User:Akepler: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Andres Kepler<br>
Autor: Andres Kepler<br>
Esitamise kuupäev: DRAFT
Esitamise kuupäev: 11.10.2015<br>
Kood: ******96
Kood: ******96


==Essee==
==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...
 
2015 sügise kaugõppe administreeriminse ja süsteemiarenduse erialadele  tihe konkurents. Kokku kandideeris 451 inimest, kes kvaliftseerusid tudengitesks 90.
<ref>
https://www.sais.ee/avalik/et/PGAID/et_pingerida_aid_9_14603.html
SAIS pingerida
</ref>
Kaugõppe tudengite seas on teiskordset kõrghardust nõutamas kõrgel määral (xx % - õppeosakonnast infot).
Valdav enamus süsteemiarenduse erialale kandideerinud tudengitest ei ole süvitsi kokku puutunud IT'ga.
2015 aasta lükkab ümber müüdi, et progejad on mehed, sest 50% vastuvõetutest tudengitest on naised. Saab näha, kaua selline tasakaal soovolinuku rõõmuks paigas püsib.
<ref>
https://www.sais.ee/avalik/et/PGNMI/et_pingerida_nmi_9_14603.html
SAIS pingera nimed
</ref>
 
Ilmselt kasvav spetsialistide puudus IKT sektoris ja mis seal salata ahvatlevalt kõrged palgad selles sektoris on viinud inimesed mõtteni vahetada eriala. Nagu korduvalt loengutes öeldi, siis kõikidest ei saagi programeerijaid. Paraku peab selleks olema ka pisut looduse poolt antud annet.
Isiklikust kogemusest oskan lisada, et lisaks andele peab olema ka loomingulisust ja järjepidevust. Anna kaevurule labidas, see kaevab sellega augu. Kuntsnik loob sellega teose. Programeerimine on kunst, mille sisse on suurel määral loomingulisust ja vähesel määral tehnilisi oskusi.
Vähegi tahta, siis iga inimene võib ära õppima programeerimiskeele, kuid kas ta oskab sellega midagi ka luua nagu kuntsnik?
Samas olen kindel, et erinevus rikastab meie ühiskonda. Terad sõelutakse välja sõkkaldest. Kindlasti on vaja ka neid, kes kaevaks labidaga augu vastavalt ette antud instruktsioonidele.
On selge, et need kes on varasemalt omandanud looduteaduste hariduse, nende õppimiskõved ei saa olema nii suur kui neil, kes on omandanud humanitaaria.
<ref>
http://www.rajaleidja.ee/eesti-ikt-vajab-varskeid-tegijaid/
Eesti IKT vajab värskeid tegijaid!
</ref>
 
Selge, et ainult inrovertidest nohikutega ei jõua IKT kaugele.
 
IKT - Info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia - mis see siis on ?
Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on see <i>teade v. teated, andmed (ka arvudega vm. kujul) millegi kohta, teave, informatsioon</i>
<ref>
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=info&F=M
Eesti keele seletav sõnaraamat
</ref>
seega midagi, mida saab edastada. Sellest tuleneb ka teine osa kommunikatsioon, mis on info edastaime.
Paraku infost endast pole pole ju mingit kasu, kuid pole teada konteskti.
Infol peab plema, mingi inimese jaoks mõtetatstud sisu. Spetsailist oskab bitijadast välja lugeda info, oskamatule jääb see mõistetamatuks ühtede ja nullide jadaks. Kunstihingega inimene leidab võibolla mingi mustri.
Mõtte puudumisel on ilmselt tegemist taustamüraga.
Seega, info vahetus toimub inimeste vahel, milleks kasutatakse erinevadi tehnoloogilisi vahendedi. Siin võiks nimetada tehnoloogiliseks vahendiks ka inimese poolt tekitatud häält või siis viiplemist.
Mõlema korral on tegemist A ja B poolega, kus üks saadab ja teine võtab vastu.
Vaadates IT tehnoloogiat rohujuure tasandilt kasutatavas tehnoloogias suurimaks võimalikusk väärtuseks on 1 ja vähimaks 0, milliseid koos kombineerides luuakse keerukaid struktuure.
 
Eestis IKT sektor on nii kodu-, kui välismaal kõrgelt hinnad. Eestist on päris Skype, Transferwize ja veel mõned edukad startup ettevõtted, kes on ennast tõestanud.
Selle kinnituseks oli 2015 aasta rikaste topi võitja Kristo Käärmann, kes on Transferwize üks omanikest.
<ref>
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/09/30/rikaste-topi-voitja-kristo-kaarmann-avastas-olulise-saladuse
</ref>
 
Käesoleva kursuse raames anti  "nuusutada", mis toimub Eesti IKT sektoris.
 
