Redaktor vim kasutamine
Mis on vim?
vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.
Käivitamine
Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:
vim vim test.txt vim test.txt test2.txt test3.txt vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt
Kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga
Faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail
Sisestades mitu failinime, avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail.
Kui sisestada enne failide loendit "--" võib avatavate failide nimedes esineda ka sidekriips.
Režiimid
vim programmis sees olles on kasutusel 2 erinevat režiimi:
- Niinimetatud ooteloleku režiim
- Teksti muutmise režiim
Programmi käivitamisel sisenetakse esimesse režiimi. Selles režiimis olles saab kasutada erinevaid käsklusi näiteks teksti sees liikumiseks, faili salvestamine ja programmi sulgemine. Esimesest režiimist saab teise liikuda, vajutades klahvi i. Teises režiimis olekust annab märku "-- INSERT --" tekst akna alumises servas.
Teisest režiimist esimesse saab, kui vajutada Esc klahvi.
Faili salvestamine, programmi sulgemine
salvestamis ja sulgemiskäsud saab programmile anda kas iseseisvalt või korraga. Käskluste ette käib koolon. Käsklus lõpetatakse <Enter> klahvi vajutusega.
:w :q :wq :q!
w ehk write salvestab faili.
q ehk quit sulgeb programmi.
wq ehk write and quit salvestab faili ning seejärel sulgeb programmi.
kui programm ei taha muidu mingil põhjusel sulguda, võib kasutada q! käsku.
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1. Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
Horisontaalne liigumine
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda
N h - vasakule
N l - paremale
0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)
g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.
N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
Vertikaalne liikumine
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda N k - üles N j - alla N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde. N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde. N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.) N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.) N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud) N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
Tekstielementide suhtes liikumine
Sõna
N w - N sõna võrra edasi (sõna algusesse). N W - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse). N e - N sõna võrra edasi (sõna lõppu). N E - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu). N b - N sõna võrra tagasi (sõna algusesse). N B - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse). N ge - N sõna võrra tagasi (sõna lõppu). N gE - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
Lause/Lõik
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
