User:Ankask

Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

---

Autor: Annika Kask
Esitamise kuupäev: 22. september 2016

---

Essee

Esimeses loengus räägiti õppimise protsessist, korraldusest ja erialatutvustuse ainest. Muu hulgas räägiti ka huviringidest ja muust taolisest. Põhiline, mis sellest loengust meelde jäi, on vajadus õppida pidevalt ning mitte semestri lõppu ootama jääda õppimistega. Lisaks räägiti, et IT on ala, mis eeldab pidevalt enesetäiendamist ja uute asjade õppimist. Seda ka töö kirjutaja sellelt erialalt ka loodab, sest just õppimise ja arenemise üldisema vajaduse tõttu ju saigi siia õppima asutud.
Teises loengus rääkis Andres Kütt süsteemiarhitekti ametist. See tundus väga huvitav, kuid samas ka väga keeruline amet, mida õpetatakse maailmas väga vähestes kohtades. Olles läbinud ka ühe äriprotsesside modelleerimise alase koolituse, saan aru, et süsteemi loomine, või isegi kaardistamine on keerulised ning seda ka mulle. Süsteemis vigade otsimine ja parandamine sellisel tasemel on veelgi keerulisemad ning saavad peaaegu alati tugeva vastuseisu osaliseks töötajate ja ettevõtete endi poolt, kelle jaoks neid tehakse. Paljud ettevõtted alustavad oma ülesehitust „lipp lipi peale, lapp lapi peale“ meetodil, millele lisatakse uusi juppe vastavalt hädavajadusele ning sageli koordineerimatul kujul. Selliste süsteemidega peavadki sageli süsteemiarhitektid rinda pistma ja neid paremaks muutma. See töö on suures osas mitte ainult IT, vaid ka psühholoogia ja ettevõtlusega seotud, sest suhtlema pead inimestega ning pead ka olema võimeline muutuste vajalikkuse neile selgeks tegema. Ettevõtet ei tohi samas ka pankrotti ajada liiga vägevate süsteemidega ning tuleb leida sageli keerukaid kompromisse, mis nõuavad palju aega ja raha. Arvan, et mina sellesse ametisse esialgu ei sobiks, sest ei pea end piisavalt diplomaatiliseks ning nii frustreeriv töö pole mulle ka väga meeltmööda.
Järgmises loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük, kaks EIK vilistlast ja testimisfirma Testlio omanikku, testimisest ja startupidest. Juba ainuüksi selle ettevõtte loomine on huvitav protsess, sest see nõuab tõsist soovi ja oskusi, kuidas end ja oma tegevust reklaamida, organiseerida ja paberile panna. IT-ala inimesed kipuvad sageli olema introvertsed ning ei armasta väga bürokraatiat, suhtlust ja enesereklaami. Ettevõtte loomisel ja juhtimisel on vaja nii neid eelmainitud oskusi kui ka juhtimisoskust ja julgust riskida. Ettevõtte tegevuse taga oli Kristeli soov parandada tarkvara testimise turul toimivat olukorda. Kuna hetkel õpin ka ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist magistriõppes Tartu Ülikoolis, siis haakub see start-upi loomise teema ideaalselt mu senise õpituga ning oman suhteliselt head ettekujutust, millega peab kokku puutuma ja mida ka tegema start-upi luues. Numbrid on küll igal ütlejal erinevad, kuid loengutest on kõlama jäänud, et ainult üks start-up kümnest jääb püsima. Kruustükide jutt tekitas isegi uut entusiasmi oma Tartu õpinguid edasi teha, sest koos IT-haridusega näen ma selles juba rohkemat potentsiaali kui eraldi võetuna. Mulle pakub testimine huvi vähemalt kahel põhjusel. Esiteks kipub mul olema üsna hea vigade nägemise oskus, mis tuleb kindlasti kasuks. Teiseks meeldib mulle asju nö „lõhkuda“ või siis juppideks võtta ja vaadata, mis mida täpselt teeb, mis tuleb sellises ametis alati kasuks. Viimase paari aasta jooksul olen ka paar korda näinud algaja testija ametikohti pakutavat, mis on ka huvi tekitanud. Esimene testimise-alane aine peaks meil olema teisel kursusel. Loodan, et huvi selle ala vastu säilib ka pärast selle kursuse läbimist.
Järgmises loengus rääkis Lembitu Ling süsteemiadministreerimisest. Tema on vastava ala ise selgeks õppinud. Sellega tänapäeval uued IT-alale tulijad enam rakendust väga ei saaks. Baasharidust peetakse nüüd juba olulisemaks kui varem. Loengus räägiti paljudes veidrates terminites, millest nii varases õpingute faasis veel arugi ei saanud. Kuna mu abikaasa on vähemalt 15 aastat olnud süsteemiadministraator, siis on mul tema kõrval mingisugune väga algeline ettekujutlus sellest ametist juba olemas. Olen ka ise süsteemiadministreerimise erialale valinud, sest see tundus mulle mõistetavam, kuid antud loengu järel ei tundu administreerimine enam arendusest väga palju loogilisem ja selgem, aga pealehakkamine pidavat juba pool võitu olema.
