User:Anaava: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
 
Line 7: Line 7:
= '''Essee''' =
= '''Essee''' =


 
IT Kolledžisse astudes oli üle pika aja jälle tunne, et olen õige valiku teinud. Esimestes loengutes sai see tunne ainult hoogu juurde. Kuulates Andres Kütti loengut tekkis päris palju tuttavaid emotsioone. Jutud MIT kohta ja sellest, kuidas kõik saab võimalikuks, kui sellel on põhjus, on hetkel motiveeritust veelgi tõstnud. Põhjustest veel huvitav "7 miks juurpõhjuse printsiip". Ise hetkel tuttavas seisus ning hea oli kuulda ja pisut samastuda. Nüüd ainult täiskäik edasi. Tee tööd ja näe vaeva ning kõik loksub paika - ainult sina ja sina ise oled huvitatud enda harimisest ja arendamisest! Teised saavad sind ainult aidata.
<ref>Kütt, A. (2016) Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (19.10.2016) </ref>
<br><br>
Testlio edulugu rääkis taaskord raskest tööst ja enese avastamisest. Usun, et paljud IT Kolledžisse, eriti kaugõppesse tulevad tudengid on pisut sellisel teel. Seega taaskord väga motiveeriv. Selliseid inimesi on palju ja kui tunned, et pead midagi tegema, siis tee seda. Järjepidevust ja pidevalt unistuste järgi minemist võiks Testlio loost käitumismalliks võtta. Tagasilööke tuleb, aga ära löö verest välja.
<ref>Kruustük, K,. Kruustük, M. (2016) Testimine ja startupid. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (19.10.2016) </ref>
<br><br>
Õige süsteemiadministraator peab olema laisk. Tegelikult ei ole see nüüd kindlasti ainus mõttetera, mis Lembitu Lingi loengust peaks kaasa võtma. Aga tõetera selles siiski on. Ma arvan, et targad inimesed ja eriti IT inimesed peaksid kindlasti ja on kindlasti mingis mõttes laisad. IT inimeste jaoks võib olla see üks suurimaid edasiviivaid jõude. Olen tööd tehes näinud palju, kuidas inimesed viitsivad andmeid lihtsalt käsitsi ümber tõsta ja töödelda, tundide viisi ja päevast päeva, ilma sellele lahendust otsimata. Niiviisi ei tohiks asjad käia. Inimene peab olema piisavalt laisk, et mitte kogu tööd ise ära teha ja leidma probleemidele lahendused. Hea oli ka kogenud mehe õpetussõnu tööturu kohta kuulda. Ka isegi praktikas näinud, kuidas adresseerimata ülesanded lihtsalt jäävad unustuse hõlma. Eriti just e-kirja teel edastatavad variandid.
<ref>Ling, L. (2016) Süsadminnimisest. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (19.10.2016) </ref>
<br><br>
Andres Septeri ja Einar Koltšanovi jutustusi ärist ja tööturust oli ainult kasulik kuulata. Pean nõustuma jällegi Andrestega protsesside ja ebaprotsesside osas. Oman kogemust ettevõttes, kus on väga tugevad protsessid, samas tuleb teha asju, mis lähevad nendega vastuollu. Selline kogemus on väga stressi ja võiks isegi öelda, et viha tekitav. Töötajad pannakse olukorda, kus tegevus ja tagajärg oleneb kokkuvõtteks parasjagu kellegi tujust. Alati on probleemida korral pea võimatu leida korrektset lahendust.
<br><br>
Samuti peab nõustuma ka Koltšanoviga äri ja IT vahelises vastuolus. See on probleem ning üks põhjusi, miks olen ilmselt koos ka paljude teistega tulnud ennast IT alal arendama.
<ref>Septer, A. Koltšanov, E. (2016) IT Tööturg. Karjäärikäänakud. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (19.10.2016) </ref>
<br><br>
Järgnevates loengutes sai kuulda juba pisut süvitsi, mida Eestis ära on tehtud. Tuleb veidi hirmus tunne, kui saad teada, kuidas kõike on võimalik jälgida. Nagu filmis "Snowden". Tundub, et väike Eesti alla ei jää ja ei saagi jääda. Nagu Jaan piirsalu rääkis, on nii vähe ja ümberringi on võimalused palju paremad, et polegi muud võimalust. Eesti peab olema tubli ning suutma kordades vähema tööjõuga teha ära sama, mida kõik teised. Meie riigis arendatud süsteemid ja infotehnoloogilised on aukartust äratavad, kui isegi kaugel Jaapanis on riigipeadele antud käsklused, et enne infosüsteemida arendamist riigile tuleb kindlasti konsulteerida eestlastega. Hea tunne on kuulata, mida me saavutanud oleme ning, millised võimekused ikkagi on. Siin jõuame ka juba selleni, mida rääkis Hedi. Kui oluline on tegelikult asju müüa ning mis roll on kommunikatsioonil. Inimestele tuleb teha teenused arusaadavaks ning alles seeläbi saavad need muutuda vajalikuks.
<ref>Laur, I. (2016) Andmed ei allu analüüsile. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (19.10.2016) </ref>
<ref>Piirsalu, J. (2016) Eesti Vabariigi küberkaitse. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (19.10.2016) </ref>
<ref>Mardisoo, H. (2016) IT ja turundus. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (19.10.2016) </ref>
<br><br>
Kokkuvõtteks. Eesti on ennast kaardistanud ning paistab mõni inmene maailmas on ikka märganud meie saavutusi. Eesti infotehnoloogia inimesed on jõudnud laia maailma ja jõuavad veelgi.


