Sed: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
mNo edit summary
No edit summary
 
(37 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Kaia AK 31, võtab selle, teema on pooleli
Kaia AK 31


[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
Line 5: Line 5:
=Mis on sed?=
=Mis on sed?=


'''Sed''' on voo redaktor (''stream editor''), mitte-interaktiivne redaktor, mis on loodud Lee E. McMahoni poolt 1973. või 1974. aastal. Lühiajaloo sedist leiab Unixi tööriistade ajaloost [http://www.columbia.edu/~rh120/ch106.x09].  
'''Sed''' on voo redaktor (''stream editor''), mis on loodud Lee E. McMahoni poolt 1973. kuni 1974. aastal. Lühiajaloo sedist leiab Unixi tööriistade ajaloost [http://www.columbia.edu/~rh120/ch106.x09].
 
Sedi töötamise põhimõte on: Sed võtab sisendvoost andmed, töötleb neid vastavalt etteantud korraldusele ja kirjutab tulemuse väljundisse.
 
Sedi sisendiks on voog, mis võib olla ka tekstifail, millest filtreeritakse vajalik(ud) sõne(d) ja mis kirjutatakse väljundisse. See asjaolu eristab sedi teistest redaktoritest, nagu vi ja ed. Väljundvoo võib kirjutada toru (''pipe'') kaudu teise programmi või suunamismärgi (''>'') kaudu teise tekstifaili.
 
Sedi kutsutakse teinekord ka pakkredaktoriks (''batch editor''), sest tema töötamise ajal ei vaja sed redigeerimist. See iseärasus võimaldab kasutada redigeerimise käskusid skriptis, mis on üpris leevendav korduvate redigeerimiste puhul ja mis ongi sedi kasutamise peamine eesmärk. Kui on vaja teha asendusi väga suurtes tekstifailides, siis sed on selleks väga hea abiline.


Voo kirjeldamine käib toru (''pipe'') kaudu.
See, mis eristab sedi teistest redaktoritest, nagu vi ja ed, on tema võime filtreerida teksti, mida ta saab sisendina torust. Sedi kutsutakse teinekord ka pakkredaktoriks (''batch editor''), sest tema töötamise ajal ei vaja sed redigeerimist. See iseärasus võimaldab kasutada redigeerimise käskusid skriptis, mis on üpris leevendav korduvate redigeerimiste puhul. Kui on vaja teha asendusi väga suurtes tekstifailides, siis sed on selleks väga hea abiline.
Sedi käsu süntaksil ei ole väljundfaili spetsifikatsiooni, kuid tulemused saab salvestada teise nimega faili, kasutades väljundi suunamist. Kui sisendiks on fail, siis sed ei riku originaalfaili ära.
Sedi käsu süntaksil ei ole väljundfaili spetsifikatsiooni, kuid tulemused saab salvestada teise nimega faili, kasutades väljundi suunamist. Kui sisendiks on fail, siis sed ei riku originaalfaili ära.


NB! Mitte kõik sed versioonid ei ole võrdsed: Linux kasutab GNU sedi, BSD kasutab oma sedi versiooni, mis on natukene erinev.
NB! Mitte kõik sed versioonid ei ole võrdsed: Linux kasutab GNU sedi, BSD kasutab oma sedi versiooni, mis on natukene erinev.


=Spetsiaalne tähemärk=
Tekstis on kasutatud mõistet '''sõne''', milleks võib olla suvaline märgijada, tavaliselt teksti kujul. Märgiks võib olla ka tühik.


Sedist on kergem aru saada neil, kes oskavad kasutada käsku '''grep''', sest sedi tavaväljendid on praktiliselt samad, mis käsu grep puhulgi, kuid ühe erisusega: kaldkriips "'''/'''" on sedis spetsiaalne tähemärk. Seega saab sediga teha sama, mis grepigagi, millega ei saa kasutada käsku "otsi ja asenda".
==Spetsiaalne tähemärk==


=Apostroofid=
Sedist on kergem aru saada neil, kes oskavad kasutada käsku '''grep''', sest sedi tavaväljendid on praktiliselt samad, mis käsu grep puhulgi, kuid ühe erisusega: kaldkriips "'''/'''" on sedis spetsiaalne tähemärk. Seega saab sediga teha sama, mis grepigagi, kuid grepiga ei saa kasutada käsku "otsi ja asenda".
 