Järgmises loengus rääkisid meile vastavalt Andres Septer IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. Töökohtade puhul jäi tunne, et nende valimisel peab olema hoolikas, et end mitte kinni jooksnuna ning edasiminekuvõimaluseta leida. Seda oleks võidud mulle juba 20 aastat tagasi öelda, kui esimene karjäärivalik ees seisis. Nüüd loodan targem olla. Loengus oldi kohati liiga karm väikeettevõtete suhtes, aga eks peabki välja tooma äärmused, et neid märgata osataks. Olles ise 10 aastat töötanud väikeettevõttes, suudan päris suure osaga räägitust suhestuda nii hea kui ka mitte nii hea poolelt. Scrum Masteri ametist jäi meelde, et tegu pole mitte projektijuhi ametiga, vaid rohkem toetava abilisega. Mõneti jääb mulje, et see ongi see, millest olen tundnud puudust oma 10-aastasel projektijuhi ametikohal, et ei pea olema kubjas, vaid saan olla abiline. Lisaks toodi eriti hoolega välja, et iga projekti agiilseks nimetamine ei tee seda veel agiilseks. Ka kaost võib nimetada agiilseks.
Järgmises loengus rääkis meile Ivar Laur andmeanalüüsist EMTA näitel. Kui muidu rääkis Laur meile, kuidas leida pätte ja kaabakaid, siis oli tore avastada, et samas ei olda pimedad selle ees, et nii mõnigi nö. pätt võib olla lihtsalt raamatupidamisega kimpus õnnetu, kes vajab abi või on lihtsalt aps sisse juhtunud. Lisaks sellele räägiti ka, et sageli tekib meil oma kogemuse põhjal võlts arusaam, et asjad on ühtmoodi. Kui aga nende andmete peal õigeid analüüse rakendada, võime üllatusega avastada hoopis midagi muud. Nii võib osutuda meie arvates põhiprobleem hoopis kõrvaliseks ning põhimureks on tegelikult mingi muu tegevus, või avastatakse isegi, et põhisissetuleku allika peaks näiteks muu tegevuse vastu vahetama.
Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest. Sain teada, et Eesti on küberkaitses esirinnas ning meil tegeldakse selle alaga väga aktiivselt ning meil on olemas isegi Küberkaitseliit. Oma elukogemustest on selgunud, et paljud noored ja vanad ei tea netiturvalisusest mitte midagi. Palju klõpsitakse suvalistel linkidel, kasutatakse ülilihtsaid ja korduvaid paroole, jagatakse oma infot suvaliste inimestega Facebookis ega ei teata, mida üks või teine veebileht infoga teeb. Just sama loengu nädalal jooksis tutvusringis nelja inimese Facebooki kontolt läbi üks viiruse link ning oleksin isegi võinud õnge minna, kui lingi imelik aadress poleks kahtlust äratanud.
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo AS Starmanist meile turundusest ja brändindusest IT-ga seotud maailmas. Kuna õpin hetkel ka ettevõtlust, siis oli see teema mulle üsna mõistetav. Selle aine puhul tuli välja kaks asja, mis mulle silma on jäänud oma elus või loengus. Esiteks paljud töötajad kas ei saa aru või isegi ei taha aru saada, et nemad ise ongi osa sellest tooteturundusest, otseselt. Oma kogemustest võiksin pigem öelda, et neile ei ole seda piisavalt selgeks tehtud ning meenutatud. Asju ei omandata siiski ainult ühe korraga, vaid neid peab pidevalt kordama ja harjutama ning jälle meenutama, kui on pikem vahe sisse jäänud. Muidu ei vajaks ju minagi matemaatika ja füüsika kordamist, kui ainult ühest korrast õppimisest piisaks terveks eluks. 20 aastat tagasi tegin ju juba korra läbi! Teise punktina kahjuks ei nõustu eriti õppejõuga, et on lolle kliente, kes pole nõus ümber mõtlema, kui nende idee ei sobi. Pigem on asi kehvemapoolses suhtlusoskuses, mille poolest kipuvad IT-inimesed sageli tuntud olema. Kiputakse eeldama kliendilt liiga palju teadmisi ja järeldusoskust ning asjade läbinägemisoskust, mida neil sageli pole või pole nad lihtsalt selle peale tulnud, at asju selle nurga alt vaadelda. Ettevõtte juhtide puhul on sageli hea see, kui suudad välja tuua numbrilised võidud ehk kui palju ja miks tuleb teistsugune lähenemine odavam, aga alati peab ka arvestama, et inimene on isiksus, mitte masin ning seega on neil kõigil omad kiiksud ja probleemid, mis võivad su väga olulise jutu mõttetuks muuta.
Praegu tundub mulle kõige huvitavam neist loengutes tutvustatud ametitest testija ning kõige vähem huvipakkuvana süsteemiarhitekti amet. Oma kogemuste ja hariduse baasil võiksin ehk ka Scrum Masteriks sobida. Kokkuvõtteks võin öelda, et loengud olid üsna huvitavad ning andsid hea ülevaate, mida üks tüüpiline IT-valdkonna töö endast kujutab ning millele tuleks ohkem pühenduda. Üks osa, millest oleksin tahtnud ka kuulda, on programmeerija igapäevaelu. Sellest tean ma suhteliselt vähe või pigem üldse mitte midagi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ehk siis esimesel aastal vastava semestri eksamisessiooni ajal, veel ühe semestri ja siis ~2 nädalat järgmise semestri algusest. Edaspidi saab teha ainult uuel semestril ja sellele järgneva semestri punase joone päevani.