= '''Küsimused ja ülesanded''' =
= '''Küsimused ja ülesanded''' =

Latest revision as of 23:57, 19 October 2016


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Andres Aava - rühm DK14, Kood 10162844

Essee

IT Kolledžisse astudes oli üle pika aja jälle tunne, et olen õige valiku teinud. Esimestes loengutes sai see tunne ainult hoogu juurde. Kuulates Andres Kütti loengut tekkis päris palju tuttavaid emotsioone. Jutud MIT kohta ja sellest, kuidas kõik saab võimalikuks, kui sellel on põhjus, on hetkel motiveeritust veelgi tõstnud. Põhjustest veel huvitav "7 miks juurpõhjuse printsiip". Ise hetkel tuttavas seisus ning hea oli kuulda ja pisut samastuda. Nüüd ainult täiskäik edasi. Tee tööd ja näe vaeva ning kõik loksub paika - ainult sina ja sina ise oled huvitatud enda harimisest ja arendamisest! Teised saavad sind ainult aidata. [1]

Testlio edulugu rääkis taaskord raskest tööst ja enese avastamisest. Usun, et paljud IT Kolledžisse, eriti kaugõppesse tulevad tudengid on pisut sellisel teel. Seega taaskord väga motiveeriv. Selliseid inimesi on palju ja kui tunned, et pead midagi tegema, siis tee seda. Järjepidevust ja pidevalt unistuste järgi minemist võiks Testlio loost käitumismalliks võtta. Tagasilööke tuleb, aga ära löö verest välja. [2]

Õige süsteemiadministraator peab olema laisk. Tegelikult ei ole see nüüd kindlasti ainus mõttetera, mis Lembitu Lingi loengust peaks kaasa võtma. Aga tõetera selles siiski on. Ma arvan, et targad inimesed ja eriti IT inimesed peaksid kindlasti ja on kindlasti mingis mõttes laisad. IT inimeste jaoks võib olla see üks suurimaid edasiviivaid jõude. Olen tööd tehes näinud palju, kuidas inimesed viitsivad andmeid lihtsalt käsitsi ümber tõsta ja töödelda, tundide viisi ja päevast päeva, ilma sellele lahendust otsimata. Niiviisi ei tohiks asjad käia. Inimene peab olema piisavalt laisk, et mitte kogu tööd ise ära teha ja leidma probleemidele lahendused. Hea oli ka kogenud mehe õpetussõnu tööturu kohta kuulda. Ka isegi praktikas näinud, kuidas adresseerimata ülesanded lihtsalt jäävad unustuse hõlma. Eriti just e-kirja teel edastatavad variandid. [3]

Andres Septeri ja Einar Koltšanovi jutustusi ärist ja tööturust oli ainult kasulik kuulata. Pean nõustuma jällegi Andrestega protsesside ja ebaprotsesside osas. Oman kogemust ettevõttes, kus on väga tugevad protsessid, samas tuleb teha asju, mis lähevad nendega vastuollu. Selline kogemus on väga stressi ja võiks isegi öelda, et viha tekitav. Töötajad pannakse olukorda, kus tegevus ja tagajärg oleneb kokkuvõtteks parasjagu kellegi tujust. Alati on probleemida korral pea võimatu leida korrektset lahendust.