==Apostroofid==


Sedi käsud tuleb kirjutada käsurealt antuna apostroofide (' ') vahele, et vältida shelli töökeskkonna paisumist (eriti BASH’is).
Sedi käsud tuleb kirjutada käsurealt antuna apostroofide (' ') vahele, et vältida shelli töökeskkonna paisumist (eriti BASH’is).
Line 24: Line 30:


Sed loeb standardsisendist ühe rea kaupa. Sed on rea põhine: sed opereerib tekstis ridadega. Iga rea kohta käivitab sed seeria redigeerimise toiminguid, seejärel see rida kirjutatakse STDOUT’i.  (STDOUT – sisendfailid kirjutatakse standardväljundisse redigeerimise käsuga, mida on täpsustatud rakendatava skriptiga. Kui täpsustus on '''–n''' suvandiga, siis valitakse skripti poolt ainult need sisendread ja kirjutatakse standardväljundisse.)
Sed loeb standardsisendist ühe rea kaupa. Sed on rea põhine: sed opereerib tekstis ridadega. Iga rea kohta käivitab sed seeria redigeerimise toiminguid, seejärel see rida kirjutatakse STDOUT’i.  (STDOUT – sisendfailid kirjutatakse standardväljundisse redigeerimise käsuga, mida on täpsustatud rakendatava skriptiga. Kui täpsustus on '''–n''' suvandiga, siis valitakse skripti poolt ainult need sisendread ja kirjutatakse standardväljundisse.)
=Sedi käivitamine=


Sedi paremaks mõistmiseks kirjeldan seda näite kaudu, kasutades selleks ühte näidisteksti (naidis.txt).
Sedi paremaks mõistmiseks kirjeldan seda näite kaudu, kasutades selleks ühte näidisteksti (naidis.txt).
Line 37: Line 41:
[[File:algtekst.png]]
[[File:algtekst.png]]


Kuvame näiteks tekstifaili naidis.txt esimesed 3 rida
Tekstifailis naidis.txt näiteks esimese 3 rea kuvamine:
 
<pre>bash~$ sed '3q' naidis.txt</pre>


[[File:3rida.png]]
<pre>sed '3q' naidis.txt</pre>


NB! Pea meeles, et sed prindib vaikimisi oma tulemused standardväljundisse, mis antud juhul on terminali aken. Sedi käivitamisel tuleb suunata andmed tema sisendisse, näidata, milliseid sedi käske rakendada ja kuhu väljund suunata. Kui sa tahad salvestada selle väljundi kuhugi faili, suuna see:
NB! Pea meeles, et sed prindib vaikimisi oma tulemused standardväljundisse, mis antud juhul on terminali aken. Sedi käivitamisel tuleb suunata andmed tema sisendisse, näidata, milliseid sedi käske rakendada ja kuhu väljund suunata. Kui sa tahad salvestada selle väljundi kuhugi faili, suuna see:


<pre>bash~$ cat naidis.txt | sed '3q' > 3.esimest.rida.txt</pre>
<pre>cat naidis.txt | sed '3q' > 3.esimest.rida.txt</pre>


==Mitu käsku samaaegselt==
==Mitu käsku samaaegselt==
Line 51: Line 53:
Kui tegemist on samaaegselt mitme käsuga, siis tuleb iga käsu ette kirjutada '''-e'''.  
Kui tegemist on samaaegselt mitme käsuga, siis tuleb iga käsu ette kirjutada '''-e'''.  


<pre>bash~$ cat naidis.txt | sed -e '3q' -e '2q'</pre>
<pre>cat naidis.txt | sed -e '3q' -e '2q'</pre>


==Otsitava sõnega rea printimine==
==Otsitava sõnega rea printimine==


Kui me tahame, et sed leiaks üles kõik read, kus on vigane tekst, siis kasutame käsku '''p''' (print), et saavutada oma tulemuse:
Kui me tahame, et sed leiaks üles kõik read, kus on vigane tekst, siis kasutame käsku '''p''' (''print''):


<pre>~$ sed '/veasid/p' naidis.txt</pre>
<pre>sed '/veasid/p' naidis.txt</pre>


[[File:veasid.png]]
[[File:veasid.png]]
Line 63: Line 65:
Antud käsu tulemusel prinditakse välja kogu faili sisu ja need read, kus antud sõne esineb, kaks korda. Ilmselgelt ei soovinud me sellist tulemust. Kui tahta, et prinditakse ekraanile ainult need read, mis vastaksid meie soovile, tuleb kasutada suvandit '''–n''':  
Antud käsu tulemusel prinditakse välja kogu faili sisu ja need read, kus antud sõne esineb, kaks korda. Ilmselgelt ei soovinud me sellist tulemust. Kui tahta, et prinditakse ekraanile ainult need read, mis vastaksid meie soovile, tuleb kasutada suvandit '''–n''':  