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja ÕIS-is sellele registreeruda. Aja kokku leppimise kohta otsest infot ei olnud, seega eeldan, et seda tuleb läbi rääkida õppejõuga.

Kordussooritusele registreerimiseks tuleb ÕIS-is klikkida lingile “Kordussooritused” ning sealtkaudu registreeruda.

Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal tudeng peab maksma 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva pean:

• koostama ja kinnitama ÕIS-is õpingukava;

• esitama rektori nimele akadeemilise puhkuse alustamise või lõpetamise avalduse, kui põhjuseks pole lapsehooldus, ajateenistus või tervis;

• Lapsehooldus, ajateenistus või tervise tõttu akadeemilisel puhkusel olijatel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks;

• teisest ülikoolist aineid oma õpingukavasse lisama või otsustama teisest ülikoolist EIK-i õppima tulemise või EIK-i ainete võtmise;

• sooritama üle-eelmise semestri ainete korduseksamid ja -arvestused, kui neid on jäänud;

• Eksami positiivse tulemusega läbinu saab taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist;

• Antud päevaks peab tegema ära kõik soovitud akadeemilised liikumised nii koolisiseselt kui ka kooliväliselt, nende hulgas üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine.

Eksamil saadud positiivset hinnet saab parandada 1 kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelneva hinde, madalam hinne eelmist ei asenda. Tegemata jäetud korduseksami puhul hinne ei muutu.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Minu koodi viimased 2 numbrit on 8 ja 3, seega pean lähtuma numbritest X=27 ja Y=22 ehk esimesel semestril saab 27 EAP ja teisel 22 EAP.
Kuna 1. semestril jäi tegemata ainult 3 EAP ulatuses aineid, siis esimese semestri eest raha ei küsita.
30EAP – 27 EAP = 3 EAP
Kahe semestri peale kokku jääb tegemata 11 EAP.
60 EAP - (27 + 22) EAP = 60 EAP - 49 EAP = 11 EAP
Vastavalt Kõrgharidusreform (KKK) lehele peab 2016/2017. õppeaastal täitma 27 EAP semestris ja ainepunktide hind on 50 €/EAP. Mõlema semestri peale kokku võib tegemata jääda ainult 6 EAP-d, et mitte arveid maksta.

11 EAP - 6 EAP = 5 EAP
5 EAP * 50 €/EAP = 250 €

Vastus

Tasuta õppides tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses. Mulle esitatav arve on 250 €.

---