User:Anguyent: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Line 7: Line 7:
=== Essee ===
=== Essee ===


Esimeses loengus <ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. augusti loengusalvestus ]</ref> olid esinejateks Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Lähemalt räägiti õppekorraldusest, täpsustati ainepunktidega seonduvat ning mis juhul tuleb nende eest maksta ning kui palju. Loengust jäi mulle meelde soovitus, et kui juba on või mingil hetkel peaks tekkima mõte jätkata õpinguid magistratuuris, siis võiks uurida ette mis õppekavale on plaanis minna ning vastavalt sellele valida juba praeguses õppes olles valikaineid mis sellele vastavad, et omandada eelnevaid pädevusi.  
Esimeses loengus <ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. augusti loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Lähemalt räägiti õppekorraldusest, täpsustati ainepunktidega seonduvat ning mis juhul tuleb nende eest maksta ning kui palju. Loengust jäi mulle meelde soovitus, et kui juba on või mingil hetkel peaks tekkima mõte jätkata õpinguid magistratuuris, siis võiks uurida ette mis õppekavale on plaanis minna ning vastavalt sellele valida juba praeguses õppes olles valikaineid mis sellele vastavad, et omandada eelnevaid pädevusi.  
Räägiti tagasiside andmisest ning veelgi rohkem sai minu jaoks selgeks, kui oluline on tagasiside andmine. Sain veel enam kinnitust sellele, et tagasisidet on mõtet anda, sest õpilasi võetakse kuulda ning kui soovitused muudatusteks on mõistlikud siis neid muudatusi ka tehakse.
Räägiti tagasiside andmisest ning veelgi rohkem sai minu jaoks selgeks, kui oluline on tagasiside andmine. Sain veel enam kinnitust sellele, et tagasisidet on mõtet anda, sest õpilasi võetakse kuulda ning kui soovitused muudatusteks on mõistlikud siis neid muudatusi ka tehakse.


Teises loengus <ref>[2]</ref> rääkis Margus Ernits õppimisest, sellesse suhtumisest. Kuna enam-vähem sama loengut olin ka eelnevalt kuulnud/vaadanud, siis midagi uut sealt väga teada ei saanud. Kuid loengust jäi meelde soovitus, et kui miski on arusaamatu või ei huvita, siis loe, õpi ja tutvu selle teemaga lähemalt ning tee see enda jaoks huvitavaks, ja tegele valdkonnaga ka väljaspool kooli.
Teises loengus <ref name="oppimine">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits õppimisest, sellesse suhtumisest. Kuna enam-vähem sama loengut olin ka eelnevalt kuulnud/vaadanud, siis midagi uut sealt väga teada ei saanud. Kuid loengust jäi meelde soovitus, et kui miski on arusaamatu või ei huvita, siis loe, õpi ja tutvu selle teemaga lähemalt ning tee see enda jaoks huvitavaks, ja tegele valdkonnaga ka väljaspool kooli.


Kolmandas loengus <ref>[3]</ref> rääkis Margus Ernits robootika klubist ja häkkimisest. Minu jaoks oli uueks teadmiseks see et häkkimine ei tähenda tingimata süsteemi sisse murdmist vaid võib ka tähendada süsteemi, elektroonika, tehnika sügavuti tundma õppimist. Mulle meeldib see et palju soovitatakse proovida ja võtta osa erinevatest klubidest, et end arendada ja leida ehk enda jaoks see mis huvitab ning seeläbi teha midagi põnevat, õppida ja saavutada mingi eesmärk. Samuti on huvitav teha seda mis sulle meeldib teha ja eriti kui sa leiad endale uusi sõpru kellega koos seda teha ja saad nendega koos saavutada soovitud eesmärke. Kuulates neid loenguid, tekib ka endal tahtmine võtta osa näiteks robootika klubist, kuid paraku ei saa seda aja puuduse tõttu teha. Huvitav oli ka kuulata Eesti Kunstiakadeemia ja IT kolledži õpilaste koostööprojektidest ning kuulda/näha mida kõike on võimalik teostada, kui selleks vaid tahtmist on.
Kolmandas loengus <ref name="robootika">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootika klubist ja häkkimisest. Minu jaoks oli uueks teadmiseks see et häkkimine ei tähenda tingimata süsteemi sisse murdmist vaid võib ka tähendada süsteemi, elektroonika, tehnika sügavuti tundma õppimist. Mulle meeldib see et palju soovitatakse proovida ja võtta osa erinevatest klubidest, et end arendada ja leida ehk enda jaoks see mis huvitab ning seeläbi teha midagi põnevat, õppida ja saavutada mingi eesmärk. Samuti on huvitav teha seda mis sulle meeldib teha ja eriti kui sa leiad endale uusi sõpru kellega koos seda teha ja saad nendega koos saavutada soovitud eesmärke. Kuulates neid loenguid, tekib ka endal tahtmine võtta osa näiteks robootika klubist, kuid paraku ei saa seda aja puuduse tõttu teha. Huvitav oli ka kuulata Eesti Kunstiakadeemia ja IT kolledži õpilaste koostööprojektidest ning kuulda/näha mida kõike on võimalik teostada, kui selleks vaid tahtmist on.


