Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

IN PROGRESS

Mis on tumeveeb (Dark Web)?

Süvaveeb ja tumeveeb on see osa veebist (World Wide Web), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi [18]. Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor [19].

Tor'i kontseptsioon

Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased onion routingu prototüübid. Onion routing'u eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga [20].

Tor'i tehnoloogia ja The Tor Project, Inc.

Tor (The Onion Router) on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, et milliseid veebilehti ta külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist [21]. Tor lanseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i [20]. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust [22].

Tor'i veebilehitseja

Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (whistle blowers) kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt [23]. Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus [24].

Tor’i veebisirvija kaitsemeetmed

Tõkestab jälgimissüsteeme

Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik "küpsised" kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu [25].

Kaitseb pealtkuulamise vastu (monitoorimine)

Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i [25].

Sõrmejälje resistsus

Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal [25].

Mitmekihiline krüpteerimine

Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (Tor relays) [25].

Vabalt veebi sirvimine

Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud [25].

Positiivsed küljed

Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed omadused. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.