<pre>~$ sed -n '/veasid/p' naidis.txt</pre>
<pre>sed -n '/veasid/p' naidis.txt</pre>
 
[[File:nveasid.png]]


==Ridade valik==
==Ridade valik==
Line 109: Line 109:
[[File:asendus1.png]]
[[File:asendus1.png]]


Antud juhul see tulemus ei rahulda, sest 4. real on ainult esimesena ilmnenud vigane sõne ära parandatud, kuid üks „veasid“ on veel jätkuvalt alles. Selleks, et sed kontrolliks tervet rida ja ei jääks esimese leitud sõne juures pidama, kasuta võtit '''g'''.  
Antud juhul see tulemus ei rahulda, sest 5. real on ainult esimesena ilmnenud vigane sõne ära parandatud, kuid üks „veasid“ on veel jätkuvalt alles. Selleks, et sed kontrolliks tervet rida ja ei jääks esimese leitud sõne juures pidama, kasuta võtit '''g'''.  


<pre>sed 's/veasid/vigu/g' naidis.txt</pre>
<pre>sed 's/veasid/vigu/g' naidis.txt</pre>
[[File:veasid1.png]]


Samas, kui tahta muuta reas nt ainult teisena esinevat sama sõna, siis kasuta järgmist käsku:
Samas, kui tahta muuta reas nt ainult teisena esinevat sama sõna, siis kasuta järgmist käsku:
Line 123: Line 121:
Tihti on kasulik muudatustega read salvestada uude faili.
Tihti on kasulik muudatustega read salvestada uude faili.


<pre>sed -n 's/veasid/vigu/pg' naidis.txt >uus.txt</pre>  
<pre>sed -n 's/veasid/vigu/pg' naidis.txt >uus.txt</pre>
 
või ka
 
<pre>sed -n 's/veasid/vigu/pg' <naidis.txt >uus.txt </pre>
 
analoogse tulemuse saab ka järgneval viisil:
 
<pre>sed 's/veasid/vigu/gw uuuus.txt' naidis.txt</pre>
 
[[File:muudetud_sisu.png]]
 


==Adresseerimine (lisamine)==
==Adresseerimine (lisamine)==
Line 159: Line 146:


Üheaegselt antud mitu käsku tuleb eraldada individuaalse '''–e''' suvandiga.
Üheaegselt antud mitu käsku tuleb eraldada individuaalse '''–e''' suvandiga.
<pre>sed -e 's/vana_sone1/uus_sone1/g' -e 's/vana_sone2/uus_sone2/g' naidis.txt</pre>


[[File:mitu_kasku1.png]]
[[File:mitu_kasku1.png]]
Juhul, kui asendada mitu erinevat sõne ühe sõnega, siis on käsuks:
<pre>sed 's/sõne1/sõne4/g;s/sõne2/sõne4/g;s/sõne3/sõne4/g'</pre>
GNU sediga võib eelneva mitmekordse asenduse käivitada ka järgmise käsuga:
<pre>sed 's/sõne1\|sõne2\|sõne3/sõne4/g'</pre>


==Kustutamine==
==Kustutamine==
Line 172: Line 169:
<pre>sed 'algusrea_nr,lõpprea_nrd' failinimi</pre>
<pre>sed 'algusrea_nr,lõpprea_nrd' failinimi</pre>


Käsu '''d''' tulemusel kuvatakse tekst, kust on eemaldatud need read, mis käsuga sisestati.
Käsu '''d''' tulemusel jääb alles tekst, kust on eemaldatud need '''read''', mis sisaldusid käsus.


===Konkreetsete ridade kustutamine===
===Kustutamine konkreetsest reast alates kuni lõpuni===


Konkreetsete ridade kustutamiseks alates konkreetsest reast kuni faili lõpuni (teisalt, sama käsku saab kasutada ka printimiseks faili algusest kuni konkreetse reani).
Ridade kustutamiseks alates konkreetsest reast (rea numbrist) kuni faili lõpuni, tuleb kasutada järgmist käsku:


<pre>sed '3,$d' naidis.txt</pre>
<pre>sed '3,$d' naidis.txt</pre>
Line 184: Line 181:
Selle käsu tulemusena prinditakse kaks esimest rida sellest näitefailist.
Selle käsu tulemusena prinditakse kaks esimest rida sellest näitefailist.


Kustutame read, mis sisaldavad vigu. Selles näites on need read 3 kuni 4. Täpsustame vahemikku koos käsuga '''d'''.  
Teisalt saab sama käsku kasutada ka printimiseks faili algusest kuni selle konkreetse reani.