Neljandas loengus <ref>[4]</ref> oli esinejaks Janika Liiv, kes on töötab ettevõttes Toggl veebirakenduste arendajana. Kuna ta tegi juttu sellest kuida sattus IT kolledžisse õppima, siis oli huvitav kuulda, et kuna ta muudesse koolidesse sisse ei saanud siis eriala, mis oli tema jaoks algselt täiesti võõras osutus siiski selleks, mis talle sobis ja meeldib. Mulle meeldis ka Janika võrdlus programmeerimise ja loovkirjutamise vahel, selle näite puhul filmi stsenaariumi näol. Sarnaselt stsenaariumile kirjutad sa ka oma programmi, sa mõtled kõik osad läbi, leiad loo mõtte ja hakkad lugu edasi viima (funktsionaalsustega).
Neljandas loengus <ref name="programmeerimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus]</ref> oli esinejaks Janika Liiv, kes on töötab ettevõttes Toggl veebirakenduste arendajana. Kuna ta tegi juttu sellest kuida sattus IT kolledžisse õppima, siis oli huvitav kuulda, et kuna ta muudesse koolidesse sisse ei saanud siis eriala, mis oli tema jaoks algselt täiesti võõras osutus siiski selleks, mis talle sobis ja meeldib. Mulle meeldis ka Janika võrdlus programmeerimise ja loovkirjutamise vahel, selle näite puhul filmi stsenaariumi näol. Sarnaselt stsenaariumile kirjutad sa ka oma programmi, sa mõtled kõik osad läbi, leiad loo mõtte ja hakkad lugu edasi viima (funktsionaalsustega).
Huvitav oli kuulda ka erinevatest töötubadest, mida korraldatakse naistele, et naisi rohkem programmeerima meelitada suurendades seeläbi naiste osakaalu programmeerimis valdkonnas.  
Huvitav oli kuulda ka erinevatest töötubadest, mida korraldatakse naistele, et naisi rohkem programmeerima meelitada suurendades seeläbi naiste osakaalu programmeerimis valdkonnas.  


Viiendas loengus <ref>[5]</ref> oli esinejaks  
Viiendas loengus <ref name="programmeerimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc
Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus ]</ref> oli esinejaks  





Revision as of 08:00, 7 November 2014

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Anne-Ly Nguyen Thien

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Esimeses loengus [1] olid esinejateks Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Lähemalt räägiti õppekorraldusest, täpsustati ainepunktidega seonduvat ning mis juhul tuleb nende eest maksta ning kui palju. Loengust jäi mulle meelde soovitus, et kui juba on või mingil hetkel peaks tekkima mõte jätkata õpinguid magistratuuris, siis võiks uurida ette mis õppekavale on plaanis minna ning vastavalt sellele valida juba praeguses õppes olles valikaineid mis sellele vastavad, et omandada eelnevaid pädevusi. Räägiti tagasiside andmisest ning veelgi rohkem sai minu jaoks selgeks, kui oluline on tagasiside andmine. Sain veel enam kinnitust sellele, et tagasisidet on mõtet anda, sest õpilasi võetakse kuulda ning kui soovitused muudatusteks on mõistlikud siis neid muudatusi ka tehakse.

Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits õppimisest, sellesse suhtumisest. Kuna enam-vähem sama loengut olin ka eelnevalt kuulnud/vaadanud, siis midagi uut sealt väga teada ei saanud. Kuid loengust jäi meelde soovitus, et kui miski on arusaamatu või ei huvita, siis loe, õpi ja tutvu selle teemaga lähemalt ning tee see enda jaoks huvitavaks, ja tegele valdkonnaga ka väljaspool kooli.

Kolmandas loengus [3] rääkis Margus Ernits robootika klubist ja häkkimisest. Minu jaoks oli uueks teadmiseks see et häkkimine ei tähenda tingimata süsteemi sisse murdmist vaid võib ka tähendada süsteemi, elektroonika, tehnika sügavuti tundma õppimist. Mulle meeldib see et palju soovitatakse proovida ja võtta osa erinevatest klubidest, et end arendada ja leida ehk enda jaoks see mis huvitab ning seeläbi teha midagi põnevat, õppida ja saavutada mingi eesmärk. Samuti on huvitav teha seda mis sulle meeldib teha ja eriti kui sa leiad endale uusi sõpru kellega koos seda teha ja saad nendega koos saavutada soovitud eesmärke. Kuulates neid loenguid, tekib ka endal tahtmine võtta osa näiteks robootika klubist, kuid paraku ei saa seda aja puuduse tõttu teha. Huvitav oli ka kuulata Eesti Kunstiakadeemia ja IT kolledži õpilaste koostööprojektidest ning kuulda/näha mida kõike on võimalik teostada, kui selleks vaid tahtmist on.

Neljandas loengus [4] oli esinejaks Janika Liiv, kes on töötab ettevõttes Toggl veebirakenduste arendajana. Kuna ta tegi juttu sellest kuida sattus IT kolledžisse õppima, siis oli huvitav kuulda, et kuna ta muudesse koolidesse sisse ei saanud siis eriala, mis oli tema jaoks algselt täiesti võõras osutus siiski selleks, mis talle sobis ja meeldib. Mulle meeldis ka Janika võrdlus programmeerimise ja loovkirjutamise vahel, selle näite puhul filmi stsenaariumi näol. Sarnaselt stsenaariumile kirjutad sa ka oma programmi, sa mõtled kõik osad läbi, leiad loo mõtte ja hakkad lugu edasi viima (funktsionaalsustega). Huvitav oli kuulda ka erinevatest töötubadest, mida korraldatakse naistele, et naisi rohkem programmeerima meelitada suurendades seeläbi naiste osakaalu programmeerimis valdkonnas.

Viiendas loengus [4] oli esinejaks



[1] - Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. augusti loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 [2] - Loeng "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 [3] - Loeng "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. septembri loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 [4] - Loeng "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. septembri loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 [5] - Loeng "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. septembri loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc


[1] - Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. augusti loengusalvestus

https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188

[2] - Loeng "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. septembri loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Vastus

Kui õpilane kukub arvestusel läbi on tal kordusarvestuse sooritamiseks aega kaks semestrit (teise semestri punase joone päevani) pärast aine õppesemestri lõppu. Järelarvestuse järeltegemine lepitakse kokku õppejõuga, aine õppejõud määrab kordusarvestuse tähtaja kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (5.4.4) Järelarvestusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS), registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.2) Riigifinantseeritaval õppekohal õppijale on kordusarvestus tasuta, omafinantseeritaval õppekohal õppijale on kordusarvestus tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)



Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (7.2.1) ... Kui üliõpilane deklareerib valikaineid üle ettenähtud mahu, kohustub ta õppekulusid osaliselt hüvitama, hüvitise suuruse kehtestab EIK nõukogu.(1.4.8) Üliõpilasel, kes lõpetab kooli nominaalajaga on õigus taotleda õppemaksu tagastust 2 EAP ulatuses, mis ületavad 180 EAPd. (3.1.8)



Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Sellele vastavalt tekib esimesel semestril võlgnevus 4 EAP eest ja teisel semestril 7 EAP eest, mis teeb kokku 11 EAPs ehk esitatava arve suurus on kokku 550€.



Viited