User:Aelken

From EIK wiki
Revision as of 09:26, 20 October 2014 by Aelken (talk | contribs)


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ahto Elken

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2014

Essee

Antud essee kajastab autori mõtteid õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” külalisesinemiste kohta. Alljärgnevalt antakse lühikirjeldus iga toimunud loengu kohta ning seejärel autoripoolsed muljed ning kommentaarid.

Alustuseks võib mainida, et kõik kuulatud esinemised olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Sain kinnituse ühe õppejõu väitele, et IT-maailm on väga kirju.

Esimene loeng mõjus tempoka ja kireva sissejuhatusena Infotehnoloogia Kolledži pere eluolusse ja ajalukku. Loengupidaja jättis endast mulje kui kirju taustaga inimesest, kel lai kogemuste- ja teadmistepagas. Tagasivaatav pilk Eesti kohalikku IT-ajalikku oli hariv, kuid samas võis jääda tänapäeva noorele natuke kaugeks. Samuti sai selgeks, et enne meid on juba palju tööd tehtud ja tulevase IT-põlvkonna hüvanguks vundament laotud. Esitlusele lisas vürtsi lõbus vaheseik, kus üks õppejõud juhuslikult loengusaalist möödudes pidama jäi, saali sisenes ning seejärel improviseeritud loengu pidas. Viimasest võis nentida, et tulevikus pole oluline mitte niivõrd algoritmide kirjutamise oskus, kuivõrd just loomingulisus ja ideede genereerimise võime. Kokkuvõttes mõjus loeng värvikireva mosaiigina mälestustest ja tulevikunägemustest, mida oli kohati raske, kuid siiski huvitav jälgida.

Teises loengus [1] räägiti peamiselt õpingukorraldusest ja anti nõu oma elu ja õppetöö paremaks organiseerimiseks IT Kolledžis. Esitluse sisu tundus väga oluline ja kasulik. Nõustun, et organisatoorne pool on õppetöös ning laiemalt tava- ja tööelus väga tähtis. Võime oma aega planeerida on tänapäeval üks hinnatumaid oskusi. Ka tööandja hindab oma töötajates ennekõike võimet tähtaegadest kinni pidada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Esitluse muutis meeldivaks esitleja rahulik ja mõistev suhtumine ning mõõdukas tempos kulgev jutt. Kiiduväärseks võib pidada ka õppejõu tolerantsust ja suhtlemisoskust.

Kolmandas loengus käis külas Toggl’i arendaja ja nais arvutispetsialistide eestvedaja/aktivist Janika Liiv. Räägiti väga mitmetest asjadest, sealhulgas stereotüüpidest, kogukondadest ning laiemalt üldse IT-elust. Vahest kõige huvitavam oli esineja enda lugu, kuidas ta läbi eneseotsingute lõpuks infotehnoloogiani jõudis. Mulle meeldis esineja võrdlus näitekirjaniku ja programmeerija vahel. Tõepoolest on programmeerimine nagu mingi loo jutustamine või kirjutamine. Programmeerijal on minu arvates ka see eelis, et ta saab edastada oma “sõnumi” lühidalt ja kompaktselt. Samuti usun, et koodi võib olla sama põnev kirjutada kui mõnda romaani või näidendit. Koodikirjutamist võiks minu meelest võrrelda ka luule kirjutamisega, kus mõte tuleb edasi anda tabavalt ja napisõnaliselt, ning koodilugemist tähendusnüansse täis luuletuse lugemisega. Sain sellelt loengult kaasa tarkusetera, et mitte alati ei kulge inimese elutee sirgjooneliselt, ning see, mis teed pidi keegi IT-ni jõuab, võib olla väga erinev.

Neljandas loengus tutvustas meile administraatori tööd Skype’is Carolyn Fischer. Loeng oli huvitav taaskord esineja isikliku loo vaatevinklist. Loengupidaja jäi meelde kui töökas ja laia töökogemusega inimene. Õpetlik oli kuulata lugu sellest, kui erinevatel ametitel on ta töötanud. Nagu arvatavasti paljud, alustas ka tema liikumist karjääriredeli alumiselt pulgalt, tõustes niiviisi üha kõrgemale ja parematele või sobivamatele ametitele. Märkimist väärib ka asjaolu, et tööelus liigutakse edasi üldjuhul ikka siis, kui eelnev amet on selgeks saanud ja nüüd otsitakse uusi väljakutseid. Meelde jäi esitusest ka, et ideaalis ei tohiks tööl olla kiire, kuna see põletab lõpuks läbi. Kui on pidevalt kiire ja tähtajad kukil, siis see on märk, et midagi tuleks oma töökorralduses muuta. Ilmselt tahtis esineja pöörata kuulajate tähelepanu vajadusele ja oskusele oma aega paremini planeerida. Mõtlemapanev oli ka juttt kahe poole - arendajate ja ärimeeste - vahelüliks olemisest ja nende edukast liitmisest. Samuti jäi kõlama mõte soovist ja valmisolekust ennast täiendada, kui vajadus peaks tekkima. Tunnustust väärib ka esineja julgus tunnistada oma introvertsust ja pelglikkust nii suure publiku ees esineda. Sääraste olukordadega toimetulek näitab minu meelest IT-inimeste suutlikkkust kohaneda ja võimet oma suhtlemisoskust parandada.