[[File:kustutamine1.png]]
===Kustutamine algusest kuni konkreetset sõnet sisaldava reani===


===Kustutamine konkreetsest sõnest konkreetse sõneni===
Soovides kustutada alates esimesest reast kuni konkreetset sõnet sisaldava reani:


Nüüd käsk, kus alustades etteantud sõnega ja lõpetades teise etteantud sõnega.
<pre>sed '1,/korrektselt/d' naidis.txt</pre>


<pre>bash~$ sed -n '/^algus_sone.*lopp_sone$/p' naidis.txt</pre>
[[File:esimesest_reast.png]]


[[File:sonest_soneni.png]]
===Ridade vahemiku kustutamine===


===Kõikide ridade kustutamine, v.a ühe rea===
Kustutame näitefailis vigu sisaldavad read (3. ja 4. rida), selleks tuleb kasutada käsku:


Soovides kustutada kõik read peale viienda
<pre>sed '3,4d' naidis.txt</pre>


<pre>sed '5!d' naidis.txt</pre>
NB! Juhul, kui tahta kustutada näidisfailis ridade vahemikku (nt ridu 2 kuni 20), siis kuna nii palju ridu näidisfailis ei ole, kustutatakse nii palju ridu kui saab.


[[File:koik_peale_yhe.png]]
===Kustutamine konkreetsest sõnest konkreetse sõneni===


===Ridade vahemiku kustutamine===
Tihti ei ole aga ridade numbrid teada, siis on abiks käsk, kus kustutatakse need read, mis jäävad esimese etteantud sõne ja teise etteantud sõne vahele.


Kustutame näiteks teisest kuni kahekümnenda reani. Kui ridu nii palju pole, kustutatakse nii palju kui saab.  
<pre>sed -n '/^algus_sone.*lopp_sone$/p' failinimi</pre>


<pre>sed ’2,20d’ naidis.txt</pre>
[[File:sonest_soneni.png]]


[[File:reast_reani.png]]
===Kõikide ridade kustutamine, v.a ühe rea===


===Kustutamine esimesest reast kuni konkreetse reani===
Soovides kustutada kõik read peale väljavalitu (antud näites viies rida):


Soovides kustutada alates esimesest reast kuni konkreetset sõnet sisaldava reani:
<pre>sed '5!d' naidis.txt</pre>


<pre>sed '1,/korrektselt/d' naidis.txt</pre>
[[File:koik_peale_yhe.png]]
 
[[File:esimesest_reast.png]]


===Viimase rea kustutamine===
===Viimase rea kustutamine===


Soovides kustutada viimast rida  
Soovides kustutada ainult viimast rida:


<pre>sed ’$d’ naidis.txt</pre>
<pre>sed ’$d’ naidis.txt</pre>
Line 230: Line 225:
===Kustutamisel tühikuga asendamine===
===Kustutamisel tühikuga asendamine===


Eeltoodud näidete puhul kustutati terve rida, kuid teinekord on vaja kustutada vaid sõne selles reas, jättes ülejäänud teksti alles. Selleks tarbeks kasuta käsku kujul:
Eeltoodud näidete puhul kustutati terve rida, kuid teinekord on vaja kustutada vaid sõne selles reas, jättes ülejäänud teksti alles. Selleks tarbeks saab kasutada käsku kujul:


<pre>sed 's/veasid//g' naidis.txt</pre>  
<pre>sed 's/veasid//g' naidis.txt</pre>  
Line 239: Line 234:


==Muutmine==
==Muutmine==
===Käsureal jooksvalt faili muutmine===
===Käsureal jooksvalt faili muutmine===


Line 252: Line 248:


