Difference between revisions of "User:Ahokkone"

From EIK wiki
(Erialatutvustuse aine arvestustöö)
(Panin aine õigesse kategooriasse)
 
Line 81: Line 81:
  
  
[[Category:Erialatutvustus 2011]]
+
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]

Latest revision as of 14:34, 5 October 2011

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Artur Hokkonen
Esitamise kuupäev: 03 okt. 2011

Essee

Minu Nuti

Alustan sellega, et kuidas selle teema valisin. Selle aasta sügiseni oli mul aastaid vana Nokia 1112 (2006. a. mudel), millega sai ainult helistada ja võib-olla SMS-i saata. Juba mitu aastat tagasi ei olnud see telefon teiste silmis IT inimesele kohane. Vahel oli ikka nalja kui arvutivõõral inimesel oli uhkem telefon kui minul, kuigi mina peaksin olema IT teadlik ja väheste funktsioonidega seade ei tohiks minu vajadusi rahuldada. Tegelikult rahuldas väga hästi. Helistada sai ja mittefunktsionaalseid nõuded täitis väga hästi. Kuna viimaste aastatega on kiirelt levima hakanud nn nutitelefonid ja on ennustatud, et aasta lõpuks ületab nutitelefonide arv 50 protsendi piiri mobiiltelefonide kogumüügist, siis on suur tõenäosus saada uueks telefoniks nutitelefon. Ja saingi, Android op. süsteemiga HTC. Üldiselt olen arvestanud, et esimesed nutitelefonid on pigem "toored" ja kui üldse tahan ühte, siis see võiks olla Linux-i tuumaga ja sellel peaksid jooksma. Linux-is tuntud töövahendid. Linux-il põhinev vabavaraline süsteem MeeGo tundus hea valik olevat, aga Soome uhkus Nokia ei suutnud õigeks ajaks välja tulla ühegi seadmega, mille hind oleks sobiv olnud. Tegelikult ei näinud ühtegi MeeGo-t müügis. Pean hetkel leppima Android-iga. Essee eesmärk on kirjeldada kui hästi täidab Android minu vajadusi. Kas sobib kasutamiseks ja kas on mõtet vaeva näha ja täiendada mõnda rakendust.

Kõigepealt kasutatavusest. Rohkem kui 4a vanal telefonil pidas aku terve nädal - ei helista väga palju kuid äratus käis hommikuti väga kaua. Nutitelefoni tuleb laadida iga päev. Ilmselt mitmeks päevaks merehätta ei tasu jääda isegi täis akuga. Suure voolutarbimise põhjuseks võib nimetada Java-t, kuid see on tänapäeval väidetavalt suuremas osas C keelega sama kiire, vähemalt serverite Java virtuaalmasinates. Nutitelefonides võib olla olukord palju kehvem, kuid rohkem töötavaid protsesse kulutavadki rohkem energiat, sellega tuleb arvestada. Laadimine on standardiseeritud USB kaabli kaudu, vähemalt seegi hea. 3.2 tolli diagonaaliga seadmel väga internetis ei surfa, häda korral sobib küll. Ekraani suurusest sõltub aga palju. Saab osta suurema ekraaniga kuid tarkvara funktsionaalsust see oluliselt ei muuda. Nagu osadel tööjaamade klaveritel ei ole toru (|) märki, mida on Linux-i käsureal palju vaja, ei ole või on väga ära peidetud see ka Android-ide klaveritel. Sama lugu tabulaatoriga, mida kasutatakse käskude nime lõppude automaatseks leidmiseks või noolklahvid eelneva käsu saamiseks käsureale ja tekstides navigeerimiseks. Klahvikombinatsioonidest rääkimata. Esimese hooga jääb ncurses rakendustesse lihtsalt kinni! Häkkeri klaverid on kah olemas aga kõikvõimalike kahe ja kolme klahviga kombinatsioone ei ole suudetud implementeerida. Samas, ega Ctrl+Alt+Del väga vaja ka ei ole, kui ainult VNC puhul. Osades programmides töötavad mõned klahvikombinatsioonid aga mitte igal pool. Üldiselt näib, et ühtset nö. "native" kasutajaliidest ei ole. Mis ühes kohas on saadaval, seda ei tasu mujal loota.

