User:Akutt

Erialatutvustus, Ago Kütt

Töö esitatud 07.11.2011

Essee

Nutitelefonide ja -tahvlite hullus

Juba aastaid käib inimkonna võidurelvastumine nn. nutitelefonidega. Alates iPadi tulekust on sellesse hullusesse tõmmatud ka tahvelarvutid. Kas tegemist on tõesti nii eriliste ja hädavajalike seadmetega, et ilma ei ole elu mõeldav või on selle taga veel midagi? Miks inimesed ostavad omale mobiilse seadme mis maksab neile nende kuupalga või enamgi? Kas sellise seadme omamine on vajalik ka praktilises mõttes või pigem oma staatuse näitamiseks?

Sellesuunalise arengu maailmas avas Apple oma puutetundliku ekraaniga iPhone-ga. Kuigi erinevaid katseid turule tulla sarnaste seadmetega oli ka varem, siis edu saatis esimesena õunafirmat. Neil õnnestus luua suurepärane toode suurepärase sisuga. Teatavasti on Apple toodete puhul pandud erilist rõhku disainile ja ka nende müügistrateegia hoiab üleval kättesaamatute ja nõtud toodete mainet. Brändikultusega inimesed lihtsalt peavad neid tooteid omama vaatamata sellele, et nad ei pruugi enamus funktsionaalsust üleüldse kasutada.

Ülisuur nutitelefonide populaarsus tõi turule iga päev uusi tegijaid ja mingist hetkest oli poelettidel ka terve rida odavama otsa tooteid. Miskipärast hakati ka neid ohtralt ostma kuigi nende koostekvaliteet ja sisu olid hoopis midagi muud kui tippseadmetel seadmetel. Mis oli ja on see miski mis ostjaid ligi tõmbab? Aastaid oli ju trend, et seadmed läksid aina väiksemaks, kuid ühest hetkest hakkasid need kasvama ja kõik olid sellega ühtäkki rahul!

Oma osa mängis kindlasti paralleelselt erinevate Interneti suhtluskeskkondade nagu Facebook ja Twitter suur populaarsuse kasv. Inimestel, eriti noortel oli vaja seal praktiliselt onlines suhelda ja pilte jagada, aga kuidas sa teed seda läbi Nokia või LG nimelise lukuagu. Piinlik ja ebamugav ju. Nii tuligi omale uuem ja suure ekraaniga aksessuaar muretseda. Helistamise funktsioon tundub olevat jäänud teisejärguliseks, SMS-sest rääkimata. Põhiline on, et saaks netis käia ja programme tõmmata mis on App Stores või Android Marketis. Olulist osa mängib nutitelefonide populaaruses kindlasti ka nende uudsed võimalused puutetundliku ekraani ja muude tehnoloogiliste lisavidinate nagu hea kvaliteediga kaamera, erinevad sensorid jne. näol. Kindlasti ka ülisuur valik rakendusi mida oma seadmesse laadida.

Kui Apple tuli välja oma tahvliga, siis oldi väga skeptilised veel suuremas mobiilses seadmes mis nägi välja nagu tema eelkäia. Kuid Steve Jobs näitas teiskordselt mis puust ta tehtud on, iPad oli ja on samuti ülimenukas. Kas Steve tõesti oskas seda edu ette näha või tuli see temalegi osaliselt üllatusena? Igal juhul olid nad taas esimesed. Võib vist öelda, et nad tekitavad oma seadmetega iseendale uue turusegmendi kus tegutseda. Koos tahvelarvutitega tulid ka e-lugerid mis omakorda paisutas erineva lugemismaterjali vastavasse vormingusse panekut ja müüki.