===Teatud ridade muutmine===
===Teatud ridade muutmine===
Asendame failis sõne "on" sõnega "ei ole" igal real, kus see sõne sisaldub.
Asendame failis sõne "on" sõnega "ei ole" igal real, kus see sõne sisaldub.
<pre>sed '/see/s/on/ei ole/g' naidis.txt</pre>
<pre>sed '/see/s/on/ei ole/g' naidis.txt</pre>
[[File:teatud_rida.png]]
[[File:teatud_rida.png]]
===Reavahede lisamine===
Kahekordse reavahe lisamine:
<pre>sed 'G' failinimi</pre>
Kahekordse reavahe lisamine, kui failis olevas tekstis on vähemalt üks tühi rida:
<pre>sed '/^$/d;G' failinimi</pre>
Tühja rea tagasivõtmine (kustutamine), kui see tühi rida on paarisnumbriline:
<pre>sed 'n;d' failinimi</pre>
Tühja rea lisamine iga rea ette, mis sisaldab konkreetset sõne:
<pre>sed '/sõne/{x;p;x;}' failinimi</pre>
Tühja rea lisamine iga rea järele, mis sisaldab konkreetset sõne:
<pre>sed '/sõne/G' failinimi</pre>
Tühja rea lisamine nii iga rea ette kui ka järele, mis sisaldab konkreetset sõne:
<pre>sed '/sõne/{x;p;x;G;}' failinimi</pre>
===Ridade nummerdamine===
Iga rea ette tekstiga samale reale reanumbri lisamine:
<pre>sed = failinimi | sed 'N;s/\n/\t/'</pre>
Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis, kuid reanumbrid tekivad tekstireale eelnevale reale:
<pre>sed = filename | sed 'N; s/^/ /; s/ *\(.\{6,\}\)\n/\1 /'</pre>
Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis ja reanumbrid tekivad tekstireale samale reale, kuid kui rida on tühi, siis sinna ette reanubmrit ei prindita:
<pre>sed '/./=' filename | sed '/./N; s/\n/ /'</pre>


==Lõpetamine==
==Lõpetamine==
Line 264: Line 303:
Nimetatud käsk prindib 2 tühja rida (tuleb Enter klahvi 2 korda vajutada) ja väljub.
Nimetatud käsk prindib 2 tühja rida (tuleb Enter klahvi 2 korda vajutada) ja väljub.


=Käsud=
=Sedi käsud ja võtmed=


'''Käsk ja tulemus'''
'''Käsk ja tulemus'''
Line 284: Line 323:
* w  - faili kirjutamine
* w  - faili kirjutamine


=Suvandid=


'''Suvand ja mõju'''
'''Võtmed ja mõju'''


* -e SCRIPT - käskude lisamine skripti käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks  
* -e SCRIPT - käskude lisamine skripti käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks  
Line 296: Line 334:
* -V        - versiooni informatsiooni printimine ja väljumine
* -V        - versiooni informatsiooni printimine ja väljumine


=Sedi tavalised väljendid=


* ^ - rea alguse tähis
=Kasutatud materjal=
 
* $ - rea lõpu tähis 
* .  - suvalise üksiku tähemärgi tähis


* (tähemärk) * - mitme meelevaldse tähemärgi olemasolu tähis
* Unix and Linux, Sed Tutorial, http://www.panix.com/~elflord/unix/sed.html<br/>


* (tähemärk) ? - 0 või 1 (tähemärgi) astmega ühtimine
* Sed - An Introduction and Tutorial, http://www.grymoire.com/Unix/Sed.html<br/>


* [abcdef] - lubatud on kõik meelevaldsed tähemärgid, mis on kandiliste sulgude vahel [ ] (antud juhul a, b, c, d, e või f) tähemärkide ulatuses [a-z].
* Linuxtopia, http://www.linuxtopia.org/online_books/bash_guide_for_beginners/sect_05_02.html<br/>
* [^abcdef] - tähistab misiganes tähemärki, mis ei ole kandiliste sulgude [ ] vahel (antud näites kõik märgid, v.a a, b, c, d, e või f)


* (tähemärk)\{m,n\} - tähistab tähemärgi m-n kordust
* Zytrax Communications, http://zytrax.com/tech/web/regex.htm<br/>


* (tähemärk)\{m,\} - tähistab märgi m või enama (tähemärkide) kordust
* Bash-Beginners-Guide, http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/chap_05.html<br/>


* (tähemärk)\{,n\} - tähistab n või vähema (tähemärgi) (võimalik 0) kordust
* Doctor Bob's Lowfat Linux, http://lowfatlinux.com/linux-sed.html<br/>


* (tähemärk)\{n\} - tähistab täpselt n (tähemärgi) kordust
* sed FAQ, version 014, http://www.faqs.org/faqs/editor-faq/sed/<br/>


* \(sõne\) - grupi operaator
* Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Sed<br/>
 
* \n - tagasiviitamine – tähistab n-ndat gruppi
* USEFUL ONE-LINE SCRIPTS FOR SED http://sed.sourceforge.net/sed1line.txt
 
* sõne1\|sõne2 - tähistab sõnet 1 või sõnet 2. Töötab GNU sediga, kuid ei pruugi töötada teiste sedi vormidega.
 