Suuremad probleemid hakkavad pihta sellest, et HTC on teinud praktiliselt võimatuks telefoni operatsioonisüsteemi vahetuse kasutaja poolt. Kasutaja peab leppima tootja poolt pakutud tarkvarakomplektiga. Juurde saab paigaldada aga mitte igasugust tarkvara ja samuti ära võtta kasutaja enda äranägemise järgi ei ole võimalik. Mis kedagi riivab, see on personaalne küsimus aga minu jaoks on väga vastukarva mõned turvalisust, privaatsust ja kasutatavust puudutavad probleemid. Suurem osa probleemidest on lahendatavad operatsioonisüsteemi vahetusega aga kuna HTC on telefoni teatud funktsioonid lukustanud, siis uut operatsioonisüsteemi ei ole võimalik telefoni laadida. Osadel mudelitel on lukustus ära võetud aga mitte kõigil. Nii peabki leppima sellega, et on mingi hulk eelpaigaldatud HTC ja Google programme, mille eemaldamiseks ei ole füüsilisi õigusi. Selgusetuks jääb, miks peaks olema seadmes kummagi suurettevõtte kalender ja mitu teist programmi. Miks ei saa ühte neist eemaldada? Miks ei ole võimalik nutitelefonist eemaldada Facebook?

Kui kohe peale telefoniga helistamist uurida võrguühendusi, siis näeb Google Contacts protsessi loodud andmeside ühendusi Google serveritesse. Seadistustest saab välja lülitada kontode sünkroniseerimise aga telefoniraamatule see ei mõju. Teenuse kasutamise vastu ei ole midagi, kuid vastukarva on teenuse mittekasutamise keerukus. Oleks huvitav detailsemalt teada saada, mis andmeid vahetatakse. Selleks sobiks väga hästi mõni programm, mis suudab vaadata võrgus liikuvate pakettide sisse. Tööjaamas sai kasutatud WireShark nimelist programmi. Põhimõtteliselt tcpdump koos graafilise ja mugava kasutajaliidesega. Selleks sai siis nutitelefoni sisse paigaldatud selle analoog nimega Shark for Root. Tööle see muidugi ei hakanud. Vaja root kasutaja õigusi. Ilmselt probleem selles, et võrgukaartide pealtkuulamiseks vaja suuremaid õigusi kui tavakasutajal, mille kontos enamus programme ja Java virtuaalmasinad jooksevad. Sai otsitud, kas on võimalik kuidagi root kasutaja seadmesse saada. Vastus: ei ole võimalik, vaja operatsioonisüsteem välja vahetada. Leidub palju Linux-itel tuntud tarkvara, millest võiks palju abi olla aga suurem osa neist eeldab, et root kasutaja ja "su" käsk on paigaldatud. Enne saab palju head tarkvara ära paigaldada aga need ei tööta, täiesti kasutud kui ainus eesmärk ei ole mälupinda ära kasutada. Niisiis peale igat kõnet kui WiFi, 3G või mõni aeglasem andmeside võrk on olemas, käiakse kontakte Google-ga sünkroniseerimas. Iptables-il põhinevat tulemüüri saab paigaldada aga see samuti ei tööta kuna vajab root kasutajat reeglite sisselaadimiseks. Saaks Google konto eemaldada aga sel juhul ei saaks enam Market nimelisest keskkonnast alla laadida uut tarkvara ja uuendusi paigaldatud tarkvarale. Aga sellest pole suurt kahju kuna Market-i iseärasus on selline, et väga suur hulk tarkvara on kommertstarkvara. Tavaline rakendus maksab paar..10 $, müüakse isegi neid manuaale, mida Linuxi arvutis näeb man käsuga niisamagi. On ka tasuta tarkvara, mille seast on väga raske leida programmikest, milles puudub reklaam. Isegi kui seda ei ole ja programmil on kasutajaliideses väike tühi nurgake, siis mingi aeg ilmubki just sinna reklaamike. Aga ka sellest ei ole midagi, väikese annetusega saab osta koodi, mis reklaami välja lülitab. Kahju on vaadata, et paarkümmend KB suurused programmikesed, mis on justkui väikesed modulaarsed legoklotsikesed, mida saaks kasutada suuremates projektides, on kinnise lähtekoodiga. Market-is olev tarkvara tahab pakkuda kasutajale suuremat elamust ja soovib kasutada mobiili asukoha määramist ja internetiühendust isegi kui tal seda vaja ei ole. Kas kõik tahavad olla mobiili omanikud ja milleks seda vaja on? Need on privaatsuse ja turvalisuse teemad, mis on väga tähtsad IT-s. Mina igal juhul ei sooviks, et minu andmed minu teadmata säutsuvad kusagil interneti avarustes. Võib-olla on see sääsest elevandi tegemine aga kuna lähtekood on suletud, siis ei saa me seda kontrollida, kas on tegu väikese sääsega või mitte.