Projekti juhtimine on üks võimalike viise organiseeritult infot kommunikeerida.
Tiina Seemann tegi kokkuvõtte sellest, mis toimiub IKT sektoris  projektijuhtimise valdkonnas. Selge on see, et kui aeg, skoop ja raha on paigas, saab iga projekt õigeageselt realiseeritud. Pahatihti see nii ei ole.
Tiina arvas 22. aastaselt, et ta liiga vana, et IT'd õppima minna. Samas 28 aastaselt aravas just vastupidi.
Oma kogemusest võib öelda, et päris palju vigu või lausa kahjusi, tuleneb sellest, et kas puudub vajalik info (eeldades on mingid asjad on teisiti) või on projekt halvasti juhitud.
Suurettevõtetets, kus mingeid projekte püütakse realiseerida läheb erinevatel põhjustel skoop või aeg paigast ära, mis sisiulisetl hakkavad raha sissetuleku asemel seda kulutama.
Pean siinkohal kahjuks mainima, et selliselt on läinud näiteks Kodujuhtimine ja Suhtlus.ee projektiga. Kodujuhtimisel on hea idee, kuid liiga suurt tükki püütakse hammustaa, mis keskmisele Maalile Võrumaalt ei lähe korda.
 
Nagu eelnevalt sai öeldud, et infost õigesti aru saada tuleb see mõtestada. EIK on koht kus õpetatakse õppima, ehk saadavat infot mõtestama.
Loengutes tõi selle hästi välja Elar Lang, kes lõpetaks EIK ja TTÜ magistri cum laude. Täna on ta edukas turvatestija.
 
Waterfall ja Agiilne projekti juhtimine on võimalikud distsipliinid süsteemi- arenduses ja -halduses. Taavi Tuisk tõi häid näiteid selle kohta, kui oli kasutuses waterfall või aigiilne juhtimine.
Olen arvamusel, et agiilne meeskond töötab vaid siis kui see koosneb A või B inimestest ja nendel kõigil on kõrge motivatsioon. Waterfall's töötab keskpärasus väga hästi  - sisuliselt fordi tootmisliin.
Taavi tõi välja asjaolu, et süsteemihaldur peab olema kõrgelt motiveeritud, tedmistehimuline ja hea õppivõimega. Proovima, katsetama, kui ei õnnestu, siis uuesti proovima. Vajadusel ka mitu ööd üleval olema.
Samas need pingutused tasuvad ära, sest parim süsteemihaldus on see, kelle tegemisis ei märgata. Päeval ei tee süsadmin midagi - parimal juhul käib koolis (Andres Sepler 1. loeng)
Olles olnud ise 13 aastat süsteemihaldur, siis ei olnud Taavi poolt öeldu midagi võõrast. Võin vaid seda kinnitada
 
Kui tarkvaral oleks põhiseadus, siis testimine võiks olla seal sees kui põhiõigus. Kuna tarkavara on loodud inimeste poolt, siis selle testimiseks on sama palju võimalusi, kui selle loomise meetodeid.
Sisuliselt kuni rohujuure tasandinim välja, kuid kas seda kõike vaja on. Mina olen TDD <ref> https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development</ref>, siis tuleb juba arendse käigus välja võimalikud vead ja ohud.
EIK vilistlane Kert Suvi on loonud tarkvara testimise ettevõtte. Põhimõtteliselt saab testida alates tarkvarast kuni infrastruktuurideni välja. Näiteks tehakse Telekomis infrastruktuuri talituspidevuse teste just sellepärast, et aru saada millised teenudsed testi käigus katki lähevad.
Testi tulemused dokumenteeritakse, tehakse analüüs ja vajadusel viiakse sisse muudatused.
Targo Tennisberg  toob oma lonegus välja ngu ka üleval mainitud, et tarkvara kommunikeerimisvahend. Kommunikatsioon toimub inimeste vahel. Probleemid just tekkivadki sotsiaalsel tasandil, mitte tehnoloogias.
 
