User:Apraakle: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 19: Line 19:
Viienda loengusalvestuse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.
Viienda loengusalvestuse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele]Fischer, C. (25.09.2014 salvestus)</ref> vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.


Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> tuli vaatluse alla testimine ja tarkvara kvaliteet. Kristjan Karmo loengut kuulates jäin ühes suures fundamentaalses küsimuses mõtlema: testija kui läbikukkunud programmeerija. Mina olen testija ametit tihtipeale võrrelnud autokooli sõiduõpetaja ametiga. Programmeerija (ehk autojuht) on valmis kirjutanud mingisuguse programmilõigu ning saadab selle kliendile (autoga tänavale). Kui koodis on vead sees ja selles tekib majanduslik kahju, siis ei erine antud situatsioon kuigivõrd olukorrast, kus sõiduvigasid teinud autojuht avarii tekitab. Küsimus on selles, kas meie tarkvara on majanduslikus mastaabis olulise tähtsusega. Nii nagu autoga võib vaid põllul sõita, on olemas koodijuppe, mis võib kohe anda lõppkasutaja kätte kartmata majandusliku kahju teket. Kui aga viime võrdluse F1 võidusõidu peale, siis seal on eelnev õpetamine-kontroll äärmiselt olulisel kohal (nagu NASA projektid, mis maa pealt välja viiakse). Seega on raske mõista miks tahetakse üheülbalised öelda, et testimine on lihtne või mõttetu ja sobilik vaid algajale (või läbikukkunud) programmeerijale.
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]Karmo, K. (02.10.2014 salvestus)</ref> anti ülevaade testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma polegi varem nimetatud teemaga kokku puutunud ning minu jaoks oli väga põnev teada saada, mis see testimine üldisemalt on. Mulle meeldis, et Kristjan tõi väga konkreetselt välja arendamise ''waterfall'' mudeli ja V-mudeli ning selgitas, kus paikneb nendes testimine.  


Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]Septer, A. (09.10.2014 salvestus)</ref> kuulsime mõtteid IT tööturu kohta Andres Septerilt. Kuigi väliselt võib jääda mulje, et IT on külm ja pigem vähesotsiaalne sektor, siis tegelikult asjad päris nii ei ole. Kõik need töökuulutused, mida pakkumisel näha võime, on enamasti järele jäänud kõige nõrgemad pakkumised. Usaldusväärset partnerit infotehnoloogia alale ei otsita tänavalt, vaid omakeskist. Seda loomulikult juhul kui töötajat otsib pigem väikeettevõte, kelle tööjõuvajadus ei ole ülemäära suur. Kui meeskond on komplekteeritud, siis tasub enese ümber vaadata kuhu jõudnud oled - kas mõnda suurde ettevõttesse, riigifirmasse või väikeettevõttesse. Iga ettevõtte profiil, töötaja panus ja edukus on erinevad. Meeles tasub pidada, et ettevõtjad taotlevad kasumit ehk tasuta lõunaid ei ole olemas. Andres suutis ühte pilti kokku panna väga mitmetahulise IT maailma, mille iga tahk on reaalselt väga erinev.
Seitsmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]Septer, A. (09.10.2014 salvestus)</ref> esines Andres Septerilt ettekandega IT töörurust Eestis. Kogu ettekanne oli kriitilise alatooniga, samas realistlik. Andresel on väga hea eseväljendusoskus ja huvitavad näited. Ta tõi välja plussid ja miinused erineva suurusega ettevõtete jaoks töötamise. Oli väga aus, kui mainis, et suurtes ettevõtetes ning eriti riigiasutustes käib erilist sorti mökutamine. Väikestes ettevõtetes pole jälle kunagi aega asja korralikult teha, aga aega parandada on küll. Arvas, et ''start-upis'' võib päris hea elu olla, sest seal kehtib mõtteviis "you have to deliver" ning kaastöötajatel ka silmad säravad. Ettevõtjana tema sõnul taanub kõik lõpuks enesemüümise oskusele, kuhu tööd saad ning kuidas firmal läheb. Enda õnneks võin öelda, et olen kokku puutunud otsemüügiga ning tean, kui palju sellist kogemust hinnatakse.


Kaheksandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]Lang, E. (16.10.2014 salvestus)</ref> rääkis Elar Lang kahest teemast: suhtumisest õppetöösse ning veebirakenduste turvalisusest. Kui eelmised loengud mängisid oma koha ilusti välja , ent millegi liiga hiilgavaga silma ei paistnud (v.a. seitsmes loeng, mis oli üsnagi kõrge kvaliteediga), siis karmikäelise mulje jätnud kaheksas loeng oli vaieldamatult parim loeng. Esimest korda kogu loengusarja vältel tegin märkmeid, sest kvaliteetset infot tuli palju peale. Loengu esimene osa kattis mõnes mõttes loengusarja teise loengu temaatikat, mistõttu oli huvitav paralleelset kahte käsitlust kuulata. Olen oma senises elus tähele pannud, et kui keegi mingi asja konkreetselt välja ütleb või sunnib meid seda üles kirjutama, siis hoomame asja sisu lõppkokkuvõttes märkimisväärselt paremini. Näiteks tõi Elar välja mõtte, et suures pildis loob kooliharidus just kui ühtlustatud taseme, et inimesed suudaksid mingisugustest asjadest sarnaselt aru saada ja probleemivabalt suhelda. IT maailmas olgu selleks kas või programmeerimine ja koodi ühesem mõistmine. Samuti märkisin üles teadmise, et kool annab kõigest põgusa ülevaate või teeb sissejuhatuse ning huvi ja motivatsioon peab tulema iseendalt. Tähtis on paika saada suhtumine ning kui suhtumisega on kõik korras, siis on ajaplaneerimine ja õppeprotsessi mõistmine märkimisväärselt paremad.
Kaheksanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]Lang, E. (16.10.2014 salvestus)</ref> teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Minu jaoks haakus Elar Langi teema tudengiürituse "Mida tööandja minust tahab" kõlama jäänud mõtetega. Põhiline oli, et tööandja otsib õige suhtumisega töötajaid, kes peavad kinni tähtaegadest, õpihimulised ja on kohusetundlikud, kui võrd pole oluline, millised tehnilised oskused on. Elari arvates on kool nagu raamatu sisukord, annab ette teemad, mida peaks teadma, aga selleks, et teada, tuleb ise õppida ja uurida. Lisaks jagas väga konkreetseid näpunäiteid oma paroolide tugevdamiseks.  
Loengu teises pooles läks teema spetsiifilisemaks ning fookus liikus turvalisusküsimustele. Teemaks tuli ka kuulsuste intiimpiltide hõivamise juhtum, mis veebiturvalisust tänases päevast ilmselt kõige paremini illustreerib. Hakkasin mõtlema, et kas nimetatud piltide vargus siis ka tegelikult oli vargus. Iga loogiliselt mõtlev inimene peaks taipama, et igasugune jäädvustus (pilt, foto, heli jne) võib saada avalikuks kas siis läbi teadlikult või teadmatult iseenda käe läbi või kellegi kõrvalise kaasabil. Ebamugavate olukordade vältimiseks tasub telefon teinekord lihtsalt kapi peale vedelema jätta ning pilte mitte klõpsutada. Siinkohal oleks pakkuda üks alternatiivne link veebist, kus üks vargapoiss ajas võõrale varale näpud taha ning sai nutitelefoni omanikuks. Kahjuks ei olnud ta teadlik, et iga pilt, mis telefoniga tehakse, laetakse automaatselt veebi üles, kust varasem omanik neid näeb. Olgu öeldud, et selles teemas on reaalset kannatajat raske välja selekteerida: kas telefoni endine omanik, kes jäi telefonist ilma või telefoni uus omanik, kelle identiteet vargana on igavesti veebis üleval?<ref>[http://lifeofastrangerwhostolemyphone.tumblr.com/ life of a stranger who stole my phone]</ref>
Enne viimase loengu kokkuvõtmist tulen korra tagasi paroolide teema juurde. Väga meeldis Elari mõte, et üheülbaliselt ei tohiks inimesi lahterdada: kasutaja saab olla vähekogenud, mitte loll. Hea näide oli põllumeeste näide, kus IT inimesel on lihtne öelda, et põllumees on arvutivärgis saamatu. Põllumees paneb ühe parooli kõikidesse veebirakendustesse seetõttu, et teda ei ole instrueeritud unikaalseid ja raskesti lahtimurtavaid paroole seadma. Samamoodi võiks küsida, et kas IT inimene on saamatu ja loll kui ta ei oska põllumajanduses millegiga hakkama saada?
 
ITK on suurepärane näide ühtehoidvast kogukondlikust inimgrupist, kus väikeseid detaile peetakse oluliseks. Tihtipeale soovitatakse inimesel kastist välja mõelda – pidavat siis maailmatarkus paremini selgeks saama ja kõike ümbritsevat uue, värskema pilguga nägema. ITK õpingukorraldus on üks nendest ainetest, mis tõepoolest loob tudengitele lisaväärtust, tehes võimalikuks erialasse rohkem sisse näha läbi külalisesinejate kogemuse. Endise logistikatudengina meenub mulle mu toonase esimese kursuse aeg, kus sõbrad-tuttavad pärisid, et mida ma siis õigupärast õpin? Logistikat! Aga mis see logistika on? Ega ma ise ka päris hästi ei osanud vastata – keegi ei olnud mulle seda selgitanud. Selline viga on ITK's varakult parandatud.


