoodiga projektidele, muuhulgas kasutavad GitHubi ka Google, Facebook, Twitter ja Microsoft. <ref>https://medium.com/@smhatre59/the-untold-story-of-github-132840f72f56</ref>


Alates 2018. aastast on GitHub Microsofti filiaal <ref>https://techcrunch.com/2018/06/04/microsoft-has-acquired-github-for-7-5b-in-microsoft-stock/</ref> <ref>https://github.blog/2018-10-26-github-and-microsoft/</ref>.


'''GitHubist lähemalt'''
===Mis on RTB?===
[[File:RTB Infographic.png|800px|thumb|lright|[https://blog.fyber.com/rtb-exchange/]]]
On kaks peamist erinevat programmatic mudelit: otsesed auditoorsed tehingud ja avalik RTB-oksjon. Esimesel juhul kasutatakse auditoorsed andmed, misjuures reklaamiandja eelnevalt teab platvorme, kuhu tema reklaami paigutatakse, ning paigutamise hinna. Kuid suurema populaarsuse sai reaalaja oksjoni põhjal müümise ja ostmise tehnoloogia - RTB (real-time-bidding).<ref>https://www.match2one.com/blog/what-is-programmatic-advertising/#So_what_exactly_is_the_difference_between_RTB_and_Programmatic</ref>


GitHubi tarkvara arendati välja Ruby on Rails ja Erlangi baasil. Kolm peamist GitHubi funktsionaalsust on ''fork'', ''pull request'' ja ''merge''. ''Forking'' tähendab, et repositoorium kopeeritakse ühelt kasutajalt teise kasutaja repositooriumi. See tähendab, et kasutaja kellel enne ei olnud projekti kirjutamise õigust, saab seda enda kasutaja alt muuta, ning seejärel saata ''pull request''i originaalomanikule. Viimane saab seejärel soovi korral ''merge''ida muutes originaalrepositooriumi ühe nupuvajutusega.


Enne GitHubi oli kogu protsess avatud lähtekoodiga projektides palju keerulisem ja pikem: projekti lähtekoodi tuli muuta lokaalselt, kirjutada ise nimekiri muutustest (nimega ''patch'') ja see tuli meiliga saata projekti omanikule, kes siis pidi muutused üle vaatama ja need ise sisse viima. GitHubis on igal inimesel profiil, kus on näha inimeste "reputatsioon", mis suureneb iga kord kui inimese ''pull request'' heaks kiidetakse. See võimaldab projekti autoril näha, kes tema projektile muudatusettepanekuid esitavad, nende "reputatsiooni" ja varasemaid projekte. Muudatusettepanekute üle saab ka avalikult arutleda. <ref>https://techcrunch.com/2012/07/14/what-exactly-is-github-anyway/</ref>


'''Lähtekood, litsents'''
RTB (real-time-bidding) võimaldab reklaamiandjal mitte konkreetsel platvormil oma reklaami demonstreerima, vaid erinevates platvormides ning spetsiaalselt valitud targetingu põhjal auditooriumile. Sellel juhul reklaamiandja maksab konkreetse kasutaja kontakti eest ning hind määratakse automaatselt tema eest oksjoni ajal.


GitHubi tarkvara on suletud lähtekoodiga. Enterprise serveri litsentsiga on võimalik tutvuda lähemalt GitHub Enterprise veebilehel. <ref>https://enterprise.github.com/license</ref>
===Kuidas RTB töötab?===


'''Teenused'''
RTB tehnoloogiaga kauplemine toimub järgmiselt. Kui kasutaja külastab RTB-ga ühendatud veebilehe, kasutab see SSP-d, et näidata oma valmisolekut reklaamide kuvamiseks. Samal ajal edastab ta oma huvide ja mõningate muude andmete, sealhulgas ka kasutaja kohta tehnilised omadused ja anonüümsed andmed kasutaja kohta, mille abil saab teda omistada teatud sotsiaal-demograafilisele rühmale, sealhulgas sissetuleku tase. RTB süsteem edastab kõik need andmed oksjonil osalejatele, misjärel teevad DSP-süsteemid pakkumisi nende ja reklaami esitamisel täpsustatud reklaamijate nõuete alusel. Pärast panuste tegemist valib RTB süsteem võitja, kes saab õiguse oma reklaami näidata. Kogu kauplemisprotsess võtab keskmiselt 100 millisekundit.<ref>https://www.mbd.ee/en/services/programmatic-rtb/</ref>


GitHub pakub laias laastus kolme paketitüüpi: tasuta versioon, Pro/Team versioon ja Enterprise. Kõikide pakettidega saab töötada piiramatu arvu inimestega piiramatu arvu avalike repositooriumitega, kasutades kõiki funktsionaalsusi, ning piiramatu arvu privaatsete repositooriumitega. Privaatsete repositooriumite võimalused on aga piiratud erineval määral. Näiteks GitHub Free for user accounts (tasuta versioon üksikkasutajale) lubab privaatsete repositooriumite korral töötada kuni kolme inimesega ühe projekti kallal.
Github Pro ja Team maksavad 4$ kuus kasutaja kohta, ning Enterprise 21$ kuus kasutaja kohta. On olemas veel GitHub One, mis pakub veelgi lisavõimalusi Enterprise plaanile (Advanced Security, Insights, Learning Lab, and Premium Plus Support). <ref>https://github.blog/2020-04-14-github-is-now-free-for-teams/</ref> Erinevate pakettide võimalustega ja hindadega on võimalik lähemalt tutvuda GitHubi koduleheküljel. <ref>https://help.github.com/en/github/getting-started-with-github/githubs-products</ref>


'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''
===RTB-süsteem jaguneb põhilisteks elementideks===


GitHub  keskendub peamiste funktsioonide töökindlusele ja kättesaadavusele, ning delegeerib lisavõimalused välistele platformidele nagu Travis ja Waffle. GitHubi konkurent GitLab pakub rohkem integratsioonivõimalusi, kuid GitHubi peamiseks eeliseks on selle arvukas ja aktiivne kasutajaskond. Samuti on GitHubiga võimalik kasutada arvukaid väliseid platforme (erinevate tööriistadega on võimalik tutvuda lähemalt siin: <ref>https://github.com/marketplace</ref>).
[[File:Image-1-1024x617.png|400px|thumb|lright|[https://mediashark.co/rtb-meaning/]]]
'''DSP''' (demand side platform) - nõudluse külg, süsteem, mis ostab traafikut. Peamised võimalused: konkreetsete veebilehtede, võtmesõnade, seadmete, geograafia, brauserite, auditoorsete segmentide kasutamise, remarketingu targeting ja etteantud KPI (CPM, CPC, CPV, CPA) automaatilise optimisatsiooni võimalus. Ühe DSP-ga võib ühendatud olla piiramatu reklaamiandjate hulk. Tuntud DSP: DV360 (Google), Mediamath, Appnexus, Sizmek.


== '''GitLab''' ==
'''SSP''' (supply side platform) - pakkumise külg. Akkumuleerib veebilehtede hulga ning võimaldab  neid traafiku müümiseks ühtaegu DSP-ga ühendada. Tuntud SSP: Google Ad Manager, Appnexus, Between, Mopub, Rubicon.


GitLab Inc on USA's asuv tarkvaraettevõte, kelle peakorter asub San Franciscos. GitLab pakub tarkvaraarenduseks mõeldud erinevaid tööriistu ning pakettlahendusi, keskendudes peamiselt DevOps tarkvaraarenduse kultuurile omastele teenustele ja toodetele. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/GitLab</ref>
'''DMP''' (data management platform) - andmete juhtimise platvorm, mis vastutab reklaami targetimise eest programmatic-paigutamistes. Aitab erinevatest veebilehtedest kasutajate informatsiooni koguda ning liigitada neid segmentidesse. Tuntud DMP: Weborama, Adriver, Aidata, Amberdata, Cleverdata, Bluekai, Lotame.


'''Algusaastad'''
'''Ad Exchanges''' - börsid, mis võimaldavad sidet reklaamiandjate ja reklaami platvormide vahel.


