Regulaaravaldis: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Line 5: Line 5:
Arvutiga töötamises regulaaravaldis pakub lühikese ja paindliku vahendi tekstistringide (nagu kindlad märgid, sõnad, märgimustrid) kokkusobitamiseks. Regulaaravaldise lühendite seas on regex ja regexp.[3] UNIXis on olemas regulaaravaldiste mõiste, mis laseb malli kasutada hoopis laiemalt kui failinimedes. Regulaaravaldisi tunnistavad üpris mitmed UNIXi utiliidid, sed, grep ja awk on ehk kõige tüüpilisemad näited.[1]   
Arvutiga töötamises regulaaravaldis pakub lühikese ja paindliku vahendi tekstistringide (nagu kindlad märgid, sõnad, märgimustrid) kokkusobitamiseks. Regulaaravaldise lühendite seas on regex ja regexp.[3] UNIXis on olemas regulaaravaldiste mõiste, mis laseb malli kasutada hoopis laiemalt kui failinimedes. Regulaaravaldisi tunnistavad üpris mitmed UNIXi utiliidid, sed, grep ja awk on ehk kõige tüüpilisemad näited.[1]   


==Regulaaravaldise kasutamine Unixis==
==Regulaaravaldis Unixis==
UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.  
UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.  


UNIXi tekstitoimetis ed saab kasutada konstruktsiooni g/re/p, mis globaalselt (g) otsib üle kogu teksti regulaaravaldisega (re, regular expression) sobivaid sõnu ning väljastab (p, print) read, mis sisaldavad leitud sõna. Seda konstruktsiooni läks vaja nii tihti, et tehtigi sellele omaette käsk UNIXis, nimega grep.[5]
UNIXi tekstitoimetis ed saab kasutada konstruktsiooni g/re/p, mis globaalselt (g) otsib üle kogu teksti regulaaravaldisega (re, regular expression) sobivaid sõnu ning väljastab (p, print) read, mis sisaldavad leitud sõna. Seda konstruktsiooni läks vaja nii tihti, et tehtigi sellele omaette käsk UNIXis, nimega grep.[5]
==Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet==
=Mustrid=
=Eeldused=
=Kvantorid=
=Tagasiviited=


==Kasutatud kirjandus==
==Kasutatud kirjandus==

Revision as of 20:33, 26 November 2011

Autor: Carolys Kallas A22 2011

Regulaaravaldised on teksti otsimiseks ja asendamiseks ettenähtud keel. Kõige lihtsam regulaaravaldis on suvaline sõna. Regulaaravaldise otsing on alati alamstringi otsing. [4]

Arvutiga töötamises regulaaravaldis pakub lühikese ja paindliku vahendi tekstistringide (nagu kindlad märgid, sõnad, märgimustrid) kokkusobitamiseks. Regulaaravaldise lühendite seas on regex ja regexp.[3] UNIXis on olemas regulaaravaldiste mõiste, mis laseb malli kasutada hoopis laiemalt kui failinimedes. Regulaaravaldisi tunnistavad üpris mitmed UNIXi utiliidid, sed, grep ja awk on ehk kõige tüüpilisemad näited.[1]

Regulaaravaldis Unixis

UNIXis kasutatav käsk grep on kõige lihtsam vahend regulaaravaldiste kasutamiseks. Grep võimaldab moodustada lihtsaid regulaaravaldisi ning otsida mustrile vastavaid sõnu etteantud failide hulgast. Grep on n.ö sissejuhatus Awk, Sedi ja Perli edasiõppimisel.

UNIXi tekstitoimetis ed saab kasutada konstruktsiooni g/re/p, mis globaalselt (g) otsib üle kogu teksti regulaaravaldisega (re, regular expression) sobivaid sõnu ning väljastab (p, print) read, mis sisaldavad leitud sõna. Seda konstruktsiooni läks vaja nii tihti, et tehtigi sellele omaette käsk UNIXis, nimega grep.[5]

Neli moodsas regulaaravaldises kasutatavat põhimõtet

Mustrid

Eeldused

Kvantorid

Tagasiviited

Kasutatud kirjandus

1. UNIX juhend - Regulaaravaldised http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/mall.html#regexp

2. Kuutõrvaja http://kuutorvaja.eenet.ee/programmeerimine/regulaaravaldised.html

3. Regular expression http://en.wikipedia.org/wiki/Regular_expression

4. Antti Andreimann - Linuxi administreerimine edasijõudnutele http://enos.itcollege.ee/~aandreim/linux/2006_advanced/Loeng_3_Regulaaravaldised.odp.

5. Regulaaravaldiste kasutamine - http://www.quretec.com/u/vilo/edu/2003-04/ATABI_2004k/Languages/Regexpv2.html#_Toc2487298