Hulga lootustandvam on FOSS põhimõtetel tarkvara pakkuv f-droid.org repositoorium. Isegi nimi repositoorium on hulga lootustandvam kui sõna "market", vaatamata pakutava tarkvara hulka. Fdroid keskkonnas pakutakse tasuta vaba lähtekoodi ja vabavara litsentsiga tarkvara. Tarkvara, mida saab muuta enda soovide järgi ja mida saab usaldada. Võidavad peaaegu kõik. On lihtsustatud tarkvara areng inimkonna ja indiviidi jaoks ning, mis minu õppetööd ja hobi arvestades - on võimalik vastavalt vabale ajale panustada väikese tüki vaeva ja aega. Igaüks ei pea hakkama "jalgratast leiutama" vaid saab kasutada olemasolevat tarkvara ja seda täiustada. Koodi taaskasutus on arenduse efektiivsuse ja kvaliteedi osas oluline. Android platvormil on mahukas Java programmeerimisliides, mis lihtsustab arendusi veelgi. Liidesed on nii raudvarale kui muudele tarkvarakomponentidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et tasub arenduses kaasa panustada. Kasulike rakenduste hulk paistab lõputu. Uus telefon on ikka parem kui vana kraabitud ja kulunud välimusega telefon kuid ilmselt oleksin uusi sõpru leidnud ka uue mitte-nutitelefoniga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

  • Kaua on võimalik arvestust teha?
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.


  • Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?
Õppejõuga kuna õppejõul on õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
Pille Juust on õppetöö peaspetsialist kes tegeleb õppearvestusega. Õppeosakonnas olles ilmselt tasub tema poole pöörduda.


  • Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
Kuidas, see ilmselt selgub seal kohapeal.


  • Mis on tähtajad?
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Kordussoorituste ajakava ÕIS->"Minu asjad->Kordussooritused", mis viitab lehele http://willie.itcollege.ee?url=kordussooritused
Ajalised piirid on akadeemilises kalendris.


  • Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
Tasuta. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel.


  • Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
8. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 13 € (Käskkiri Nr 3A-1/11-94 21.06.2011)

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kaardi kaotamisest teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui see kaart on ISIC ja panga kaudu saadud ISIC+pangakaart ühes, siis kõigepealt teatan panka, et kaart suletaks.

Uue kaardi saan vastavalt http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/turva-ja-isic-kaart/ juhendile http://www.minukool.ee kaardihalduskeskkonnast või SEB pangast.


Kapivõtme kaotamisel teatan õppeosakonda õppetehnikule. Kui kapp on mitmepeale, siis teatan teist kapi kasutajat.