GitLab’i sünnihetkeks võib pidada 2011. aasta oktoobrikuud, mil GitLab’i esimene versioon päevavalgust nägi. GitLab’i loomisel kandis võtmeisiku rolli ukrainlane (inglise päraselt) Dmitriy Zaporozhets. GitLab kirjutati esialgu Ruby’s. Veidi ajas tagasi minnes võib lühidalt vaadata, millest ajendatult GitLab üldse loodi. Mõni aasta varem (2008) oli loodud GitHub, kellele GitLab on tänaseks üks peamisi konkurente. GitLab’i looja Dmitriy Zaporozhets’i töötas parajasti ettevõttes nimega Sphere Software, kus ta tihtipeale kasutas versioonihaldustööriistana GitHub’i. Probleem oli aga selles, et GitHub’i pakutavad teenused olid mõneti jäigad ning teisalt ka kallid. Dmitriy sõnul pidid nad töötama aegunud tööriistadega või ostma sisse kallihinnalisi tööriistasid, mis pärssisid nende tööd ega lasknud neil keskenduda oma põhilistele tööülesannetele. Hiljem on ta öelnud, et see oligi peamine ajend GitLab’i kui kvaliteetse ja taskukohasema tööriista loomiseks. <ref>https://about.gitlab.com/company/history/</ref>
'''Ad Networks''' - võrgud, mis võimaldavad reklaami müüda ühendatud platvormidele.<ref>https://www.mbd.ee/en/services/programmatic-rtb/</ref><ref>https://www.lotame.com/what-is-a-data-management-platform/</ref>


'''Edulugu'''
===Muud RTB - süsteemide elemendid===


Kuna GitLab oli esialgu siiski pigem hobiprojekt, mis ei toonud rahalist tulu, jätkas Dmitriy palgalist tööd, et tulla toime igapäevaste kulutustega. GitLab’i kasutajate arv kasvas ning teiste hulgas hakkas seda kasutama ka tema enda tööandja. Vaatamata mitmele katsele raha teenida, mh pakkudes tasulist ''support''-teenust kui kogudes annetusi, ei osutunud need kuigi edukaks. Olulise muutuse tõi hollandlasest ettevõtja Sid Sibrangy, kel oli tekkinud huvi GitLab’i vastu ning soovis seda oma ettevõttes kasutada. Mõni aeg hiljem oli Dmitriy jõudnud oma elus etappi, kus ta soovis end täielikult pühendada GitLab’i arendamisse. Saatuse sümbolina pakkus Sid Sibrangy, et võtab ta palgaliselt tööle tingimusel, et Dmitriy aitab Sid’i tema ettevõttes. Nii läkski ja umbes aasta hiljem, 2014. aastal registreeriti GitLab ettevõttena, seejärel võeti tööle rohkem inimesi ning 2016. aastaks töötas ettevõttes juba ligi 100 inimest. Täna on GitLab’is tööl ca 1100 töötajat ning ettevõtte väärtus on hinnanguliselt 2,7 miljardit USA dollarit. Ajapikku on osa GitLab’ist ümber kirjutatud Go’s ja Vue.js’is. <ref>https://ain.ua/en/2018/09/16/gitlab-story/</ref>


'''Litsents, lähtekoodi avalikkus'''
'''Trading Desk''' - platvorm, mille abil reklaamiandjad võivad reklaamiostu parameetreid seadistada ja automaatselt neid juhtima; '''Ad Verification & Brand Protection''' – süsteem, mis kontrollib reklaame ja kaitseb kaubamärke valede reklaamide eest; '''Analytics''' – statistikatööriistad, mis jälgivad iga kasutaja tegevust veebilehel.<ref>https://improvado.io/blog/the-rtb-ecosystem-understanding-the-role-of-the-trading-desk</ref>


GitLab on saadaval nii tasuta kui tasulise versioonina. ''Community Edition'' on avatud lähtekoodiga ning omab (litsentsimaailmas võrdlemisi pehmet) MIT-litsentsi, mis teeb temast kasuliku, vabalt ning laialdaselt kasutatava tööriista. Samuti on saadaval tasuline ''Enterprise Edition'', mis ei vasta kõigile avatud lähtekoodiga tarkvara tingimustele (kuigi kood on kätte saadav, mis lihtsustab ''trial''-versiooni pakkumist) ning on mõeldud tasulise teenusena, sisaldades ''Community Edition''’iga võrreldes enam tööriistu, tuge ning muid võimalusi.
=='''Algoritmilise reklaamiostu süsteem'''==


GitLab’i dokumentatsiooni, lähtekoodi ning juhenditega on võimalik tutvuta GitLab’i koduleheküljel. <ref>https://about.gitlab.com/</ref>
Programmatic`ul on üsna suur süsteem tänu konkreetsetele terminitele, kuid kõik on lihtsam kui esmapilgul tundub.
DSP (demand side platform) on nõudluse pool, see tähendab süsteem, mis ostab liiklust. Sellesse liidesesse laaditakse reklaamid ja seatakse sihtimised, mille algoritm osaleb oksjonil ja vastutab reklaami optimeerimise eest.


'''GitLab teenused'''
===Põhijooned===


GitLab pakub erinevaid teenuseid, mis on seotud tarkvara arendusega. Nende peamine toode või tootepakett on ''DevOps lifecycle'', mis sisaldab erinevaid teenuseid, alustades arenduse planeerimisest kuni toode lansseerimiseni – kõik saab teostada GitLab’i vahendusel. Kõige paremini iseloomustab GitLab’i teenuseid nende endi kodulehel paiknev kirjeldus:  
Konkreetsete saitide sihtimine, märksõnad lehtedel, seadmed, geograafia, brauserid, vaatajaskonna segmentide kasutamine, uuesti turundamine, võimalus automaatselt optimeerida antud KPI (CPM, CPC, CPV, CPA) jaoks.<ref>https://www.klipfolio.com/resources/articles/what-is-a-key-performance-indicator</ref>
„With GitLab, you get a complete CI/CD toolchain in a single application. One interface. One conversation. One permission model. Thousands of features. You'll be amazed at everything GitLab can do today. And we're just getting started.“ - GitLab.


GitLab pakub 30-päeva pikkust ''trial''-perioodi täisversioonile, mille möödudes on võimalik edasi kasutada ''free''-ligipääsuga teenuseid. Alternatiivina saab osta ka tasulisi teenuseid – ''Bronze'', ''Silver'' ja ''Gold''-paketid, vastavalt 4$-, 19$- ja 99$-kuutasuga. Teenuste paketipõhise varieeruvusega on võimalik tutvuda GitLab'i koduleheküljel. <ref>https://about.gitlab.com/pricing/gitlab-com/feature-comparison/</ref> Samuti on GitLab aktiivne sotsiaalmeedias, omades kontot YouTube keskkonnas <ref>https://www.youtube.com/channel/UCnMGQ8QHMAnVIsI3xJrihhg</ref>
SSP (supply side platform) - see on pakkumise pool, see tähendab, et see on süsteem, mis kogub paljude saitide liiklust ja loob ühenduse DSP-ga. Tegelikult on see suur saitide võrk, mis ühendab need ühte voogu ja võimaldab liikluse müümiseks kõik need korraga DSP-ga ühendada.<ref>https://publift.com/what-is-supply-side-platform/</ref>


'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''
===Kõige kuulsamad süsteemid===


GitLab on täna selgelt väiksem kui tema „suurem vend“ GitHub, kuid toodete, teenuste ja võimaluste osas on nad teinud suurepärast tööd. GitLab’i kasutajamugavus on kõrgel tasemel. Tema juurutamine ning integratsioonivõimalused on tõenäoliselt paremad, kui GitHub’il. Näiteks on GitLab’il väga põhjalik dokumentatsioon selle kohta, mil viisil on võimalik kolida konkurentidest – GitHub’ist või Bitbucketist – GitLab’i platvormile. Võrdluseks – GitHub nii põhjalikku dokumentatsiooni ei paku.
Google Ad Manager, Appnexus, Between, Mopub, Rubicon.
DMP (data management platform)<ref>https://www.lotame.com/what-is-a-data-management-platform/</ref>. Selle süsteemi abil koguvad nad tavaliselt teavet erinevate veebilehtede kasutajate kohta, määratlevad kasutajad segmentidena erinevate reeglite järgi. DMP-lt saadud andmete põhjal saab DSP aru, milliste näitamiste eest tasub osta.
Kõige kuulsamad: Weborama, Adriver, Aidata, Amberdata, Cleverdata.


GitLab’i kasutajatel on võimalik kasutada paralleelselt või koosmõjus ka teisi tööriistu, mille sarnaseid GitLab küll pakub, aga klient ei soovi osta, nt agiilses arenduses kasutatav Jira. Lisaks loovad kasutajamugavust ning pakuvad suurepärast integratsioonivõimalust erinevate ''plugin''’ite näol - näiteks Jetbrains’i toodetele.
===Põhiomadused===


== '''Bitbucket''' ==
Kogutud segmentide ostmine (näiteks autohuvilised), kohandatud segmentide kogumine nõudmisel (kassiomanikud), nende (kliendi) andmete kogumine ja salvestamine, reklaamikampaaniate andmete kogumine ja salvestamine (saate näidata reklaame neile, kes klõpsasid eelmiste reklaamide lehtedel) RC või kes videot lõpuni vaatas), LAL ehitus.