Nii nagu telefonidega nii läks pöörane tahvelarvutite arendus lahti ka konkurentide poolt millesse pandi põhiliselt Android os. Praktiliselt iga päev tuleb järjekordne uudis, et jälle on turul kas täeisti uus firma oma tahvliga või siis juba tundud tegija uuema mudeliga. Küll paneb üks tootja seadmesse 2 protsessorit, teine 3 kaamerat jne. Olen näinud kuidas inimene teeb sellega kõnet ja pistab pärast tagataskusse kuhu see vaeuvu ära mahub, see oli väga koomiline. Miskipärast siiski inimesed ihaldavad neid. Ülipisikese laptopi omanikku vaadati mõni aeg tagasi imelikult, kuid pea samasuure diagonaaliga pihuarvuti kasjuta on hetkel täiesti tavaline nähtus. Ajad muutuvad, seadmed lähevad kasutajasõbralikumaks, tarkvara atraktiivsemaks, disain ergonoomilisemaks. Iga detail on hästi läbi mõeldud.

Öeldakse, et lauaarvutid on kaduvad seadmed, aga millega siis tööd tegema hakatakse? See töö mida sa mobiilse seadmega teed tööalaselt on ikka väga minimaalne: kirjadele vastamine ja hädapärane konspekteerimine. Ei ole mina veel näinud, et keegi ainult tahvliga tööd teeks. Sealt vaadatakse kalendrit ja loobitakse linde sigade pihta. Kuulatakse muusikat. Võib öelda, et pigem on need mobiilsed meelelahutusseadmed mitte arvutid. Hetke populaarne teema on igasugune teenuste pilve viimine mis kindlasti tõstab telefonide ja tahvlite populaarust veelgi. Enam ei pea su seade mitte midagi peale brauseri sisaldama kuna filme ja saateid vaadatakse netist, musa kuulatakse pilvest, isegi kontoritarkvara kasutatakse serveripõhiselt. Kui seda tehakse ilusa seadmega ja teiste nähes on enesetunne kindlasti tõusnud. Mis sellest, et paljudel kaaslastel on juba samasugused. Igal ajastul on erinevad asjad mida igaldatakse.

Kohati tundub, et rahvas läheb selle hullusega kaasa lihstalt selle tõttu, et kõigil teistel ju on, kuidas mina saan teistsugune olla. Võetakse kasvõi võlgu. Alles hiljem saadakse aru, et tavatelefon ajab asja sama hästi ära kui mängimised ja netis kolamised välja arvata. Tänapäeva noortele on nutitelefon või tahvelarvuti juba tõenäoliselt enesestmõistetav seade ilma milleta ei tulda toimegi. Koolideski minnakse järkjärgult üle paberkandjalt digimaterjalidele milleks kasutatakse juba tahvelarvutieid. Tegelikult on see hea areng ja ju on siis ühiskond ja tehnoloogia hetkel sellises seisus, et erinevate mobiilsete seadmete kasutamine on üldlevinud.

Miskipärast jäi sellest rongist maha Nokia, kes üritab nüüd Microsfti toel taas reele saada. Ei tabatud õigel hetkel teha õigeid otuseid ja nüüd siplevad ellujäämise nimel. Ka mina kasutan Nokiat, kõige odavamat mis oli poes saadaval. Ainult helistab, ei sirvi hästi veebi jne. Kui mul peaks tekkima tõsine praktiline vajadus siis ostan edalegi suure ekraaniga nutiseadme mida silitada ja üle paari päeva laadida. Hetkel ajan asju vanamoodsamalt. Huvitav, mis vallast tuleb järgmine suur rahva hullutaja? Jään seda põnevusega ootama.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Tuleb teha kordusarvestus. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele, ehk siis järgi on võimalik teha maksimaalselt 2 korda. Seda on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestus tuleb kokku lepida vastava aine õppejõuga, lisaks peaks lähtuma soovituslikust ajakavast. Kordusarvestus tuleb registreerida õppeosakonnas. Kordusarvestus riigieelarvelisel kohal on tasuta. Riigieelarvevälisel kohal on tasu kehtestatud rektori käskkirjaga. Tasu ja registreerimine kordusarvestusele peab olema tehtud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast.

---

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus:

Õppekava vahetuseks tuleb teha vabas vormis kirjalik avaldus rektori nimele hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Sellist liikumist saab teha kaks korda õppeaastas vabade õppekohtade olemasolul.