Leian, et selle aine raamesse kuuluvad loengusalvestused avardasid mu maailmapilti ning tekitasid rohkem huvi teatud valdkondae vastu. Hindan EIK-i poolseid pingutusi, kutsuda esinema inimesi, kellel on jagada praktilist kogemust. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et esinemas käinud edukad inimesed on kunagi samamoodi olnud algaja kingades.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Revision as of 12:56, 10 November 2014


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aive Praakle

Esitamise kuupäev: 10.11.2014

Essee

Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.

Esimeses loengus[1] andsid Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK) erinevate valdkondade personal ülevaate õppimisega seotud korralduslikust poolest. Sama teema kattis kaugõppijatele Margus Ernits oma esimeses loengus. Videot oli isegi kohati igav vaadata, sest esinejate vahetus oli aeglane. Varem ülikooli lõpetanuna, oli teema üsnagi tuttav. Samas selle esimese loengusalvestuse sisse pikimine antud õppeainesse on kaval võte, sest kohustulikus korras vaadatuna, ei saa keegi enam hiljem väita, et pole kuulnud, näinud.

Teise loengu[2] teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Toodi välja erinevusi keskoolis ja ülikoolis õppimise vahel. Räägiti õpilaste ja õppejõu motivatsioonist ning nende vahelistest seostest. Nõustun täiesti nende punktidega. Lisaks puudutati akadeemilise petturluse teemat, mis on hea tõestus, et EIK-s tuleb asju ise õppida ning eelkõige endale. Oma kogemusest võin öelda, et kui esimesestel aastatel ülikoolis sai asju ära tehtud, sest pidi ja lõpuks oli paber oluline, siis EIK-i tulin selleks, et asjadest paremini aru saada ja ise õppida.

Kolmandas loengus[3] räägiti robootikast ning häkkimisest. Sain teada, mida häkkimine üldse tähendab. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, sügavuti süsteemi tundma õppimist ning see süsteem ei pruugi üldse olla seotud infotehnoloogiaga. Sain teada, et EIK Robootikaklubis tehakse asju, sest on lõbus ning lisaks kutsuti kõik ka osalema klubi tegevuses. Filmidest olen tähele pannud, et kui näidatakse süsteemi sisse häkkimist, siis ajendiks on lihtsalt adrenaliin ja lõbu, mitte millegi ära vussimine. Kindlasti sain julgust juurde ka ise proovida häkkimist.

Neljandas loengus[4] oli külalisesinejaks Janika Liiv, kes on programmeerija ning oma igapäevases töös kasutab sellist keelt nagu Ruby. Meeldis tema mõte, et programmeerimine on justkui loovkirjutamine nagu stsenaariumi puhul. Soovitakse lugu jutustada vaatajale mingil eesmärgil ja see peaks olema lihtne ning kompaktne, sest kellegile ei meeldi ju segadusse ka ajavad filmid. Minu jaoks oli see kõige inspireerivam loeng, lihtne oli samastuda naisterahvaga. Janika illustreeris oma ettekannet huvitavte näidetega, näiteks jäi meelde, et rakendus peaks olema piisavalt lihtne, et kasutaja saaks seda kohe kasutada, sest mitteükski klient ei soovi ennast tunda rumalana. Siit tulebki välja erinevus, miks mõni rakendus on kohe loomisest peale populaarne ja mõni pole. Sain teada rohkem naisprogrammeerijaid koondavatest organisatsioonidest ja nende tegevusest. Tekidas huvi ka lähemalt uurida nende kohta. Esitaja tõi välja ka, et ei tasu jääda oma mugavustsooni, see peaks kohe alarmi tekitama, sest IT-valdkonnas on eriti oluline elukestevõpe. Oluline on see, mida sa lood, mitte see mida paberil näidata. Ta tõi välja tõsiasja, et ennast tuleks ise osata hinnata, sest tagasiside koolist ja tööandjalt on tihti väga puudulik. Minu praeguses töökohas on samamoodi, et tagasisidet saada ainult siis kui ise küsid. Samas on mul kogemus olemas neljalt järjestikuselt suvelt müües hariduslikke raamatuid ukselt uksele, kuidas esimesel suvel hoiti koguaeg kätt pulsil ning jagati tagasisidet. Aja möödudes sain ka proovida, kuidas ise teistel kätt pulsil hoida on, peaks mainima, et palju raskem, aga sealt saadud kogemused on vääruslikud!