Bitbucket on Git’il põhinev lähtekoodide ja arendusprojektide repositooriumite hoidla ja koostöö tegemise tööriist tiimidele. Bitbucket kuulub Atlassian Corporation Plc’le. Bitbucket'i eeliseks teiste hoidlatega võrreldes on see, et Bitbucket integreerub lihtsasti teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.
Ka suhtlusvõrgustikes reklaamimine on programmatic. Sotsiaalvõrgustikel on sama süsteem, ainult nende endi sees. Neil on DSP - liides reklaamikampaaniate loomiseks, integreeritud DMP - sotsiaalsed võrgustikud on kõige suurema andmemahuga ja SSP - sisemine liikluse ümberjaotamise süsteem, pealegi on peaaegu kõigil sotsiaalvõrgustikel oma reklaamivõrgustik.
Põhimõtteliselt see on programmatic, ainult ühe veebilehe (ja / või rakenduse) raames, lisades reklaamivõrgu kujul mingeid täiendusi.<ref>https://audiencex.com/how-programmatic-advertising-and-social-media-work-together/</ref>


'''Ajalugu'''
=='''Kuidas töötab programmatic tehnoloogia?'''==


Bitbucket oli varem iseseisev startup, mille asutas Jesper Nøhr. 29. septembril 2010. aastal ostis Bitbucketi’i ära Atlassian Corporation Plc. <ref>https://web.archive.org/web/20160303204710/http://www.itwire.com/it-industry-news/strategy/42202-atlassian-snatches-bitbucket</ref> Algselt pakkus Bitbucket ainult Mercurial’i versioonihaldustarkvara tuge. 2011. aastal alustati ametlikult Giti versioonihaldustarkvara toetamist. <ref>https://bitbucket.org/blog/bitbucket-now-rocks-git</ref>
Programmatic reklaam on displeireklaami tüüp, kui osta veebilehelt mitte koha, vaid kuvada automaatplatvormide kaudu teatud tüüpi kasutajatele bännerit. Saab valida selle vaatajaskonna parameetrid, kellele on soov oma reklaami näidata.
2017. aasta veebruaris teatas Bitbucket, et jõudis oma platvormil 6 miljoni arendaja ja miljoni meeskonnani. <ref>https://bitbucket.org/blog/bitbucket-cloud-5-million-developers-900000-teams</ref> 2018. aasta aprillis teatas Atlassian, et Bitbucket jõudis 10 miljoni registreeritud kasutaja ja üle 28 miljoni koodihoidlani. <ref>https://bitbucket.org/blog/celebrating-10-million-bitbucket-cloud-registered-users</ref>
Eesmärk on reklaamiprotsessi automatiseerimine, mille omakorda eesmärk on suurendada reklaami asjakohasust ja üldiselt optimeerida reklaami haldamist Internetis.
Kui 2010. aastal pidas reklaamija mitme reklaamivõrgustikuga hinna üle läbirääkimisi ja esitas piiratud arvu reklaame, on see nüüd minevik. Programmatic tehnoloogia automatiseerib reklaamiprotsessi ja muudab selle reklaamija jaoks läbipaistvaks.
Müüjad on veebilehed, mis pakuvad reklaamide paigutamiseks "oma territooriumi". Nende kohustuste hulka kuulub andmete kogumine neid lehti külastava publiku kohta.
Ostjad on reklaamisüsteemid (ostjate pooled), mis esindavad reklaamijate huve ja aitavad neil programmatic tehnoloogia abil sihitud liiklust osta.<ref>https://www.match2one.com/blog/what-is-programmatic-advertising/#So_what_exactly_is_the_difference_between_RTB_and_Programmatic</ref>


'''Lähtekoodi avalikkus'''
===Mis on programmatic´u ja SMM´i vahe?===


Bitbucket Serveri lähtekood on avalik kõigile litsentsi omanikele.<ref>https://www.atlassian.com/licensing/bitbucket-server#server-licensing</ref>
SMM (social media marketing) —  on brändi edutamine sotsiaalsetes võrgustikes. See töö põhineb töötamisel kõigepealt kliendi grupiga. Peamised rollid on: sisu, töö kasutajatega, ülevaadetega, kasutajate kaasamine ja nende lojaalsuse suurendamine. Sageli käivitatakse SMM-i töö osana tasulised reklaamid sotsiaalsetes võrgustikes.


'''Teenused'''
Esmapilgul võib tunduda, et see on sama programmatic, aga olulisi erinevusi on reklaami eesmärkides. SMM jaoks need on grupi ''followers'', ''likes'', ''shares'' ja teised kasutajate kaasamise tunnused. Programmatic`u eesmärkideks on aga katvus, teadmiste kasv, andmete liiklus veebilehel ning meedia näitajad. Samuti erinevuseks on töö spetsiifika ja reklaamikampaaniate optimeerimine.<ref>https://www.investopedia.com/terms/s/social-media-marketing-smm.asp</ref>
[[File:Picture.jpg|400px|thumb|lright|[https://www.shutterstock.com/ru/search/smm]]]


Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.
===Mis on programmatic´u ja konteksti vahe?===
Bitbucketi Cloud on kirjutatud Pythonis, kasutades Django veebiraamistikku.
Bitbucket Cloud asub Atlassian'i serverites ja sellele pääseb ligi URL-i kaudu. Bitbucket Cloud’il on sisseehitatud plugin’id, mis võimaldavad lihtsasti oma koodi arendada, testida ja juurutada otse Bitbucket’ist.
Bitbucket Server (endise nimega Stash <ref>https://confluence.atlassian.com/bitbucketserver/bitbucket-rebrand-faq-779298912.html</ref>) on Java-s kirjutatud ja Apache Maveniga loodud Git-serveri ja veebiliidese kombinatsioonitoode. <ref>https://developer.atlassian.com/server/bitbucket/how-tos/building-bitbucket-server-from-source-code/</ref> See võimaldab kasutajatel teha Giti põhitoiminguid ning pakub integratsiooni ka teiste Atlassian'i tööriistadega.
Bitbucket Server on kommertstarkvaratoode. See annab suurema privaatsuse koodi repsitooriumite üle, sest ettevõttel on võimalus koodi hoiustada enda serverites.
Bitbucket Data Center näeb kasutajatele välja nagu üksik Bitbucket Serveri eksemplar, kuid seda on võimalik kasutada erinevate serverite pealt ning sellel on mõned lisaeelised Bitbucket Serveri ees.


Bitbucket Cloud’il on kolm hinnataset: Tasuta, Standard ja Premium. Tasuta paketi kasutajatel võib olla piiramatu hulk avalikke ja privaatseid hoidlaid. See, kui palju kasutajaid saab avalikke andmehoidlaid redigeerida / lugeda, pole piiratud, privaathoidlad on aga piiratud 5 kasutajaga, mida saab suurendada tasulise paketi valimisega. Standard ja Premium paketi hind kujuneb vastavalt privaathoidlate kasutajate arvule. Bitbucket on õpilastele ja õpetajatele tasuta, kui nad registreeruvad akadeemilise e-posti aadressiga. Teenus on tasuta ka avatud lähtekoodiga projektide jaoks, kui see vastab Atlassian’i poolt antud nõuetele. <ref>https://www.atlassian.com/software/views/open-source-license-request</ref>
Ajalooliselt on programmatic`ut võrreldud kontekstiga. Kontekst töötab esiteks märksõnade kaudu juba tekkinud nõudlusega. Oletame, et soovite ratta osta. Kirjutate otsingusse „Osta ratast“ ja näete kas otsingu kuulutusi või näete mõnda aega reklaamivõrgus GDN<ref>https://www.acquisio.com/blog/agency/difference-between-gdn-dsp/</ref> või  jalgratastega bännereid.
Bitbucket Serveri ja Bitbucket Data Center’i puhul kujuneb hind samuti vastavalt kasutajate arvule, kuid nende puhul tasuta versiooni pole. Akadeemilistele asutustele on Bitbucket Serveri litsents 50% soodustusega.<ref>https://bitbucket.org/product/pricing</ref>
Kui me ei mõtle uuesti sihtimise mehaanikale, töötab programm lehtri ülemistel etappidel ja loob just selle nõudluse. Näiteks kui olete spordihuviline, näitab see teile, et tore oleks osta ratast. Ja siis, kui olete valmis ostma, saab teid programmis või kontekstuaalses reklaamis veebilehelt uuesti sihtida.
Kui programmatic annab vaatajaskonna segmentidele paigutatuna kõrgema hinna konversiooni kohta, see ei tähenda, et see toimib halvasti. Samuti on vale arvata, et ribareklaamide paigutamine GDN-i kaubamärgiga seotud ülesandeid täita tavapäraselt ilma sageduse, vaadatavuse ja kaubamärgi ohutuse kontrollita.


