Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

Ajalugu

Tänapäeva näited

Õppeasutustes

Tahvelarvuti

Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

Tööturul

Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.

Pilv

"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1] See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

Digiturvalisus

Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

Intelligentne virtuaalassistent

Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

Tulevikuvaated

Positiivsed küljed

Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

Tööturg ja töökohad

Suurem produktiivsus

Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

Täpsus

Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)

Tööohutus ja ergonoomika

On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

Töö kättesaadavus

Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.