 
Nagu loegnutes esinenud praktikud ja EIK vilistlased ütlesid  - EIK annab oskuse õppida õppima.  
Olles elukstva õppe austaja, siis võin seda vaid kinnitada. Uute teadmiste ammutamine ja nende rakendamine on sõltuvust tekitav.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Revision as of 19:19, 11 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Kepler
Esitamise kuupäev: 11.10.2015
Kood: ******96

Essee

2015 sügise kaugõppe administreeriminse ja süsteemiarenduse erialadele tihe konkurents. Kokku kandideeris 451 inimest, kes kvaliftseerusid tudengitesks 90. [1] Kaugõppe tudengite seas on teiskordset kõrghardust nõutamas kõrgel määral (xx % - õppeosakonnast infot). Valdav enamus süsteemiarenduse erialale kandideerinud tudengitest ei ole süvitsi kokku puutunud IT'ga. 2015 aasta lükkab ümber müüdi, et progejad on mehed, sest 50% vastuvõetutest tudengitest on naised. Saab näha, kaua selline tasakaal soovolinuku rõõmuks paigas püsib. [2]

Ilmselt kasvav spetsialistide puudus IKT sektoris ja mis seal salata ahvatlevalt kõrged palgad selles sektoris on viinud inimesed mõtteni vahetada eriala. Nagu korduvalt loengutes öeldi, siis kõikidest ei saagi programeerijaid. Paraku peab selleks olema ka pisut looduse poolt antud annet. Isiklikust kogemusest oskan lisada, et lisaks andele peab olema ka loomingulisust ja järjepidevust. Anna kaevurule labidas, see kaevab sellega augu. Kuntsnik loob sellega teose. Programeerimine on kunst, mille sisse on suurel määral loomingulisust ja vähesel määral tehnilisi oskusi. Vähegi tahta, siis iga inimene võib ära õppima programeerimiskeele, kuid kas ta oskab sellega midagi ka luua nagu kuntsnik? Samas olen kindel, et erinevus rikastab meie ühiskonda. Terad sõelutakse välja sõkkaldest. Kindlasti on vaja ka neid, kes kaevaks labidaga augu vastavalt ette antud instruktsioonidele. On selge, et need kes on varasemalt omandanud looduteaduste hariduse, nende õppimiskõved ei saa olema nii suur kui neil, kes on omandanud humanitaaria. [3]

Selge, et ainult inrovertidest nohikutega ei jõua IKT kaugele.

IKT - Info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia - mis see siis on ? Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on see teade v. teated, andmed (ka arvudega vm. kujul) millegi kohta, teave, informatsioon [4] seega midagi, mida saab edastada. Sellest tuleneb ka teine osa kommunikatsioon, mis on info edastaime. Paraku infost endast pole pole ju mingit kasu, kuid pole teada konteskti. Infol peab plema, mingi inimese jaoks mõtetatstud sisu. Spetsailist oskab bitijadast välja lugeda info, oskamatule jääb see mõistetamatuks ühtede ja nullide jadaks. Kunstihingega inimene leidab võibolla mingi mustri. Mõtte puudumisel on ilmselt tegemist taustamüraga. Seega, info vahetus toimub inimeste vahel, milleks kasutatakse erinevadi tehnoloogilisi vahendedi. Siin võiks nimetada tehnoloogiliseks vahendiks ka inimese poolt tekitatud häält või siis viiplemist. Mõlema korral on tegemist A ja B poolega, kus üks saadab ja teine võtab vastu. Vaadates IT tehnoloogiat rohujuure tasandilt kasutatavas tehnoloogias suurimaks võimalikusk väärtuseks on 1 ja vähimaks 0, milliseid koos kombineerides luuakse keerukaid struktuure.


Eestis IKT sektor on nii kodu-, kui välismaal kõrgelt hinnad. Eestist on päris Skype, Transferwize ja veel mõned edukad startup ettevõtted, kes on ennast tõestanud. Selle kinnituseks oli 2015 aasta rikaste topi võitja Kristo Käärmann, kes on Transferwize üks omanikest. [5]

Käesoleva kursuse raames anti "nuusutada", mis toimub Eesti IKT sektoris.

Projekti juhtimine on üks võimalike viise organiseeritult infot kommunikeerida. Tiina Seemann tegi kokkuvõtte sellest, mis toimiub IKT sektoris projektijuhtimise valdkonnas. Selge on see, et kui aeg, skoop ja raha on paigas, saab iga projekt õigeageselt realiseeritud. Pahatihti see nii ei ole. Tiina arvas 22. aastaselt, et ta liiga vana, et IT'd õppima minna. Samas 28 aastaselt aravas just vastupidi. Oma kogemusest võib öelda, et päris palju vigu või lausa kahjusi, tuleneb sellest, et kas puudub vajalik info (eeldades on mingid asjad on teisiti) või on projekt halvasti juhitud. Suurettevõtetets, kus mingeid projekte püütakse realiseerida läheb erinevatel põhjustel skoop või aeg paigast ära, mis sisiulisetl hakkavad raha sissetuleku asemel seda kulutama. Pean siinkohal kahjuks mainima, et selliselt on läinud näiteks Kodujuhtimine ja Suhtlus.ee projektiga. Kodujuhtimisel on hea idee, kuid liiga suurt tükki püütakse hammustaa, mis keskmisele Maalile Võrumaalt ei lähe korda.