'''Kasutajamugavus, juurutamine ja integratsioonivõimalused'''
== '''Kuidas kogutakse informatsiooni kasutajate kohta?''' ==


Bitbucket’i eelis on erinevate integreerimisvõimaluste rohkus ja sisseehitatud ühilduvus. Bitbucket integreerub lihtsasti teiste Atlassian'i poolt pakutud tarkvaratoodetega nagu näiteks JIRA, HipChat ja Bamboo. Kasutajatel on ka võimalus kasutada Atlassiani Marketplace’i, et täiustada nii Bitbucket’it kui ka teisi kasutusel olevaid Atlassian'i tooteid. Lisaks on Bitbucket’il ka paindlik hinnapoliitika. Teenuse kasutamise hind kujuneb töötajate arvu pealt ning see aitab ettevõttel märkimisväärselt kokku hoida võrreldes näiteks GitHub'i teenuse ostmisega.
«Digitaalsed jalajäljed»<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalne_jalaj%C3%A4lg</ref> on need andmed, mille põhjal on võimalik leida konkreetse kasutaja jaoks kõige sobivam isikupärastatud reklaamisõnumi. Õige sõnumi leidmine ongi algoritmilise reklaamiostu eesmärk. Iga toiming, mis on tehtud seadmes, kus on küpsised, on nähtav programmatic süsteemidele. Need toimingud on andmed, mis saavad osa suurandmetest. Kui veebikasutaja sisestab otsingupäringuid, laadib alla faile, teeb veebipõhiseid oste, vaatab videoid või loeb artikleid, jätab ta enda kohta väga palju teavet.<ref>https://www.c2native.io/blog/data-the-key-ingredient-in-programmatic-marketing-part-i/</ref>
Miinuseks võiks olla asjaolu, et kogukonna suuruse poolest jääb Bitbucket tugevalt alla turuliider GitHub’ile.<ref>https://www.business2community.com/business-innovation/bitbucket-vs-github-best-version-control-software-business-01623901#Gdvujvclq5Ao2X0X.97</ref>


== '''Kokkuvõte''' ==
===Inimeste avalik arvamus===


Iga tõsisema tarkvaraprojekti loomisel tuleb projekti koodi jagada mitmete arendajatega. Lisaks tuleb erinevate arendajate poolt loodud, muudetud, parandatud ja täiendatud koodi hallata ning erinevatel etappidel kokku koondada ühtselt töötavaks tarkvaraks. Seda aitavad korraldada erinevad versioonihaldussüsteemid, millest kõige populaarsemaks on kujunenud jagatud süsteemil ''(Distributed Version Control System - DVCS) <ref>https://scmquest.com/centralized-vs-distributed-version-control-systems/</ref>'' baseeruv Git <ref>https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html</ref> <ref>https://www.atlassian.com/git/tutorials/what-is-git</ref>, mille kasutamisel on versioonihalduskeskkondadest valida kolme peamise vahel, mida eelpool on tutvustatud: Github, Gitlab või Bitubucket. Selleks, et valida nii projekti enda kui projektiga tegeleva tiimi jaoks parim lahendus, on oluline aru saada nende keskkondade peamistest erinevustest ja sarnasustest.


'''Peamised võrdlusmomendid'''


Kuigi tänaseks päevaks võib suures pildis öelda, et kõik eeltutvustatud vesrsioonihalduskeskkonnad võimaldavad teha praktiliselt sarnaseid asju, toome siinkohal siiski välja mõningad erinevused ja olulised kriteeriumid, mis võivad saada määravaks, et vastata küsimusele: '''"Millist versioonihaldus keskkonda ja millisel juhul oleks siis ikkagi mõtekas kasutada?"'''. Sellele küsimusele vastamist tuleks alustada eelkõige sellest, et tuleks määratleda, milline on projekti sisu ja millised on projektis osalejate varasemad oskused ning kogemused versioonihalduskeskkondade kasutamisel. Tuleks selgeks teha, kas saab kasutada avalikke repositooriumeid (millel puuduvad piirangud) või tuleb kasutada privaatseid repositooriumeid (millel on peal erinevad piirangud olenevalt keskkonnast). Samuti tuleb arvestada tiimi suurusega, sest olenevalt keskkonnast tekivad piirangud ning sõltub teenusepaketi maksumus olenevalt tiimi liikmete arvust. Tiimi puhul on oluline arvestada nende varasemat kogemust erinevate keskkondade kasutamisel, kuna uue keskkonna kasutamise selgeks tegemise õppimiskõver võib olla üsna ajamahukas ja seda tuleb arvestada projekti tähtaegadesse. Kui ikka 90% tiimi liikmetest on harjunud kasutama näiteks Bitbucketit, siis oleks mõistlik kasutada seda ka arutluse all oleva projekti puhul, et vältida ajakulu õppimisele ja võimalike vigadega tegelemisele, mis tulenevad oskamatusest keskkonda kasutada. Järgnevalt on välja toodud peamised erinevused kolme versioonihaldus keskkonna vahel kuid põhjalikuma analüüsi jaoks leiab täiendavat infot järgnevatelt linkidelt: <ref>https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab</ref>, <ref>https://www.gangboard.com/blog/github-vs-gitlab-vs-bitbucket</ref>, <ref>https://www.geeksforgeeks.org/bitbucket-vs-github-vs-gitlab/</ref>, <ref>https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html</ref>.
Programmatic on tehnoloogia, mis tekitab inimestes hirmu, kuna tavaline inimene ei tea kuidas antud süsteem töötab. Mõned arvavad, et ettevõtted kasutavad ebaseaduslikke jälgimismeetodeid. Inimestele ei meeldi see, et nende isiklik teave on mõnel määral üldkasutatav. Brändidele on kasulik, kui kampaaniat näeb õige inimene, ka nende klientidele on see mugav, kuna nad saavad enda jaoks asjakohaseid pakkumisi.<ref>https://www.thinkwithgoogle.com/marketing-strategies/programmatic/inside-google-marketing-programmatic-buying/</ref>
Üks põhiline asi, mis inimestel arusaamatusi tekitab on järgmiste andmete kättesaadavus. Programmatic agentuurid võivad saada informatsiooni kasutaja kohta ka teiste andmete põhjal. Näiteks kus poes on kasutaja käinud, kus restoranis söönud ja mis riigis käinud. Sellise teabe kättesaadavus programmatic agentuuride käsutuses tekitab kasutajatel mõtteid, näiteks pealtkuulamisest nutitelefonis ja sülearvutis oleva mikrofoni kaudu või jälgimine seadmetesse sisseehitatud kaamerate kaudu. Paljud Interneti-kasutajad kirjutavad selle kohta ning toovad näiteid, kuidas neid jälgitakse.<ref>https://www.inc.com/jason-aten/google-is-absolutely-listening-to-your-conversations-it-just-confirms-why-people-dont-trust-big-tech.html#:~:text=People%20are%20listening.,used%20to%20improve%20its%20products.</ref>
Programmatic`u algoritmide tööd segab see, kui üht seadmed kasutab mitu inimest. Näiteks kui arvutit kasutab pere, mis koosneb isast, emast, pojast (7.a) ja tütrest (18.a), otsitakse internetist väga erinevaid asju. Isa vaatab autosid, mis mõjutab seda, mis reklaami näeb tema tütar. Tütrele aga meeldib tervislik öko toitumine. Suhtlusvõrgustikes aga on reeglina kõigil oma isiklik profiil, seetõttu on reklaami seadistamine täpsem.  Nagu Facebooki programmeerijad on välja mõelnud, peaksid kasutajad nägema ainult neid reklaame, mis vastavad tegelikult nende huvidele ja eelistustele. Seega on reklaam pealetükkimatu. Sellegipoolest on ka isikupärastatud reklaami põhimõtteid mõistvate inimeste seas inimesi, kes eelistavad isikuandmeid mitte levitada ja soovivad neid Google'i eest varjata. Suured ettevõtted, nagu Google kogub oma klientide kohta kõik andmed, mida on seaduslikult võimalik hankida, ja müüvad need seejärel programmatic - ettevõtetele või otse reklaamiandjatele. Ka kasutaja ise saab otsida ja uurida, mida Google temast teab.<ref>https://medium.com/productivity-in-the-cloud/6-links-that-will-show-you-what-google-knows-about-you-f39b8af9decc</ref><ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%82%D0%BC%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%B7%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BF%D0%BA%D0%B0_%D1%80%D0%B5%D0%BA%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B</ref>