=Kasutatud materjal=
 
Unix and Linux, Sed Tutorial, [http://www.panix.com/~elflord/unix/sed.html]
 
Sed - An Introduction and Tutorial, [http://www.grymoire.com/Unix/Sed.html]
 
Linuxtopia,[http://www.linuxtopia.org/online_books/bash_guide_for_beginners/sect_05_02.html]
 
Zytrax Communications, [http://zytrax.com/tech/web/regex.htm]
 
Bash-Beginners-Guide, [http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/chap_05.html]
 
Doctor Bob's Lowfat Linux, [http://lowfatlinux.com/linux-sed.html]
 
sed FAQ, version 014, [http://www.faqs.org/faqs/editor-faq/sed/]

Latest revision as of 15:40, 28 January 2011

Kaia AK 31

Mis on sed?

Sed on voo redaktor (stream editor), mis on loodud Lee E. McMahoni poolt 1973. kuni 1974. aastal. Lühiajaloo sedist leiab Unixi tööriistade ajaloost [1].

Sedi töötamise põhimõte on: Sed võtab sisendvoost andmed, töötleb neid vastavalt etteantud korraldusele ja kirjutab tulemuse väljundisse.

Sedi sisendiks on voog, mis võib olla ka tekstifail, millest filtreeritakse vajalik(ud) sõne(d) ja mis kirjutatakse väljundisse. See asjaolu eristab sedi teistest redaktoritest, nagu vi ja ed. Väljundvoo võib kirjutada toru (pipe) kaudu teise programmi või suunamismärgi (>) kaudu teise tekstifaili.

Sedi kutsutakse teinekord ka pakkredaktoriks (batch editor), sest tema töötamise ajal ei vaja sed redigeerimist. See iseärasus võimaldab kasutada redigeerimise käskusid skriptis, mis on üpris leevendav korduvate redigeerimiste puhul ja mis ongi sedi kasutamise peamine eesmärk. Kui on vaja teha asendusi väga suurtes tekstifailides, siis sed on selleks väga hea abiline.

Sedi käsu süntaksil ei ole väljundfaili spetsifikatsiooni, kuid tulemused saab salvestada teise nimega faili, kasutades väljundi suunamist. Kui sisendiks on fail, siis sed ei riku originaalfaili ära.

NB! Mitte kõik sed versioonid ei ole võrdsed: Linux kasutab GNU sedi, BSD kasutab oma sedi versiooni, mis on natukene erinev.

Tekstis on kasutatud mõistet sõne, milleks võib olla suvaline märgijada, tavaliselt teksti kujul. Märgiks võib olla ka tühik.

Spetsiaalne tähemärk

Sedist on kergem aru saada neil, kes oskavad kasutada käsku grep, sest sedi tavaväljendid on praktiliselt samad, mis käsu grep puhulgi, kuid ühe erisusega: kaldkriips "/" on sedis spetsiaalne tähemärk. Seega saab sediga teha sama, mis grepigagi, kuid grepiga ei saa kasutada käsku "otsi ja asenda".

Apostroofid

Sedi käsud tuleb kirjutada käsurealt antuna apostroofide (' ') vahele, et vältida shelli töökeskkonna paisumist (eriti BASH’is).

Kuidas sed töötab?

Sed loeb standardsisendist ühe rea kaupa. Sed on rea põhine: sed opereerib tekstis ridadega. Iga rea kohta käivitab sed seeria redigeerimise toiminguid, seejärel see rida kirjutatakse STDOUT’i. (STDOUT – sisendfailid kirjutatakse standardväljundisse redigeerimise käsuga, mida on täpsustatud rakendatava skriptiga. Kui täpsustus on –n suvandiga, siis valitakse skripti poolt ainult need sisendread ja kirjutatakse standardväljundisse.)

Sedi paremaks mõistmiseks kirjeldan seda näite kaudu, kasutades selleks ühte näidisteksti (naidis.txt).

Ridade printimine

Näide:

Minu näite näidisfaili (naidis.txt) tekst on järgmine:

Tekstifailis naidis.txt näiteks esimese 3 rea kuvamine:

sed '3q' naidis.txt

NB! Pea meeles, et sed prindib vaikimisi oma tulemused standardväljundisse, mis antud juhul on terminali aken. Sedi käivitamisel tuleb suunata andmed tema sisendisse, näidata, milliseid sedi käske rakendada ja kuhu väljund suunata. Kui sa tahad salvestada selle väljundi kuhugi faili, suuna see:

cat naidis.txt | sed '3q' > 3.esimest.rida.txt

Mitu käsku samaaegselt

Kui tegemist on samaaegselt mitme käsuga, siis tuleb iga käsu ette kirjutada -e.

cat naidis.txt | sed -e '3q' -e '2q'

