User:Akitt

From ICO wiki
Revision as of 18:43, 19 October 2016 by Akitt (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anni- Bessie Kitt

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Kolmandat kõrgharidust omandamas ehk mida õppida õpingukorraldusest ja erialatutvustusest?

Nähes esmakordselt enda õppekavas ainet õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei osanud ma esialgu midagi sellest arvata. Küll aga osutus loengusari väga ootamatult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis avas silmaringi nii erialaselt kui üldisemalt (lisaks õpingukorraldusega seotud küsimustele). Mulle väga meeldis, et põhilised valdkonnad olid ilmestatud oma ala spetsialistide kogemustega reaalsest elus, sest see võimaldab juba õpingu alguses tekitada seoseid ja paremat ettekujutust õpingu erinevatest valdkondadest ning siduda seda suurema eesmärgiga. Isegi kui vahepeal tekib küsimus, et miks mul seda kõike vaja on, siis tuleks antud loengusarja meenutada, sest annab natuke laiema pildi ning aitab tekitada seoseid reaalse elu ning tööga. Mida ma siis enda jaoks sellest loengusarjast meelde jätsin ja millised mõtted üles korjasin?

Sissejuhatav loeng 1 ja 2 [1] [2]

Kuigi esialgu olin veidi skeptiline, siis esimene mõte, mis mul kohe alguses tekkis, oli see, kui kasulik tegelikult võib olla eriala tutvustav aine. Varasemalt mul sellise loenguvormiga kokkupuude puudus, kuid usun, et eriti otse keskkoolist tulnud tudengite jaoks on antud kursus eriti kasulik. Kordamine on tarkuse ema, seadused muutuvad ning kõigest kõike ei olegi võimalik teada, seega on väga oluline saada vahetut kogemust võimalikult erinevatelt selle valdkonna esindajatelt. Õpingukorralduslik osa küll mingil määral sisaldas mulle juba tuttavat infot, sest olen varasemalt käinud nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ning läbinud nii bakalaureuse kui magistri õppekava. Küll aga oli ka mulle palju uut infot, sest koolide sisereeglid on erinevad ning vahepeal on toimunud kõrgharidusreform, seega tuli end uute nüanssidega kurssi viia. Kokkuvõtteks võin öelda, et esimene loeng ja teine loeng katsid just täpselt seda kõige olulisemat ja hädavajalikumat informatsiooni selles koolis ellu jäämiseks. Kui see oli osa, mida oskasin antud aines oodata, siis info laiapõhjalisest erialatutvustuse loengutest oli positiivselt üllatav võrreldes minu eelmise kogemusega ning seetõttu hakkasin suure huviga loenguid kuulama.


Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu: Andres Kütt [3]

Esimeste loengute jätkuks, kus keskenduti rohkem bürokraatiale, oli heaks vahelduseks esimene erialatutvustuse loeng, kus Andres Kütt tõdes, et bürokraatia on paratamatu ning sellega peab õppima elama kuid samas tuleb sellega olla ettevaatlik, sest see võib tekitada segadusi, probleeme ning võib ka panna tundma, et eriala või ülikool ei sobi. Mul on kogemus nii Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppega kui Tartu Ülikooli magistriõppega (mõlemad lõpetatud) ning seetõttu olen õppeasutustega seotud bürokraatiaga päris palju kokku puutunud. Ma mõistan teatud määral selle vajadust korraldusliku poole pealt, kuid samas usun, et õpe ise võiks olla võimalikult praktiline ning mitte raamidesse surutud. Kuigi ma olen praegu veel alles esimesel kursusel IT-kolledžis, siis minu senine kogemus on väga positiivne, huvitav ja kaasav olnud (seda nii õpingukorralduse kui ka sisu mõttes).

Lisaks nõustun Andres Küti mõttega, et on ainult üks inimene, keda päriselt huvitab minu haridus ning see olen ma ise. Usun, et see on tõsi ning sellest on väga oluline aru saada – kuigi ka varasema psühholoogia bakalaureuse -ja magistrikraadi tehes teadsin seda, siis praegu ma tunnen ma rohkem kui kunagi varem, et ma teengi seda ainult iseenda jaoks.


Testimine ja startupid: Kristel & Marko Kruustük (Testlio) [4]

Isegi kui teada eriala, mille vastu huvi on ning seda juba õpid, siis ilma varasema kogemuseta on siiski raske otsustada, millele spetsialiseeruda ning on julgustav, kui kuuled, et on ka teisi, kes pole sellel olnud algusest peale kindel olnud, kuid on siiski leidnud oma kire ja valdkonna, millele pühenduda. Olen ka ise olnud seotud alustava ettevõtte käivitamisega ja seetõttu oli Testlio lugu väga inspireeriv ning meenutas, et edu alus on sihikindlus ning mitte alla andmine. Usun, et see kehtib paljude asjade kohta elus, sealhulgas nii haridus kui karjäär. Lisaks meeldis mulle kui Kristel lisas, et iga madalpunkt on uus võimalus – ma arvan, et see on väga oluline, sest see suhtumine aitab ka sihikindlust hoida ning iga ebaõnnestumise või raskuse ees mitte alla anda.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

  • Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on mul võimalik järgi teha ühe õppeaine piires kuni kolmele sooritusele ning seda kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Üldiselt pean kordussoorituse puhul eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis, kuid eraldi pean kokku leppima õppejõuga, kui soovin eksami/arvestuse teha muus keeles.

  • Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordussoorituse puhul pean eksamile/ arvestusele registreeruma ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu – 20 €.

  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu – 20 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

  • Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks pean esitama hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen. Minu õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

  • Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Ei pea, juhul kui olen sooritanud õpinguaja jooksul kõik täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.

  • Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avalduse õppemaksu tagastamiseks esitan õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. Ühtlasi pean arvestama sellega, et iga ainepunkt eest üle arvestatud piiri, tuleb tasuda 50 EUR-i 1 EAP eest.