User:Alaaneme

Erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Andrek Laanemets

Esitamise kuupäev: xx.xx.xxxx

Essee

1. loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer

Esimene loeng oli nii sissejuhatuseks erialatutvustuse aineks kui ka kooli üldiselt. Sain teada, et see kursus on väga kasulik inimesele, kes plaanib oma tulevikus valida mõni IT alane karjäär. Merike Spitsõn rääkis kooli sisekorrast ja õppekorraldusest. Merle Varendi erinevatest stipendiumitest ja kui oluline on kooli jaoks õppurite tagasiside. Juri Tretjakov rääkis üle tehnilise poole, mis hõlmas loengute salvestamist ja nende järelevaatamist, Moodlet ja õpperuume. Viimaks rääkis Andres Septer, kes jagas kasulike nõuandeid ülikoolis hakkama saamisest. Loeng oli väga kasulik, aitas palju paremini mõista kooli loomust ja kuidas ÕIS, deklareerimine ja muud olulised süsteemid töötavad.

2. loeng: Andres Kütt

3. loeng: Kristel Kruustük ja Marko Kruustük

Kristeli ja Marko esinemine oli kindlasti kõige meeldejäävam. See on tõenäoliselt kombinatsioon Kristeli energilisusest ja nende meeletult huvitavast ja kirevast jutust. Mõlemale, nii Kristelile kui Markole oli IT täiestu uus asi enne ITK-sse astumist. Kristel rääkis Markole, kuidas teda ei hinnata tarkvaratestijana uTestis, kus maksti iga vea pealt, mis testijad leidsid, aga see oli ebamotiveeriv, kuna see tähendas, et suuremate/kriitilisemate vigade otsimine oli mõtetu. Sellest tuli nende elu muutev idee teha startup Testlio, mis tegeleks professionaalsete testijate otsimisega. Selle ideega läksid nad ka suurimale Hackathonile, mis toimus sealsamas Londonis, mille nad ka võitsid. Nad rääkisid kuidas õppimine reaalselt polegi peatunud nende jaoks kunagi. Testlio laienemisega tulid koguaeg ette uued katsumused, nagu näiteks kuidas hallata 47 inimest korraga nii, et kõik töötaks sünkroonis. Samuti tõid välja startupiga tegelemise plussiks selle, kui lõbus see tegelikult kogu pinge kõrvalt on. Isegi kui alguses raha otseselt ei genereerita, siis nalja saab vähemalt kõvasti.

4. loeng: Lembitu Ling

5. loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov

6. loeng: Ivar Laur

7. loeng: Jaan Priisalu

7. loeng: Hedi Mardisoo

Õppingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestuse läbi kukkumisel on võimalik seda järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. TEISE VASTUS? Kordussooritustele tuleb registreerida ÕIS-i kaudu. Arvestusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Tasulisel õppekohal on kordussooritus tasuline. Tasu suurus on kehtestatud rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu 2016/2017. õppeaastal on 20€.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosaknda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava kinnitatkse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

Kolledži lõpetamiseks peavad olema sooritatud õppekavas ettenähtud mahus valikained. Kui valikaine jääb sooritamata, ning tänu sellele ettenähtud maht täitmata, siis kolledžit lõpetada ei ole võimalik. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb arvestada, et see maksab 50€ 1 EAP kohta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Andmed

X = 28 EAP
Y = 20 EAP

Õppur peab koguma vähemalt 27 EAP semestris. Kui kogutakse vähem, on vaja tasuda 50€ 1 EAP kohta.

Lahendus

Mitu EAP tuleb koguda aasta lõpuks?

27 * 2 = 54 EAP

Mitu EAP jäi puudu?

54 - X - Y = 54 - 28 - 20 = 6 EAP

Kui suur on arve?

X = 6 * 50€ = 300€

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 6 EAP ulatuses, mis läheb maksma 300€.