Otsitava sõnega rea printimine

Kui me tahame, et sed leiaks üles kõik read, kus on vigane tekst, siis kasutame käsku p (print):

sed '/veasid/p' naidis.txt

Antud käsu tulemusel prinditakse välja kogu faili sisu ja need read, kus antud sõne esineb, kaks korda. Ilmselgelt ei soovinud me sellist tulemust. Kui tahta, et prinditakse ekraanile ainult need read, mis vastaksid meie soovile, tuleb kasutada suvandit –n:

sed -n '/veasid/p' naidis.txt

Ridade valik

Järgmine käsk:

sed –n '/tegelikult/,/piinlik/p' naidis.txt

prindib esimese rea, mis sisaldab sõnet „tegelikult“, kuni ja kaasa arvatud reani, kus leidub sõne „piinlik“

Asendamine

Sed’il on rida käskusid, kuid üks peamisi on asendamise käsk s (ingl. k. substitute). Asendamise käsk annab kõikidele tavalistele avaldistele uue väärtuse. Asendamine toimub järgmise skeemi kohaselt:

sed 's/vana_sõne/uus_sõne/lipp' failinimi

Asendamise käsk koosneb seega neljast osast.

s - asendamise käsk

/../../ eraldaja

vana (asendatav) sõne - sõne, mida failist otsitakse

uus sõne - sõne, millega asendatakse vana (otsitav) sõne

Lipp – kontrollib tegevust ja võib olla:

g = kordab samal real

N = ainult N-nda rea olemasolul

p = väljundisse tuleb rida vaid siis, kui otsitav on leitud (vajab –n suvandit, et teisi ridasid mitte kaasata otsingusse)

w file = lisab rea failile ainult siis, kui otsitav on leitud

Nt parandan (asendan) naidis.txt failis ära sõne „veasid“ sõneks „vigu“.

sed 's/veasid/vigu/' naidis.txt

Antud juhul see tulemus ei rahulda, sest 5. real on ainult esimesena ilmnenud vigane sõne ära parandatud, kuid üks „veasid“ on veel jätkuvalt alles. Selleks, et sed kontrolliks tervet rida ja ei jääks esimese leitud sõne juures pidama, kasuta võtit g.

sed 's/veasid/vigu/g' naidis.txt

Samas, kui tahta muuta reas nt ainult teisena esinevat sama sõna, siis kasuta järgmist käsku:

sed 's/veasid/vigu/2' naidis.txt

Muudetud sisuga (asendatud sõnedega) faili loomine

Tihti on kasulik muudatustega read salvestada uude faili.

sed -n 's/veasid/vigu/pg' naidis.txt >uus.txt

Adresseerimine (lisamine)

Adresseerimise mõte on näidata, millistele ridadele käske rakendada. Kui sa ei näita aadressi, siis rakendatakse käske igale reale.

Lisamine rea algusesse

Failis mingi sõne või sümboli (antud juhul sümboli > lisamine) lisamine rea algusesse.

sed 's/^/> /' naidis.txt

Lisamine rea lõppu

Iga rea lõppu mingi sõne sisestamine

sed 's/$/ OK /' naidis.txt

Mitu asendust korraga

Üheaegselt antud mitu käsku tuleb eraldada individuaalse –e suvandiga.

sed -e 's/vana_sone1/uus_sone1/g' -e 's/vana_sone2/uus_sone2/g' naidis.txt

Juhul, kui asendada mitu erinevat sõne ühe sõnega, siis on käsuks:

sed 's/sõne1/sõne4/g;s/sõne2/sõne4/g;s/sõne3/sõne4/g'

GNU sediga võib eelneva mitmekordse asenduse käivitada ka järgmise käsuga:

sed 's/sõne1\|sõne2\|sõne3/sõne4/g'

Kustutamine

Kustutamine toimub käsuga d (ingl. k. delete).

sed '/sõne/d' failinimi

Ridade vahemiku kustutamine üldkirjapilt on:

sed 'algusrea_nr,lõpprea_nrd' failinimi

Käsu d tulemusel jääb alles tekst, kust on eemaldatud need read, mis sisaldusid käsus.

Kustutamine konkreetsest reast alates kuni lõpuni

Ridade kustutamiseks alates konkreetsest reast (rea numbrist) kuni faili lõpuni, tuleb kasutada järgmist käsku:

sed '3,$d' naidis.txt

Selle käsu tulemusena prinditakse kaks esimest rida sellest näitefailist.

Teisalt saab sama käsku kasutada ka printimiseks faili algusest kuni selle konkreetse reani.