'''GitHub''' - Kõige esimene versioonihaldus keskkond, mis on kõige suurema kasutajaskonnaga, kõige töökindlam, samas kõige vähem enda käe järgi kohandatav ehk kõige jäigem kui projektil peaksid ilmnema väga erilised integratsiooni või kohandamise vajadused, kuna tegemist on suletud lähtekoodiga tarkvaraga. Samas on loodud funktsionaalsue laiendamiseks GitHub Marketplace <ref>https://github.com/marketplace</ref>, mis pakub nii tasuta kui tasulisi lisafunktsionaalsusi. Nt pakub see kõige detailsema koodi ühtseks kokkusobitamise võimekusega erinevatelt arendajatelt (pull request) <ref>https://stackshare.io/stackups/bitbucket-vs-github-vs-gitlab</ref> kui projekti iseloom peaks seda funktsionaalsust vajama. Tasuliste teenuste pakettide osas hinnaklassilt küll kõige kallim <ref>https://github.com/pricing#feature-comparison</ref>, aga samas kõige töökindlam. Tänu kõige suuremale kasutajaskonnale omab ka suurimaid online kogukondi, kelle käest on võimalik erinevate projektide puhul abi küsida.
== '''Algoritmilise reklaamiostu positiivsed ja negatiivsed küljed''' ==


'''GitLab''' - Loodud GitHub'i analoogina, kuid silmas pidades kahte kõige olulisemat erinevust: soodsam hind <ref>https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com</ref> ja võimalikult suur paindlikkus keskkonda vastavalt enda ja projekti vajadustele kohandada, et täita püstitatud eesmärgid. GitLab Community Edition'i puhul on tegemist tasuta vabavaraga mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav <ref>https://gitlab.com/gitlab-org/gitlab-foss</ref> ja enda serverites kasutamise puhul ka vabalt muudetav. GitLabi self hosted versiooni on võimalik installeerida põhimõtteliselt misiganes riistvara ja tarkvara kombinatsioonidele. Erinevad pilveteenuse pakkujad, virtuaalmasinad, otse serverisse, Linux, Windows, Puppet, Chef vms. GitLab'i on võimalik installida kasutades isegi Dockeri image -id <ref>https://www.amarinfotech.com/gitlab-vs-github-vs-bitbucket.html</ref>. See nõuab loomulikult vastava know-how olemasolu ja kogu tiimi teadlikkust eriversiooni kasutamisel. Ka GitLab'il on sisseehitatud erinevate väliste tarkvarade integreerimise võimalused, kuid tunduvalt väiksemas mahus kui GitHub'il ja Bitbucket'il <ref>https://docs.gitlab.com/ee/user/project/integrations/overview.html</ref>. Kuna tegemist on avatud lähtekoodiga tarkvaraga, siis on täiendavate integratsioonide loomine tehtud kõigile võimalikuks ja suhteliselt lihtsaks kui on olemas vastavad teadmised <ref>https://docs.gitlab.com/ee/administration/file_hooks.html</ref>. GitLab'i eeliseks võib pidada näiteks seda, et sellega on võimalik repositooriumi omanikul määrata erinevatele kasutajatele erinevaid õiguseid vastavalt nende rollidele.


'''Bitbucket''' - Peamine erinevus eelnevatest on hea ja lihtne sisseehitatud integratsiooni võimalus teiste projekti haldamise ja koostöö tegemise tarkvaradega, mille autoriks on Atlassian Corporation, näiteks Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Kui kasutusel on juba eenimetatud tarkvarad, siis on versioonihalduskeskkonnana kindlasti hea valik just Bitbucket. Lisaks on võimalik Bitbucketit kasutada nii Git kui ka Mercurial versioonihaldustarkvaraga. Ka Bitbucket'it on oma serverites kasutamise korral võimalik kohandada vastavalt enda vajadustele, kuid lähtekoodile saab ligipääsu ainult vastava litsentsi ostmisel <ref>https://www.atlassian.com/licensing/bitbucket-server#cloud-licensing</ref>. Bitbucket'i funktsionaalsuste laiendamiseks on loodud Atlassian Marketplace <ref>https://marketplace.atlassian.com/</ref>, kust võib leida erinevate arendajate poolt loodud lisavõimalusi. Bitbucket'i miinuseks võib pidada seda, et tasuta versiooni saab kasutada vaid kuni 5-liikmelise tiimiga <ref>https://bitbucket.org/product/pricing?ref=stackshare</ref>. Teistel keskkondadel on tasuta versioonide puhul kasutajate arv piiramatu <ref>https://github.com/pricing#feature-comparison</ref>, <ref>https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com</ref>.


===Positiivsed===


'''Lisainfot nii Git'i kui eeltutvustatud keskkondadega lähemaks tutvumiseks'''


'''Git'''
- Vähem käsitsi tööd reklaamikampaaniate korraldamisel;


1. Dokumentatsioon: https://git-scm.com/doc
- Programmatic vabastab reklaamiandjaid kirjastajatega otseläbirääkimiste eest;


2. Tutvustavad videod: https://git-scm.com/videos
- Vaatajaskonna sihtimine ja muud seaded võimaldavad kampaaniaid mitmel viisil optimeerida. (Konversioonid, demograafiline teave jne);


3. Kasutamist õpetavad videod YouTube -s: https://www.youtube.com/results?search_query=git
- Reklaamikampaaniate käivitamise, peatamise ja muutmise kiirus on palju suurem;


4. Täiendavad koolitused: https://git-scm.com/doc/ext
- Läbipaistvus hangetes. Liidese kaudu saab kontrollida iga ostetud lehe, vormingut ja vaatajaskonda;


'''GitHub'''
- Kampaaniaid saab reaalajas optimeerida ja ühes aknas saab vaadata erinevate veebilehtede statistikat;


1. Tasuta konto tegemine: https://github.com/join?source=pricing-comparison-free
- Saab valida, kas osta jääkliiklust veebilehtedelt väikese hinna eest või osta parimatest kohtadest erinevatel lehtedel kõrge hinnaga eratehingute kaudu.<ref>https://www.warroominc.com/institute-library/blog/the-pros-and-cons-of-programmatic-ad-buying/</ref>


2. Dokumentatsioon ja kasutamine: https://help.github.com/en/github/getting-started-with-github
===Negatiivsed===


3. Youtube kanalid: https://www.youtube.com/github, https://www.youtube.com/channel/UCP7RrmoueENv9TZts3HXXtw
- Mõned tööriistad on saadaval ainult suurtele klientidele või agentuuridele;


4. Hinnavõrdlused: https://github.com/pricing#feature-comparison
- On vaja jälgida liikluse kvaliteeti: mõõta viewability, fraud ja brand safety;


'''GitLab'''
- Ilma kogemuste või testide seeriana on raske häid tulemusi saavutada;


1. Tasuta konto tegemine: https://gitlab.com/users/sign_up
- Siiani pole turul piisavalt asjatundlikkust ja avatud lähtekoodiga teavet, mistõttu võib mõne tehnilise probleemi lahendamine olla keeruline ja aeganõudev.<ref>https://www.warroominc.com/institute-library/blog/the-pros-and-cons-of-programmatic-ad-buying/</ref>


2. Dokumentatsioon ja kasutamine: https://about.gitlab.com/get-started/, https://docs.gitlab.com/ee/README.html#new-to-git-and-gitlab, https://docs.gitlab.com/ee/intro/
== '''Kokkuvõte''' ==
*Programmatic on suunatud digitaalse reklaami ostmise meetod, mis võimaldab teil reaalajas automaatselt reklaami osta paljudest saitidest;


3. Youtube kanal: https://www.youtube.com/channel/UCnMGQ8QHMAnVIsI3xJrihhg
*Programmatic lahendab nii meedia kui ka jõudlusprobleeme. Programmeerimise abil saate meedia KPI-de täitmiseks osta ainult märkimisväärseid hea nähtavusega vorminguid ja kontrollida saitide ristkatvust. Toimivusprobleemide lahendamiseks on olemas CPA optimeerimise algoritmid, võimalus segmentida saidi külastajate vaatajaskond uuesti sihtimiseks. Seega võimaldavad programmilised tööriistad teil lahendada probleeme lehtrite mis tahes etapis;


4. Hinnavõrdlused: https://about.gitlab.com/pricing/index.html?ref=stackshare#gitlab-com
*Programmatic süsteemi peamised elemendid on: DSP (ostuliides), SSP (saidivõrk) ja DMP (andmehalduse platvorm);


'''Bitbucket'''
*Sihipärane reklaam sotsiaalvõrgustikes on ka programmiline, kui me ei reklaami grupi postitusi tellijate värbamiseks;


1. Tasuta konto tegemine: https://bitbucket.org/account/signup/?src=pricing_try_free
*Nõutava sihtrühma jõudmine ka ilma KPI-deta on eraldi oluline ja keeruline ülesanne, mille saab lahendada programmaticu paigutuste abil. Programmaticu paigutus võimaldab teil võimalikult täpselt jõuda vajaliku sihtgrupini, kuna võime töötada mis tahes sihtrühma andmetega.