Viiendas loengus oli meie külaliseks Kristjan Karmo. Esitluse teemaks tarkvara testimine. Huvitav oli lähemalt teada saada testimise sisu ja testimist puudutavate müütide kohta. Olin ka ise varasemalt mõningatest müütidest kuulnud, nagu nt “testimine on igav” või “testida oskab igaüks”. Kuid esineja tõestas veenvalt, et nii see siiski ei ole. Testimine nõuab tegelikult üsna süsteemset lähenemist. Samuti on tarkvaratestija ameti juures olulised loovus ning kogemused. Jagan seisukohta, et testija peab olema väga hea programmeerija, sest teiste vigu otsida on raskem kui neid ise teha. Loengust jäi kõrvu mõte, et kõiki vigu ei leita kunagi. See näib viitavat tõsiasjale, et perfektset, täiuseni viimistletud tarkvara pole olemas. Peab nentima, et ka minu isiklik tarkvara kasutamise kogemus kinnitab seda. Üsna sageli avastame mingit tarkvara kasutades, et teatud funktsioonid ei tööta korrektselt või puuduvad sootuks, või programm hangub nähtava põhjuseta. Kuid samas mõistan, et see kõik kuulub paratamatult tarkvara elutsükli juurde ning et vigade parandamine on tõenäoliselt üks lõputu ja pidev töö.

Järgmises ehk kuuendas tunnis oli külaliseks Andres Septer. Võib öelda, et antud loeng äratas tähelepanu ja oli üks meeldejäävamaid. Esinemist iseloomustavateks märksõnadeks võiks tuua aususe ja otsekohesuse. Külaline esitas oma sõnavõtus elulisi näiteid inimsuhetest infotehnoloogias ning andis tõese ettekujutuse IT-tööturul toimuvast. Seega võib pidada tähelepanuväärseks esineja julgust käsitleda asju nii ngau need argielus on. Kuna esineja ei hoidnud midagi tagasi ega püüdnud asju ilustada, siis võis loengu sisu mõnele tunduda pisut negatiivsena. Kuid leian siiski, et aus lähenemine kirjeldab paremini seda “kuidas asjad praktikas käivad”, ja arvan, et reaalse elu kajastamine on pigem positiivne.

Viimases loengus oli esinejaks Elar Lang. Tunnis räägiti nii õppetöösse suhtumisest kui ka veebirakenduste turvalisusest. Loengu sisu oli praktiline ja kasulik, andes muuhulgas näpunäiteid selleks, kuidas oma suhtumist kujundada ja käitumist paremini juhtida. Ka meeldisid loengupidaja konkreetsus ja otsekohesus. Loengust jäid meelde teatud juhtmõtted, millega olen igati päri. Nagu nt seisukoht, et kui teha asju põhjalikult, siis on sellest ka mingit kasu. Samuti võtsin loengust kaasa idee, et tööandja väärtustab kõige enam töötaja juures tema suhtumist ja hoiakuid. Tähtis pole niivõrd praegune teadmiste- ja oskustetase, kuivõrd just soov ja võime õppida ning areneda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et antud aine raames toimunud külalisesinemised oli kõik omamoodi huvitavad ja harivad. Peab taaskord nentima, et IT-maastik ja seal tegutsejad on tõepoolest väga kirju seltskond. Vahest kõige üllatavam minu jaoks oligi tõdemine, et infotehnoloogiaga tegelevad väga erinevad ja mitmekesise taustaga inimesed, tehes seda ühtviisi edukalt. Olen tänulik, et IT Kolledžis eksisteerib selline õppeaine, mis võimaldab kohtuda IT-s tegutsevate spetsialistidega ning saada hea ülevaade IT-valdkonna iseärasustest ning võimalustest. Olen kindel, et ka tulevaste kursuste tudengitel on antud ainest palju õppida ning ühtteist kõrva taha panna.



Esimesest loengust [1] sain teada ...


Refereerimist saab teha [2] märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: ==Notes==

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt[2].

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

5.4. ARVESTUSED 5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Selleks, et järelarvestust teha, pean kokkuleppima ainet õpetava õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS 5.2.8.1. Kordusarvestusele registreerimine toimub ÕISis

Mis on tähtajad?

5.4.4. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Millised on tegevused?

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD 1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. 3. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kogemusest õpitu analüüs.

Millised on tähtajad?

Vastused korduma kippuvatele küsimustele Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb esitada VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Kõrgharidusreform (KKK) Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel.



Viited

  1. Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
  2. Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus
  3. Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
  4. Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus
  5. Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
  6. Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
  7. Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus
    1. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named Foot00
    2. Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...