Samuti peab nõustuma ka Koltšanoviga äri ja IT vahelises vastuolus. See on probleem ning üks põhjusi, miks olen ilmselt koos ka paljude teistega tulnud ennast IT alal arendama. [4]

Järgnevates loengutes sai kuulda juba pisut süvitsi, mida Eestis ära on tehtud. Tuleb veidi hirmus tunne, kui saad teada, kuidas kõike on võimalik jälgida. Nagu filmis "Snowden". Tundub, et väike Eesti alla ei jää ja ei saagi jääda. Nagu Jaan piirsalu rääkis, on nii vähe ja ümberringi on võimalused palju paremad, et polegi muud võimalust. Eesti peab olema tubli ning suutma kordades vähema tööjõuga teha ära sama, mida kõik teised. Meie riigis arendatud süsteemid ja infotehnoloogilised on aukartust äratavad, kui isegi kaugel Jaapanis on riigipeadele antud käsklused, et enne infosüsteemida arendamist riigile tuleb kindlasti konsulteerida eestlastega. Hea tunne on kuulata, mida me saavutanud oleme ning, millised võimekused ikkagi on. Siin jõuame ka juba selleni, mida rääkis Hedi. Kui oluline on tegelikult asju müüa ning mis roll on kommunikatsioonil. Inimestele tuleb teha teenused arusaadavaks ning alles seeläbi saavad need muutuda vajalikuks. [5] [6] [7]

Kokkuvõtteks. Eesti on ennast kaardistanud ning paistab mõni inmene maailmas on ikka märganud meie saavutusi. Eesti infotehnoloogia inimesed on jõudnud laia maailma ja jõuavad veelgi.

Küsimused ja ülesanded

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. 1. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Võimalus kordussoorituseks on ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[8]

2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.[9] Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [10]

3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Kordussooritustele saad registreerida ÕIS keskkonnas, "Minu asjad" -> "Kordussooritused" alt.

4. Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11]

5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. RF kohal seega ei maksa midagi. [12]

6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [13]


Küsimus 3

1. Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Tervislikel põhjustel, ajateenistuse läbimiseks, lapse hoolduseks on võimalik minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal. Muudel põhjustel alates teisest õppeaastast.[14]

2. Mis tegevused tuleb selleks teha? Selleks tuleb esitada taotlus ning lisada sellele meditsiiniasutuse tõend, kui tegemist tervislike põhjustega. Lisatakse põhjus, kui on ajateenistusse astumiseks. Lapse puhul tuleb lisada sünnitõend. [15]

3. Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Tervislikel põhjustel kuni 2 aastat. Lapse puhkuse korral kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Ajateenistuse ja muude põhjuste korral on maksimaalne aeg üks aasta [16]

4. Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt. [17]

5. Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Jah, üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga

2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga

3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega[18]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Ainult eelmises punktis kirjeldatud juhtudel saab.[19]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile?

Täies mahus õppekava täitmiseks peab täitma 27EAP semestris. Kuna esimesel semestril tehti 23EAP/27st siis tuleb tasuda 4 * 50eur vastavalt sätestatud määrale. Teisel semestril sama lugu, kuid lisanduvad aasta peale ka esimsest semestrist täitmata jäänud EAP, ehk kumulatiivselt on tegemata 12EAP ning tasuda tuleb 12 * 50eur = 600eur. [20]

Viited

  1. Kütt, A. (2016) Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (19.10.2016)
  2. Kruustük, K,. Kruustük, M. (2016) Testimine ja startupid. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (19.10.2016)
  3. Ling, L. (2016) Süsadminnimisest. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (19.10.2016)
  4. Septer, A. Koltšanov, E. (2016) IT Tööturg. Karjäärikäänakud. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (19.10.2016)
  5. Laur, I. (2016) Andmed ei allu analüüsile. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (19.10.2016)
  6. Piirsalu, J. (2016) Eesti Vabariigi küberkaitse. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (19.10.2016)
  7. Mardisoo, H. (2016) IT ja turundus. [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (19.10.2016)
  8. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.12.[WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  9. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.3.2. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  10. IT Kolledž.(2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.13.[WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  11. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.8.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  12. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.11.[WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  13. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.7.[WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  14. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 6.1.3. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  15. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 6.1.3. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  16. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 6.1.3. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  17. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 6.1.4. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  18. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 6.1.5. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  19. IT Kolledž. (2016). Õppekorralduse eeskiri, 5.2.12. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (19.10.2016)
  20. IT Kolledž. (2016). Finantsinfo [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (19.10.2016)