RAID: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Line 13: Line 13:


=== Parity ehk paarsusbit ===
=== Parity ehk paarsusbit ===
Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni,  mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. <ref>HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data"'', p.54</ref> <ref>Teet Evartson (2013). ''"Arvutitehnika riistvara"'', p.287</ref>
Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni,  mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. Loogilise ketta kasutada on 2/3 füüsiliselt installeeritud ketaste mahust. <ref>HDS Academy (2012). ''"Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data"'', p.54</ref> <ref>Teet Evartson (2013). ''"Arvutitehnika riistvara"'', p.287</ref>


=== RAID-0 ===
=== RAID-0 ===

Revision as of 12:04, 23 May 2016

RAID (Redundant Arrays of Inexpensive Disks) ehk sõltumatute ketaste liiasmassiivid (v odavate ketaste liiasmassiivid) aitavad tõsta süsteemi töökindlust, töökiirust (paralleelne pöördumine ketaste poole) ja säästa kulusid (väikeste ketaste massiivid maksavad vähem, kui üks suur ketas). Sõna “liiasus” tähendab antud kontekstis seda, et ketta vea korral saab viga parandada või minna tööga üle teisele kettale. [1]

Erinevad RAID-i tüübid

Enne, kui asume erinevate RAID-tüüpide juurde, vaatame üle mõningad olulised mõisted, mis eristab RAID-e.

Striping ehk hakkimine

Data striping on tehnika, kus andmed hakitakse segmentideks ja segmendid salvestatakse RAID-kontrolleri poolt selliselt, et andmete kirjutamise/lugemise jõudlus oleks maksimaalne (erinevatele ketastele). Sellisel moel salvestatud andmete lugemine erinevatelt ketastelt, kombineeritakse kõikide ketaste jõudlus. Vaatamata kiiremale andmete lugemisele ja kirjutamisele, ei parane ketta seek time performance ehk aeg, mis kulub andme segmendi lokaliseerimiseks kettal (va SSD ketta puhul). Selle tehnika suurim puudus on olematu veakindlus- ühe ketta riknemisel, ei ole võimalik ligi pääseda andmetele, mille segment antud kettal asus, seega tuleks antud tehnikat kombineerida mõne teisega. [2]

Data striping.
Data striping ehk andmete hakkimine

Mirroring ehk peegeldamine

Data mirroring on tehnika, kus kettad on omavahel peeglis ehk kettale kirjutamine ja kettalt lugemine toimub kahel kettal korraga. Seega failid salvestatakse kahele kettale samaaegselt. Lisaks andmete liiasusele, pakub see tehnika paremat lugemiskiirust. Kuna andmete peegeldamine ei ole nii tõhus, kui andmete hakkimise tehnika, kombineeritakse neid kahte omavahel. Kui üks peeglis olevatest ketastest peaks riknema, jätkatakse tööd teisel kettal. Rikkis ketta välja vahetamisel uue vastu, peegeldab RAID-kontroller andmed töös olevalt kettalt uuele. Selle tehnika puuduseks on, et kasutusel olev loogiline ketas on mahult vaid pool füüsiliselt installeeritud ketaste kogumahust (kuna andmeid dubleeritakse), mis omakorda tõstab lahenduse hinda. [3]

Data mirroring.
Data mirroring ehk andmete peegeldamine

Parity ehk paarsusbit

Paarsusbit on lisabit, mis lisatakse andmebittidele, mis ei edasta informatsiooni, kuid võimaldab kindlaks teha võimalikke vigu andmetes. Paarsusbitid sisaldavad informatsiooni, mida saab kasutada riknenud kettal olevate andmete rekonstrueerimiseks. Säärane tehnika vajab vähemalt 3 ketast, millest üks on paarsusketas, kuhu paarsusbitid salvestatakse. Loogilise ketta kasutada on 2/3 füüsiliselt installeeritud ketaste mahust. [4] [5]

RAID-0

RAID-1

RAID-5

RAID-6

Vähemkasutatavad RAID-i tüübid

Tarkvaraline vs raudvaraline

HDD vs SSD

Kokkuvõte

Autor

Evelin Padjus, AK21
2016

Kasutatud allikad

  1. Teet Evartson (2013). "Arvutitehnika riistvara", p.227
  2. HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.51-52
  3. HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.52-53
  4. HDS Academy (2012). "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data", p.54
  5. Teet Evartson (2013). "Arvutitehnika riistvara", p.287