Nagu eelnevalt sai öeldud, et infost õigesti aru saada tuleb see mõtestada. EIK on koht kus õpetatakse õppima, ehk saadavat infot mõtestama. Loengutes tõi selle hästi välja Elar Lang, kes lõpetaks EIK ja TTÜ magistri cum laude. Täna on ta edukas turvatestija.

Waterfall ja Agiilne projekti juhtimine on võimalikud distsipliinid süsteemi- arenduses ja -halduses. Taavi Tuisk tõi häid näiteid selle kohta, kui oli kasutuses waterfall või aigiilne juhtimine. Olen arvamusel, et agiilne meeskond töötab vaid siis kui see koosneb A või B inimestest ja nendel kõigil on kõrge motivatsioon. Waterfall's töötab keskpärasus väga hästi - sisuliselt fordi tootmisliin. Taavi tõi välja asjaolu, et süsteemihaldur peab olema kõrgelt motiveeritud, tedmistehimuline ja hea õppivõimega. Proovima, katsetama, kui ei õnnestu, siis uuesti proovima. Vajadusel ka mitu ööd üleval olema. Samas need pingutused tasuvad ära, sest parim süsteemihaldus on see, kelle tegemisis ei märgata. Päeval ei tee süsadmin midagi - parimal juhul käib koolis (Andres Sepler 1. loeng) Olles olnud ise 13 aastat süsteemihaldur, siis ei olnud Taavi poolt öeldu midagi võõrast. Võin vaid seda kinnitada

Kui tarkvaral oleks põhiseadus, siis testimine võiks olla seal sees kui põhiõigus. Kuna tarkavara on loodud inimeste poolt, siis selle testimiseks on sama palju võimalusi, kui selle loomise meetodeid. Sisuliselt kuni rohujuure tasandinim välja, kuid kas seda kõike vaja on. Mina olen TDD [6], siis tuleb juba arendse käigus välja võimalikud vead ja ohud. EIK vilistlane Kert Suvi on loonud tarkvara testimise ettevõtte. Põhimõtteliselt saab testida alates tarkvarast kuni infrastruktuurideni välja. Näiteks tehakse Telekomis infrastruktuuri talituspidevuse teste just sellepärast, et aru saada millised teenudsed testi käigus katki lähevad. Testi tulemused dokumenteeritakse, tehakse analüüs ja vajadusel viiakse sisse muudatused.

Targo Tennisberg toob oma lonegus välja ngu ka üleval mainitud, et tarkvara kommunikeerimisvahend. Kommunikatsioon toimub inimeste vahel. Probleemid just tekkivadki sotsiaalsel tasandil, mitte tehnoloogias.


Nagu loegnutes esinenud praktikud ja EIK vilistlased ütlesid - EIK annab oskuse õppida õppima. Olles elukstva õppe austaja, siis võin seda vaid kinnitada. Uute teadmiste ammutamine ja nende rakendamine on sõltuvust tekitav.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.


Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Õppejõuga
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
ÕIS's
Mis on tähtajad?
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[7]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?

Esmalt tuleks tutvuda VÕTA korraga. Tuleks selgelt aru, mida ja kuidas saab VÕTA'ga arvestada. Taotlemiseks tuleks koostada vormikohane taotlus ÕIS's, kuid vastavalt korrale tuleb arvestada, et ei saa osasid aineid VÕTA'ga rakendada.
[8]
Kommentaariks:
VÕTA rakendamisel võib tekkida oht, et isiklikust tunniplaanist tuleb välja "spagetti". EIK poolt koostatud õppekava on kooskõlas tunniplaaniga, mistõttu katuvusi ei ole. Samas, kui mõni aine VÕTA'ga "ära lahendada", siis õppekoormuse säilitamiseks tuleb võtta mõni järgmise aasta aine. Kui läheb hästi, siis selle toimumisaeg võib kattuda kaetud ainega. Iga kord ei lähe hästi. See võib viia selleni, et tuleb teha selliseid valikuid, et üks või teine aine tuleb teha uuesti.

VÕTA on JOKK lahendus, kuid defakto see ei toimi. Puhtalt inimese inimese unustamiskõvera tõttu.

Millised on tähtajad?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). [9]


Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. [10] Lühidalt. EI!

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri eest 0€ Teise semestri eest 50€


Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [11]

Viited