Kustutamine algusest kuni konkreetset sõnet sisaldava reani

Soovides kustutada alates esimesest reast kuni konkreetset sõnet sisaldava reani:

sed '1,/korrektselt/d' naidis.txt

Ridade vahemiku kustutamine

Kustutame näitefailis vigu sisaldavad read (3. ja 4. rida), selleks tuleb kasutada käsku:

sed '3,4d' naidis.txt

NB! Juhul, kui tahta kustutada näidisfailis ridade vahemikku (nt ridu 2 kuni 20), siis kuna nii palju ridu näidisfailis ei ole, kustutatakse nii palju ridu kui saab.

Kustutamine konkreetsest sõnest konkreetse sõneni

Tihti ei ole aga ridade numbrid teada, siis on abiks käsk, kus kustutatakse need read, mis jäävad esimese etteantud sõne ja teise etteantud sõne vahele.

sed -n '/^algus_sone.*lopp_sone$/p' failinimi

Kõikide ridade kustutamine, v.a ühe rea

Soovides kustutada kõik read peale väljavalitu (antud näites viies rida):

sed '5!d' naidis.txt

Viimase rea kustutamine

Soovides kustutada ainult viimast rida:

sed ’$d’ naidis.txt

Kustutamisel tühikuga asendamine

Eeltoodud näidete puhul kustutati terve rida, kuid teinekord on vaja kustutada vaid sõne selles reas, jättes ülejäänud teksti alles. Selleks tarbeks saab kasutada käsku kujul:

sed 's/veasid//g' naidis.txt

Tulemuseks on kustutatud kõik eksisteerinud sõned "veasid" ja asendatud need tühikuga.

Muutmine

Käsureal jooksvalt faili muutmine

Selleks tuleb anda käsk

sed -i -e 'sedi käsud' failinimi

Näiteks asendame failis kõik sõned "esimene", sõnega "teine".

sed -i -e 's/esimene/teine/g' naidis.txt

Teatud ridade muutmine

Asendame failis sõne "on" sõnega "ei ole" igal real, kus see sõne sisaldub.

sed '/see/s/on/ei ole/g' naidis.txt

Reavahede lisamine

Kahekordse reavahe lisamine:

sed 'G' failinimi

Kahekordse reavahe lisamine, kui failis olevas tekstis on vähemalt üks tühi rida:

sed '/^$/d;G' failinimi

Tühja rea tagasivõtmine (kustutamine), kui see tühi rida on paarisnumbriline:

sed 'n;d' failinimi

Tühja rea lisamine iga rea ette, mis sisaldab konkreetset sõne:

sed '/sõne/{x;p;x;}' failinimi

Tühja rea lisamine iga rea järele, mis sisaldab konkreetset sõne:

sed '/sõne/G' failinimi

Tühja rea lisamine nii iga rea ette kui ka järele, mis sisaldab konkreetset sõne:

sed '/sõne/{x;p;x;G;}' failinimi

Ridade nummerdamine

Iga rea ette tekstiga samale reale reanumbri lisamine:

sed = failinimi | sed 'N;s/\n/\t/'

Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis, kuid reanumbrid tekivad tekstireale eelnevale reale:

sed = filename | sed 'N; s/^/ /; s/ *\(.\{6,\}\)\n/\1 /'

Järgmine käsk nummerdab samuti ridu failis ja reanumbrid tekivad tekstireale samale reale, kuid kui rida on tühi, siis sinna ette reanubmrit ei prindita:

sed '/./=' filename | sed '/./N; s/\n/ /'

Lõpetamine

Sedile on võimalik käsuga q (ingl. k. quit) öelda, et ta teatud tingimusel lihtsalt lõpetaks ja ei täidaks eelnevalt antud käsku.

sed '2 q'

Nimetatud käsk prindib 2 tühja rida (tuleb Enter klahvi 2 korda vajutada) ja väljub.

Sedi käsud ja võtmed

Käsk ja tulemus

  • a\ - aktiivse rea alla teksti lisamine
  • c\ - aktiivsel real teksti muutmine uue tekstiga
  • d - teksti kustutamine
  • i\ - aktiivse rea ette teksti lisamine
  • p - teksti printimine
  • r - faili lugemine
  • s - teksti otsimine ja asendamine
  • w - faili kirjutamine


Võtmed ja mõju

  • -e SCRIPT - käskude lisamine skripti käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks
  • -f - käskude lisamine SCRIPT-FILE sisaldavatesse failide käskude paketti sisendi töötlemise ajal töötamiseks
  • -n - vaikne töörežiim
  • -V - versiooni informatsiooni printimine ja väljumine


Kasutatud materjal