2. Dokumentatsioon ja kasutamine: https://confluence.atlassian.com/bitbucket/bitbucket-cloud-documentation-221448814.html
== '''Allikad''' ==
 
3. Youtube kanalid: https://www.youtube.com/playlist?list=PLaD4FvsFdarSyyGl3ooAm-ZyAllgw_AM5, https://www.youtube.com/playlist?list=PLaD4FvsFdarTVK2utQZegnWNu9Zxrb2KJ
 
4. Hinnavõrdlused: https://bitbucket.org/product/pricing
 
 
'''Lõpetuseks'''
 
Nagu juba eespool mainitud, siis suures osas võimaldavad eeltutvustatud versioonihalduskeskkonnad suhteliselt sarnaseid funktsionaalsusi. Ei saa otseselt öelda, et üks keskkond on parem kui teine. Eelistus sõltub projekti vajadustest, tiimi suurusest ning tiimi liikmete oskuste ja kogemustebaasist versioonihalduskeskkondadega töötamisel. Lõpetuseks toome siinkohal välja loetelu omavahel seoses olevatest faktoritest, millele võiks otsuseid langetades tähelepanu pöörata sobiva versioonihalduskeskkonna valimisel oma projektide jaoks:
 
1. Hind
 
2. Paindlikkus ja kohandatavus


3. Integratsioonivõimalused toetavate tarkvaradega
<references />
 
4. Kasutusmugavus, harjumused ja õppimiskõver (kogu projekti tiimi jaoks)
 
5. "Cloud" või "Self Hosted" versiooni kasutamine
 
6. Online kogukondade olemasolu ja suurused ning ametlikult pakutav tugi
 
7. Vajalike õpetuste ja online info olemasolu
 
Loodame, et eeltoodud lühikene versioonihalduskeskkondade tutvustus andis Sulle piisavalt infot ja vajalike lisaallikaid, et veidi paremini orienteeruda selles maailmas ning ennast kiiremini kurssi viia vajaliku infoga otsuste langetamiseks. Meeldivat teekonna jätku ja õigeid otsuseid soovides versioonihalduskeskkondadega tutvumisel.
 
 
== '''Allikad''' ==
{{reflist}}

Latest revision as of 03:31, 14 December 2020

Sissejuhatus

[1]

Programmatic - on tunnustatud tööriist, millega peate oskama töötada. Programmatic on automatiseeritud viis internetist suunatud reklaami ostmiseks ning andmete liikluse ostmiseks reaalajas reklaamisüsteemide liideste kaudu, mis võimaldab osta mitte kogu liikluse või sisu valikut, vaid konkreetseid kasutajaid, mida on vajalik. Samal ajal on algoritmilise reklaamiostu üheks oluliseks tunnuseks on võimalus optimeerida reklaamikampaaniaid reaalajas mitmesuguste parameetrite jaoks.[1]

Algoritmilise reklaamiostu mudelid

Privaatne mänguväljak - oksjonimudel, mis hõlmab ka reaalajas ostmist, kuid millel on selged hinnakategooriad. See on saadaval ainult kutsutud ostjate rühmadele ja selle näitamishind on kõrgem. Eraturu pakkumised on reklaamijate seas eriti populaarsed, kuna need võimaldavad neil rohkem kontrollida, kuhu nende reklaamid paigutatakse.


Eelistatud tehing - mitteoksjonimudel, millel on fikseeritud kuvahind ja mis ei garanteeri varude müüki. Eelistatud tehingud ei sisalda varude reserveerimist, neil on fikseeritud hind ja reklaamijatel võimalus osta näitamisi, ilma et peaks nende eest vabaturul võitlema. Selliste tehingute tegemiseks loovad veebilehe omanikud fikseeritud, eelnevalt kokku lepitud hindadega varude plokid, mis on reklaamijatele kättesaadavad väljaspool oksjoneid. Varud, mida ei õnnestunud eelistatud tehingute kaudu müüa, pannakse tavaliselt oksjonile.


Automaatne otsene ostmine - mitteoksjonimudel, millel on fikseeritud kuvahind ja tagatud varude tagasiost. Algoritmiline reklaamiost on digitaalse turunduse kõige kiiremini kasvav valdkond. Otsemüük annab veebilehe omanikele suurema kontrolli selle üle, millised reklaamijad ostavad neilt varusid hinnakategooriate kaupa. Reklaamijad pooldavad Programmatic´ut ka tagatud läbipaistvuse tõttu, mis võimaldab neil selgelt näha konkreetsetelt väljaandjatelt ostetavaid tooteid. Programmatic tähendab tavaliselt tehingut, mis on sõlmitud ostja ja müüja vahelise kokkuleppe kaudu, kuid ainult automaatrežiimis.[2]


Programmatic reklaamimise kanalid - Programmatic reklaam ei piirdu ühe kanaliga. Strateegia saab kavandada erinevate vormingute tõhusaks kombineerimiseks, et maksimeerida katvust, vaateid ja mõju.[3]


Displeireklaamid - Tuntud kui bännerreklaam, on see praegu üks populaarsemaid reklaamikanaleid. Displeireklaami eesmärk on üldise või sihtotstarbelise teate edastamine igale lehekülastajale. Sellised reklaamid on interaktiivsed: neile klõpsates läheb kasutaja sihtlehele või otse reklaamija veebilehele.[4]


Videoreklaamid - Videoreklaamid ei ole innovatsioon, kuid nende kasutamiseks on uusi võimalusi:

In - stream - reklaam – videosisule manustatud videoreklaamid (näiteks YouTube'i reklaamid). Selliste videote kestus on umbes 30 sekundit, mõnikord võib kasutaja mõne aja pärast (10–20 sekundit) video vahele jätta. Sellised reklaamid jagunevad eelrullideks (inglise keeles pre-roll - kuvatakse enne videot), keskel esitatavateks (ingliskeelsed keskel - katkestatakse sisu) ja videoreklaamidena (pärast videot kuvatakse ingliskeelsed).[5]


Omareklaam see on reklaam, mida ei tajuta reklaamina, vaid veebilehe osana. See võtab arvesse lehe eripära, mille tõttu kasutajad ei tunnista omareklaame reklaamidena ja kalduvad selliseid reklaame rohkem uskuma.


Mis on RTB?

[2]

On kaks peamist erinevat programmatic mudelit: otsesed auditoorsed tehingud ja avalik RTB-oksjon. Esimesel juhul kasutatakse auditoorsed andmed, misjuures reklaamiandja eelnevalt teab platvorme, kuhu tema reklaami paigutatakse, ning paigutamise hinna. Kuid suurema populaarsuse sai reaalaja oksjoni põhjal müümise ja ostmise tehnoloogia - RTB (real-time-bidding).[6]


RTB (real-time-bidding) võimaldab reklaamiandjal mitte konkreetsel platvormil oma reklaami demonstreerima, vaid erinevates platvormides ning spetsiaalselt valitud targetingu põhjal auditooriumile. Sellel juhul reklaamiandja maksab konkreetse kasutaja kontakti eest ning hind määratakse automaatselt tema eest oksjoni ajal.

Kuidas RTB töötab?

