User:Aallikso: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 42: Line 42:
'''Vastus'''
'''Vastus'''


Tekst<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab esitatama taotluse ÕIS-i kaudu VÕTA komisjonile, hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormusesse täitmisel õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>


===Ülesanne===
===Ülesanne===

Revision as of 19:56, 15 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alan Alliksoo

Esitamise kuupäev: XX. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatavas loengus[1] selgitati õppekorraldust ning sisekorda. Samuti tutvustati õppetöö väliseid võimalusi IT Kolledžis, milleks on näiteks robootikaring, erinevad workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Tutvustati erialatutvustuse ainet ning mida on vaja aine edukaks läbimiseks. Õppeaine on abiks kooli edukaks lõpetamiseks ja annab ülevaate IT erialal toimuvast ning aitab mõista, kas valitud eriala sobib. Eriala tutvustavad oma ala spetsialistid.

Teises loengus, pealkirjaga „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“[2] tutvustas Andres Kütt, kes on hetkel Riigi Infosüsteemi peaarhitekt, IT arhitekti kutset ning õppetunde, mida ta saanud on. Näiteks on vajalik kooli õppekorraldusel ja bürokraatial silma peal hoida ning et koolil ja koolil on ikka vahe. Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks. On ainult üks inimene, keda huvitab sinu hea haridus, sina ise! Tuleb hoolikalt mõelda, mida õpetatakse ning võtma ülikoolist kõike. Programmeerimise alaselt on kõige olulisem teada mis on „muutujad“ ja „tsükkel“, mitte keskenduda ühe keele õppimisele. Mida teeb arhitekt? Arhitekt loob väärtust ainult kontekstis, selles kuidas tükid kokku käivad. Hea arhitekt ei saa olla ainult tarkvara arhitekt, ta peab oskama ka riistvara poolt. Süsteemi arhitektuur on tervik – inimesed, protsessid ja majandus. Arhitekt juhib keerukusi ja suudab ärilistele otsustele panna külge ka keerukuse. Töö üheks kriitiliseks oskuseks on oskus rääkida ning peab väljendama probleeme nii, et teda ka järgmisele koosolekule kutsutakse. Väga vajalik on ka oskus joonistada diagramme, et väljendada ennast lühidalt ja selgelt.

Järgmises loengus[3] tutvustasid Testlio kaasasutajad oma ettevõtte näitel startup-e ning testimist. Eduka startup-i loomiseks on oluline mõelda ka äri poolele, mitte keskenduda ainult tehnika ning oluline ka on kirg teema vastu. Tavalistest ettevõtetest eristab startup-e kiire kasv. Testlio lugu sai alguse Londonist ühelt „hackatlon“-i võistluselt. Prooviti lahendada testimises esinenud probleemi, kus testijad olid sageli omavahel võistlejad ja ei teinud koostööd. Sealt edasi liiguti ideed täiustama Ühendriikidesse. Testlio testijad on väga heal tasemel ning nad peavad läbima testid, enne kui viiakse klientidega kokku. Kliendid kasutavad teenust enne uut release iganädalaselt või iga kahe nädala tagant. Nad on startup-iga jõudnud kasumisse ning jätkavad kasvamist. Hea võimalus ettevõtlusega alustamiseks on Garage48, Mektory, Prototron jne.

Loengus pealkirjaga "Süsadminnimisest"[4] selgitati kui oluline on süsteemi administraatoritel kokku leppida vastutusvaldkonnad ning et administraator peab alati olema oma süsteemist üle ja teadma kuidas see toimib. Hea süsteemi administraator ei pea olema koguaeg pildil ning üle kolme korra sama asja käsitsi ei tee, pigem teeb siis skripti. Administraatorite ning arendajate vahelise konflikti juured sageli siiski kinni juhtimises. Protsessid peavad olema paika pandud. Süsteemi administraator peaks mõistma, miks mingid asjad ei toiminud ning rakendama süsteemile hea monitooringu, mis teavitab juba enne kui midagi toimub. Süsteemi peab hoidma aktiivselt käigus.