Viienda loengusalvestuse[5] vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.

Kuuendas loengus[6] anti ülevaade testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma polegi varem nimetatud teemaga kokku puutunud ning minu jaoks oli väga põnev teada saada, mis see testimine üldisemalt on. Mulle meeldis, et Kristjan tõi väga konkreetselt välja arendamise waterfall mudeli ja V-mudeli ning selgitas, kus paikneb nendes testimine.

Seitsmendas loengus[7] esines Andres Septerilt ettekandega IT töörurust Eestis. Kogu ettekanne oli kriitilise alatooniga, samas realistlik. Andresel on väga hea eseväljendusoskus ja huvitavad näited. Ta tõi välja plussid ja miinused erineva suurusega ettevõtete jaoks töötamise. Oli väga aus, kui mainis, et suurtes ettevõtetes ning eriti riigiasutustes käib erilist sorti mökutamine. Väikestes ettevõtetes pole jälle kunagi aega asja korralikult teha, aga aega parandada on küll. Arvas, et start-upis võib päris hea elu olla, sest seal kehtib mõtteviis "you have to deliver" ning kaastöötajatel ka silmad säravad. Ettevõtjana tema sõnul taanub kõik lõpuks enesemüümise oskusele, kuhu tööd saad ning kuidas firmal läheb. Enda õnneks võin öelda, et olen kokku puutunud otsemüügiga ning tean, kui palju sellist kogemust hinnatakse.

Kaheksanda loengu[8] teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Minu jaoks haakus Elar Langi teema tudengiürituse "Mida tööandja minust tahab" kõlama jäänud mõtetega. Põhiline oli, et tööandja otsib õige suhtumisega töötajaid, kes peavad kinni tähtaegadest, õpihimulised ja on kohusetundlikud, kui võrd pole oluline, millised tehnilised oskused on. Elari arvates on kool nagu raamatu sisukord, annab ette teemad, mida peaks teadma, aga selleks, et teada, tuleb ise õppida ja uurida. Lisaks jagas väga konkreetseid näpunäiteid oma paroolide tugevdamiseks.

Leian, et selle aine raamesse kuuluvad loengusalvestused avardasid mu maailmapilti ning tekitasid rohkem huvi teatud valdkondae vastu. Hindan EIK-i poolseid pingutusi, kutsuda esinema inimesi, kellel on jagada praktilist kogemust. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et esinemas käinud edukad inimesed on kunagi samamoodi olnud algaja kingades.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ülejärgmise semestri punase joone päevani[9]. Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[10]. Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides[11] sobivale järelarvestuse ajale. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestuste sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€[12].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) taotlev isik peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10 (kümme) päeva enne punase joone päeva õppeinfosüsteemis (ÕIS) koos vajalike lisadega[13]. Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste ja õpitu kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele[14]. Käesoleva õppeaasta sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015[15]. Kõrgharidusreformist tulenevalt 2013/2014 õa-st alates VÕTA kaudu saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel, kuid arvestatakse aasta õppekoormuses[16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 6, Y = 7

Vastus

Esimene semester = 25 EAP; Teine semester = 26 EAP;

IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris[17]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[18]. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 25 = 2 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (25 + 26) = 3 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * 3EAP = 150€.


Viited

  1. ↑ Õppekorraldus ja sisekordVau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)
  2. ↑ Õppimine ja motivatsioonErnits, M. (04.09.2014 salvestus)
  3. ↑ Robootika ja häkkimineErnits, M. (11.09.2014 salvestus)
  4. ↑ Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnastLiiv, J. (18.09.2014 salvestus)
  5. ↑ IT süsteemide administraatorilt esmakursulaseleFischer, C. (25.09.2014 salvestus)
  6. ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteetKarmo, K. (02.10.2014 salvestus)
  7. ↑ IT tööturustSepter, A. (09.10.2014 salvestus)
  8. ↑ Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusLang, E. (16.10.2014 salvestus)
  9. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
  11. ↑ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1 (seisuga 28.10.2014)
  12. ↑ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5 (seisuga 28.10.2014)
  13. ↑ VÕTA kord, punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
  14. ↑ VÕTA kord, punkt 2.4 (seisuga 28.10.2014)
  15. ↑ VÕTA taotlemine (seisuga 28.10.2014)
  16. ↑ Kõrgharidusreform (KKK), peatükk 6 (seisuga 28.10.2014)
  17. ↑ Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
  18. ↑ Finantsinfo (seisuga 28.10.2014)
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apraakle&oldid=82425"