RTB tehnoloogiaga kauplemine toimub järgmiselt. Kui kasutaja külastab RTB-ga ühendatud veebilehe, kasutab see SSP-d, et näidata oma valmisolekut reklaamide kuvamiseks. Samal ajal edastab ta oma huvide ja mõningate muude andmete, sealhulgas ka kasutaja kohta tehnilised omadused ja anonüümsed andmed kasutaja kohta, mille abil saab teda omistada teatud sotsiaal-demograafilisele rühmale, sealhulgas sissetuleku tase. RTB süsteem edastab kõik need andmed oksjonil osalejatele, misjärel teevad DSP-süsteemid pakkumisi nende ja reklaami esitamisel täpsustatud reklaamijate nõuete alusel. Pärast panuste tegemist valib RTB süsteem võitja, kes saab õiguse oma reklaami näidata. Kogu kauplemisprotsess võtab keskmiselt 100 millisekundit.[7]


RTB-süsteem jaguneb põhilisteks elementideks

[3]

DSP (demand side platform) - nõudluse külg, süsteem, mis ostab traafikut. Peamised võimalused: konkreetsete veebilehtede, võtmesõnade, seadmete, geograafia, brauserite, auditoorsete segmentide kasutamise, remarketingu targeting ja etteantud KPI (CPM, CPC, CPV, CPA) automaatilise optimisatsiooni võimalus. Ühe DSP-ga võib ühendatud olla piiramatu reklaamiandjate hulk. Tuntud DSP: DV360 (Google), Mediamath, Appnexus, Sizmek.

SSP (supply side platform) - pakkumise külg. Akkumuleerib veebilehtede hulga ning võimaldab neid traafiku müümiseks ühtaegu DSP-ga ühendada. Tuntud SSP: Google Ad Manager, Appnexus, Between, Mopub, Rubicon.

DMP (data management platform) - andmete juhtimise platvorm, mis vastutab reklaami targetimise eest programmatic-paigutamistes. Aitab erinevatest veebilehtedest kasutajate informatsiooni koguda ning liigitada neid segmentidesse. Tuntud DMP: Weborama, Adriver, Aidata, Amberdata, Cleverdata, Bluekai, Lotame.

Ad Exchanges - börsid, mis võimaldavad sidet reklaamiandjate ja reklaami platvormide vahel.

Ad Networks - võrgud, mis võimaldavad reklaami müüda ühendatud platvormidele.[8][9]

Muud RTB - süsteemide elemendid

Trading Desk - platvorm, mille abil reklaamiandjad võivad reklaamiostu parameetreid seadistada ja automaatselt neid juhtima; Ad Verification & Brand Protection – süsteem, mis kontrollib reklaame ja kaitseb kaubamärke valede reklaamide eest; Analytics – statistikatööriistad, mis jälgivad iga kasutaja tegevust veebilehel.[10]

Algoritmilise reklaamiostu süsteem

Programmatic`ul on üsna suur süsteem tänu konkreetsetele terminitele, kuid kõik on lihtsam kui esmapilgul tundub. DSP (demand side platform) on nõudluse pool, see tähendab süsteem, mis ostab liiklust. Sellesse liidesesse laaditakse reklaamid ja seatakse sihtimised, mille algoritm osaleb oksjonil ja vastutab reklaami optimeerimise eest.

Põhijooned

Konkreetsete saitide sihtimine, märksõnad lehtedel, seadmed, geograafia, brauserid, vaatajaskonna segmentide kasutamine, uuesti turundamine, võimalus automaatselt optimeerida antud KPI (CPM, CPC, CPV, CPA) jaoks.[11]

SSP (supply side platform) - see on pakkumise pool, see tähendab, et see on süsteem, mis kogub paljude saitide liiklust ja loob ühenduse DSP-ga. Tegelikult on see suur saitide võrk, mis ühendab need ühte voogu ja võimaldab liikluse müümiseks kõik need korraga DSP-ga ühendada.[12]

Kõige kuulsamad süsteemid

Google Ad Manager, Appnexus, Between, Mopub, Rubicon. DMP (data management platform)[13]. Selle süsteemi abil koguvad nad tavaliselt teavet erinevate veebilehtede kasutajate kohta, määratlevad kasutajad segmentidena erinevate reeglite järgi. DMP-lt saadud andmete põhjal saab DSP aru, milliste näitamiste eest tasub osta. Kõige kuulsamad: Weborama, Adriver, Aidata, Amberdata, Cleverdata.

Põhiomadused

Kogutud segmentide ostmine (näiteks autohuvilised), kohandatud segmentide kogumine nõudmisel (kassiomanikud), nende (kliendi) andmete kogumine ja salvestamine, reklaamikampaaniate andmete kogumine ja salvestamine (saate näidata reklaame neile, kes klõpsasid eelmiste reklaamide lehtedel) RC või kes videot lõpuni vaatas), LAL ehitus.

Ka suhtlusvõrgustikes reklaamimine on programmatic. Sotsiaalvõrgustikel on sama süsteem, ainult nende endi sees. Neil on DSP - liides reklaamikampaaniate loomiseks, integreeritud DMP - sotsiaalsed võrgustikud on kõige suurema andmemahuga ja SSP - sisemine liikluse ümberjaotamise süsteem, pealegi on peaaegu kõigil sotsiaalvõrgustikel oma reklaamivõrgustik. Põhimõtteliselt see on programmatic, ainult ühe veebilehe (ja / või rakenduse) raames, lisades reklaamivõrgu kujul mingeid täiendusi.[14]

Kuidas töötab programmatic tehnoloogia?

Programmatic reklaam on displeireklaami tüüp, kui osta veebilehelt mitte koha, vaid kuvada automaatplatvormide kaudu teatud tüüpi kasutajatele bännerit. Saab valida selle vaatajaskonna parameetrid, kellele on soov oma reklaami näidata. Eesmärk on reklaamiprotsessi automatiseerimine, mille omakorda eesmärk on suurendada reklaami asjakohasust ja üldiselt optimeerida reklaami haldamist Internetis. Kui 2010. aastal pidas reklaamija mitme reklaamivõrgustikuga hinna üle läbirääkimisi ja esitas piiratud arvu reklaame, on see nüüd minevik. Programmatic tehnoloogia automatiseerib reklaamiprotsessi ja muudab selle reklaamija jaoks läbipaistvaks. Müüjad on veebilehed, mis pakuvad reklaamide paigutamiseks "oma territooriumi". Nende kohustuste hulka kuulub andmete kogumine neid lehti külastava publiku kohta. Ostjad on reklaamisüsteemid (ostjate pooled), mis esindavad reklaamijate huve ja aitavad neil programmatic tehnoloogia abil sihitud liiklust osta.[15]

Mis on programmatic´u ja SMM´i vahe?

SMM (social media marketing) — on brändi edutamine sotsiaalsetes võrgustikes. See töö põhineb töötamisel kõigepealt kliendi grupiga. Peamised rollid on: sisu, töö kasutajatega, ülevaadetega, kasutajate kaasamine ja nende lojaalsuse suurendamine. Sageli käivitatakse SMM-i töö osana tasulised reklaamid sotsiaalsetes võrgustikes.

Esmapilgul võib tunduda, et see on sama programmatic, aga olulisi erinevusi on reklaami eesmärkides. SMM jaoks need on grupi followers, likes, shares ja teised kasutajate kaasamise tunnused. Programmatic`u eesmärkideks on aga katvus, teadmiste kasv, andmete liiklus veebilehel ning meedia näitajad. Samuti erinevuseks on töö spetsiifika ja reklaamikampaaniate optimeerimine.[16]

[4]

Mis on programmatic´u ja konteksti vahe?

Ajalooliselt on programmatic`ut võrreldud kontekstiga. Kontekst töötab esiteks märksõnade kaudu juba tekkinud nõudlusega. Oletame, et soovite ratta osta. Kirjutate otsingusse „Osta ratast“ ja näete kas otsingu kuulutusi või näete mõnda aega reklaamivõrgus GDN[17] või jalgratastega bännereid. Kui me ei mõtle uuesti sihtimise mehaanikale, töötab programm lehtri ülemistel etappidel ja loob just selle nõudluse. Näiteks kui olete spordihuviline, näitab see teile, et tore oleks osta ratast. Ja siis, kui olete valmis ostma, saab teid programmis või kontekstuaalses reklaamis veebilehelt uuesti sihtida. Kui programmatic annab vaatajaskonna segmentidele paigutatuna kõrgema hinna konversiooni kohta, see ei tähenda, et see toimib halvasti. Samuti on vale arvata, et ribareklaamide paigutamine GDN-i kaubamärgiga seotud ülesandeid täita tavapäraselt ilma sageduse, vaadatavuse ja kaubamärgi ohutuse kontrollita.

Kuidas kogutakse informatsiooni kasutajate kohta?