Viiendas loengus[5] tutvustati erinevaid IT karjäärivõimalusi riigiasutustest startupideni. Oluline on teha kodutööd ning leida keegi „seestpoolt“, kes tutvustaks organisatsiooni. Väga vajalik oleks ka luua võrgustik, arvestades Eesti väiksust. Avalik konkurss on sageli „jäänused“, head töökohad sageli tutvuste kaudu. Eesti eripäraks on sunnitud mobiilsus – kui tahad tõusu siis liigu. Riigiasustuste plussiks on head „mänguasjad“ ning koolitused. Suurte välismaiste ettevõtete plussiks on karjäärivõimalused ning rahvusvahelised kogemused, kuid on oht spetsialiseeruda väga kitsal teemal. Keskmine ettevõte võiks olla SEE koht, sest protsessid, sisendid ja väljundid on sageli paigas. Spetsialiseerunud IT ettevõte on vaheldusrikkam, mitte IT ettevõttes on oht tegeleda ainult ühe kindla tööga. Väikeettevõttes võib ette tulla palju IT väliseid tegevusi. Startupidel peab olema hea idee ning pigem teha oma. Tööle asudes peaks administraator peaks jälgima kuidas toimivad töökorraldus, protsessid ning juhtimisahel. Arendaja peaks tööle asudes jälgima kuidas toimivad protsessid, DevOps, tööjaotust ning projektijuht. Võimalus erinevate töökohtade vahel liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida. Samuti tutvustati loengus IT ja äripoole vahelisi suhteid. Ettevõte peaks toetama sellist töökultuuri, kus IT ja äripool jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost. Samuti peaks toimuma pidev dialoog ja asjalikud vestlused, kus kõik on tasakaalus ning nauditakse koos töötamist. Äripool peaks defineerima väljundid mitte lahenduse ning väljendama oma ootused selgelt. Samuti ka mõistma IT võimekust ja piiranguid. IT pool peaks mõistma äriprotsesse, nende väljundeid ning IT mõju neile.

Loengus "Andmed ei allu analüüsile"[6] tutvustati andmeanalüüsi ja tööd suurte andmebaasidega. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi suunamiseks ja prioriteetide määramiseks. Andmebaasi ehitamisel on vajalik mõelda piisavalt ka tulevastele kasutusvajadustele.

Seitsmendas loengus[7] räägiti lähemalt küberkaitsest. Kehtib põhimõte – töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida keerukam süsteem teha, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone. Kui varem olid küberrünnakud kaasnevad, siis nüüd pigem eelnevad. Küberkaitse on pidev õppimine ning küberkaitse mõtteks on eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse ja kaitstakse ei ole arvutisüsteemid vaid ühiskondlikud protsessid. Kaitse jaoks on väga oluline teada enda tugevusi ja nõrkusi. Eesti tugevusteks on digiallkirja kasutamiskogemus, digiriigi kuvand, ühiskonna agiilsus ja sidusus ning EU ja NATO liikmeks olemine.

Kaheksandas loengus[8] tutvustati IT ja turunduse vahelisi seoseid. Hea peab olema nii toode, teenindus kui ka turundus. Kõik peavad olema ühtlaselt heal tasemele, sest heast reklaamist ei ole kasu kui näiteks teenindus on kehv. Hea toode müüb ennast ise kui toote sobivus turule on suurepärane ning turul ollakse sihtgrupis esimene või paari esimese seas. Suures ja aeglases organisatsioonis on IT roll ülioluline. IT peab olema turvaline ja usaldusväärne. Telekommunikatsioonis on turundus väga oluline ning IT peab olema paindlik ja suutlik kiiresti reageerima turumuutustele. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam.

Notes

Vormistamiseks kasutasin õppejõu näidet[9] ning Mediawiki kodulehte[10].

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja[11] järgi on õigus eksamit järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele on vajalik registreeruda ÕIS-i kaudu.[12] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksami tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab esitatama taotluse ÕIS-i kaudu VÕTA komisjonile, hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kaudu saadud EAPsid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormusesse täitmisel õppeaasta lõpus.[13]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

[14]


Viited