«Digitaalsed jalajäljed»[18] on need andmed, mille põhjal on võimalik leida konkreetse kasutaja jaoks kõige sobivam isikupärastatud reklaamisõnumi. Õige sõnumi leidmine ongi algoritmilise reklaamiostu eesmärk. Iga toiming, mis on tehtud seadmes, kus on küpsised, on nähtav programmatic süsteemidele. Need toimingud on andmed, mis saavad osa suurandmetest. Kui veebikasutaja sisestab otsingupäringuid, laadib alla faile, teeb veebipõhiseid oste, vaatab videoid või loeb artikleid, jätab ta enda kohta väga palju teavet.[19]

Inimeste avalik arvamus

Programmatic on tehnoloogia, mis tekitab inimestes hirmu, kuna tavaline inimene ei tea kuidas antud süsteem töötab. Mõned arvavad, et ettevõtted kasutavad ebaseaduslikke jälgimismeetodeid. Inimestele ei meeldi see, et nende isiklik teave on mõnel määral üldkasutatav. Brändidele on kasulik, kui kampaaniat näeb õige inimene, ka nende klientidele on see mugav, kuna nad saavad enda jaoks asjakohaseid pakkumisi.[20] Üks põhiline asi, mis inimestel arusaamatusi tekitab on järgmiste andmete kättesaadavus. Programmatic agentuurid võivad saada informatsiooni kasutaja kohta ka teiste andmete põhjal. Näiteks kus poes on kasutaja käinud, kus restoranis söönud ja mis riigis käinud. Sellise teabe kättesaadavus programmatic agentuuride käsutuses tekitab kasutajatel mõtteid, näiteks pealtkuulamisest nutitelefonis ja sülearvutis oleva mikrofoni kaudu või jälgimine seadmetesse sisseehitatud kaamerate kaudu. Paljud Interneti-kasutajad kirjutavad selle kohta ning toovad näiteid, kuidas neid jälgitakse.[21] Programmatic`u algoritmide tööd segab see, kui üht seadmed kasutab mitu inimest. Näiteks kui arvutit kasutab pere, mis koosneb isast, emast, pojast (7.a) ja tütrest (18.a), otsitakse internetist väga erinevaid asju. Isa vaatab autosid, mis mõjutab seda, mis reklaami näeb tema tütar. Tütrele aga meeldib tervislik öko toitumine. Suhtlusvõrgustikes aga on reeglina kõigil oma isiklik profiil, seetõttu on reklaami seadistamine täpsem. Nagu Facebooki programmeerijad on välja mõelnud, peaksid kasutajad nägema ainult neid reklaame, mis vastavad tegelikult nende huvidele ja eelistustele. Seega on reklaam pealetükkimatu. Sellegipoolest on ka isikupärastatud reklaami põhimõtteid mõistvate inimeste seas inimesi, kes eelistavad isikuandmeid mitte levitada ja soovivad neid Google'i eest varjata. Suured ettevõtted, nagu Google kogub oma klientide kohta kõik andmed, mida on seaduslikult võimalik hankida, ja müüvad need seejärel programmatic - ettevõtetele või otse reklaamiandjatele. Ka kasutaja ise saab otsida ja uurida, mida Google temast teab.[22][23]

Algoritmilise reklaamiostu positiivsed ja negatiivsed küljed

Positiivsed

- Vähem käsitsi tööd reklaamikampaaniate korraldamisel;

- Programmatic vabastab reklaamiandjaid kirjastajatega otseläbirääkimiste eest;

- Vaatajaskonna sihtimine ja muud seaded võimaldavad kampaaniaid mitmel viisil optimeerida. (Konversioonid, demograafiline teave jne);

- Reklaamikampaaniate käivitamise, peatamise ja muutmise kiirus on palju suurem;

- Läbipaistvus hangetes. Liidese kaudu saab kontrollida iga ostetud lehe, vormingut ja vaatajaskonda;

- Kampaaniaid saab reaalajas optimeerida ja ühes aknas saab vaadata erinevate veebilehtede statistikat;

- Saab valida, kas osta jääkliiklust veebilehtedelt väikese hinna eest või osta parimatest kohtadest erinevatel lehtedel kõrge hinnaga eratehingute kaudu.[24]

Negatiivsed

- Mõned tööriistad on saadaval ainult suurtele klientidele või agentuuridele;

- On vaja jälgida liikluse kvaliteeti: mõõta viewability, fraud ja brand safety;

- Ilma kogemuste või testide seeriana on raske häid tulemusi saavutada;

- Siiani pole turul piisavalt asjatundlikkust ja avatud lähtekoodiga teavet, mistõttu võib mõne tehnilise probleemi lahendamine olla keeruline ja aeganõudev.[25]

Kokkuvõte

  • Programmatic on suunatud digitaalse reklaami ostmise meetod, mis võimaldab teil reaalajas automaatselt reklaami osta paljudest saitidest;
  • Programmatic lahendab nii meedia kui ka jõudlusprobleeme. Programmeerimise abil saate meedia KPI-de täitmiseks osta ainult märkimisväärseid hea nähtavusega vorminguid ja kontrollida saitide ristkatvust. Toimivusprobleemide lahendamiseks on olemas CPA optimeerimise algoritmid, võimalus segmentida saidi külastajate vaatajaskond uuesti sihtimiseks. Seega võimaldavad programmilised tööriistad teil lahendada probleeme lehtrite mis tahes etapis;
  • Programmatic süsteemi peamised elemendid on: DSP (ostuliides), SSP (saidivõrk) ja DMP (andmehalduse platvorm);
  • Sihipärane reklaam sotsiaalvõrgustikes on ka programmiline, kui me ei reklaami grupi postitusi tellijate värbamiseks;
  • Nõutava sihtrühma jõudmine ka ilma KPI-deta on eraldi oluline ja keeruline ülesanne, mille saab lahendada programmaticu paigutuste abil. Programmaticu paigutus võimaldab teil võimalikult täpselt jõuda vajaliku sihtgrupini, kuna võime töötada mis tahes sihtrühma andmetega.

Allikad

  1. ↑ https://www.smartinsights.com/internet-advertising/internet-advertising-targeting/what-is-programmatic-marketing/
  2. ↑ https://www.adjust.com/glossary/programmatic-media-buying/
  3. ↑ https://www.bannerflow.com/inspiration/ultimate-guides/programmatic-advertising/
  4. ↑ https://www.acquisio.com/blog/agency/what-are-display-ads-5-steps-to-effective-visual-advertising/
  5. ↑ https://digiday.com/media/what-exactly-is-a-video-ad/
  6. ↑ https://www.match2one.com/blog/what-is-programmatic-advertising/#So_what_exactly_is_the_difference_between_RTB_and_Programmatic
  7. ↑ https://www.mbd.ee/en/services/programmatic-rtb/
  8. ↑ https://www.mbd.ee/en/services/programmatic-rtb/
  9. ↑ https://www.lotame.com/what-is-a-data-management-platform/
  10. ↑ https://improvado.io/blog/the-rtb-ecosystem-understanding-the-role-of-the-trading-desk
  11. ↑ https://www.klipfolio.com/resources/articles/what-is-a-key-performance-indicator
  12. ↑ https://publift.com/what-is-supply-side-platform/
  13. ↑ https://www.lotame.com/what-is-a-data-management-platform/
  14. ↑ https://audiencex.com/how-programmatic-advertising-and-social-media-work-together/
  15. ↑ https://www.match2one.com/blog/what-is-programmatic-advertising/#So_what_exactly_is_the_difference_between_RTB_and_Programmatic
  16. ↑ https://www.investopedia.com/terms/s/social-media-marketing-smm.asp
  17. ↑ https://www.acquisio.com/blog/agency/difference-between-gdn-dsp/
  18. ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalne_jalaj%C3%A4lg
  19. ↑ https://www.c2native.io/blog/data-the-key-ingredient-in-programmatic-marketing-part-i/
  20. ↑ https://www.thinkwithgoogle.com/marketing-strategies/programmatic/inside-google-marketing-programmatic-buying/
  21. ↑ https://www.inc.com/jason-aten/google-is-absolutely-listening-to-your-conversations-it-just-confirms-why-people-dont-trust-big-tech.html#:~:text=People%20are%20listening.,used%20to%20improve%20its%20products.
  22. ↑ https://medium.com/productivity-in-the-cloud/6-links-that-will-show-you-what-google-knows-about-you-f39b8af9decc
  23. ↑ https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%82%D0%BC%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%B7%D0%B0%D0%BA%D1%83%D0%BF%D0%BA%D0%B0_%D1%80%D0%B5%D0%BA%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B
  24. ↑ https://www.warroominc.com/institute-library/blog/the-pros-and-cons-of-programmatic-ad-buying/
  25. ↑ https://www.warroominc.com/institute-library/blog/the-pros-and-cons-of-programmatic-ad-buying/
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Programmatic_ehk_Algoritmiline_reklaamiost&oldid=136033"