User:Apraakle: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 29: Line 29:
==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==


===Küsimus B===  
===Küsimus A===  
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


'''Vastus'''
'''Vastus'''

Revision as of 11:59, 10 November 2014


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aive Praakle

Esitamise kuupäev: 10.11.2014

Essee

Alljäegnevalt on esitatud seoses õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengutesaja vaatamise, kuulamisega tekkinud mõtted. Aine eesmärgiks on tudengitele teha sissejuhatus infotehnoloogia valdkonda läbi praktiliste kogemuste.

Esimeses loengus[1] andsid Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edaspidi EIK) erinevate valdkondade personal ülevaate õppimisega seotud korralduslikust poolest. Sama teema kattis kaugõppijatele Margus Ernits oma esimeses loengus. Videot oli isegi kohati igav vaadata, sest esinejate vahetus oli aeglane. Varem ülikooli lõpetanuna, oli teema üsnagi tuttav. Samas selle esimese loengusalvestuse sisse pikimine antud õppeainesse on kaval võte, sest kohustulikus korras vaadatuna, ei saa keegi enam hiljem väita, et pole kuulnud, näinud.

Teise loengu[2] teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Toodi välja erinevusi keskoolis ja ülikoolis õppimise vahel. Räägiti õpilaste ja õppejõu motivatsioonist ning nende vahelistest seostest. Nõustun täiesti nende punktidega. Lisaks puudutati akadeemilise petturluse teemat, mis on hea tõestus, et EIK-s tuleb asju ise õppida ning eelkõige endale. Oma kogemusest võin öelda, et kui esimesestel aastatel ülikoolis sai asju ära tehtud, sest pidi ja lõpuks oli paber oluline, siis EIK-i tulin selleks, et asjadest paremini aru saada ja ise õppida.

Kolmandas loengus[3] räägiti robootikast ning häkkimisest. Sain teada, mida häkkimine üldse tähendab. Häkkimine tähendab milleski väga heaks olemist, sügavuti süsteemi tundma õppimist ning see süsteem ei pruugi üldse olla seotud infotehnoloogiaga. Sain teada, et EIK Robootikaklubis tehakse asju, sest on lõbus ning lisaks kutsuti kõik ka osalema klubi tegevuses. Filmidest olen tähele pannud, et kui näidatakse süsteemi sisse häkkimist, siis ajendiks on lihtsalt adrenaliin ja lõbu, mitte millegi ära vussimine. Kindlasti sain julgust juurde ka ise proovida häkkimist.

Neljandas loengus[4] oli külalisesinejaks Janika Liiv, kes on programmeerija ning oma igapäevases töös kasutab sellist keelt nagu Ruby. Meeldis tema mõte, et programmeerimine on justkui loovkirjutamine nagu stsenaariumi puhul. Soovitakse lugu jutustada vaatajale mingil eesmärgil ja see peaks olema lihtne ning kompaktne, sest kellegile ei meeldi ju segadusse ka ajavad filmid. Minu jaoks oli see kõige inspireerivam loeng, lihtne oli samastuda naisterahvaga. Janika illustreeris oma ettekannet huvitavte näidetega, näiteks jäi meelde, et rakendus peaks olema piisavalt lihtne, et kasutaja saaks seda kohe kasutada, sest mitteükski klient ei soovi ennast tunda rumalana. Siit tulebki välja erinevus, miks mõni rakendus on kohe loomisest peale populaarne ja mõni pole. Sain teada rohkem naisprogrammeerijaid koondavatest organisatsioonidest ja nende tegevusest. Tekidas huvi ka lähemalt uurida nende kohta. Esitaja tõi välja ka, et ei tasu jääda oma mugavustsooni, see peaks kohe alarmi tekitama, sest IT-valdkonnas on eriti oluline elukestevõpe. Oluline on see, mida sa lood, mitte see mida paberil näidata. Ta tõi välja tõsiasja, et ennast tuleks ise osata hinnata, sest tagasiside koolist ja tööandjalt on tihti väga puudulik. Minu praeguses töökohas on samamoodi, et tagasisidet saada ainult siis kui ise küsid. Samas on mul kogemus olemas neljalt järjestikuselt suvelt müües hariduslikke raamatuid ukselt uksele, kuidas esimesel suvel hoiti koguaeg kätt pulsil ning jagati tagasisidet. Aja möödudes sain ka proovida, kuidas ise teistel kätt pulsil hoida on, peaks mainima, et palju raskem, aga sealt saadud kogemused on vääruslikud!

Viienda loengusalvestuse[5] vahendusel sai tutvuda Carolyn Fischeriga, kes hetkel töötab Skypes. Mulle jäi kõige rohkem meelde lugu sellest, kuidas ta Skype tööle kandideeris. Siit sai veelgi kinnitust, et tööandja jaoks on oluline töötaja pühendumus. Lisaks jagas Carolyn asjalikke soovitusi tulevikuks (umbes 60-ndal minutil). Samas oli aru saada, et tegemist on introvertse spetsialistiga, kui Janika jättis hoopis avatuma mulje.

Kuuendas loengus[6] anti ülevaade testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ma polegi varem nimetatud teemaga kokku puutunud ning minu jaoks oli väga põnev teada saada, mis see testimine üldisemalt on. Mulle meeldis, et Kristjan tõi väga konkreetselt välja arendamise waterfall mudeli ja V-mudeli ning selgitas, kus paikneb nendes testimine.

Seitsmendas loengus[7] esines Andres Septerilt ettekandega IT töörurust Eestis. Kogu ettekanne oli kriitilise alatooniga, samas realistlik. Andresel on väga hea eseväljendusoskus ja huvitavad näited. Ta tõi välja plussid ja miinused erineva suurusega ettevõtete jaoks töötamise. Oli väga aus, kui mainis, et suurtes ettevõtetes ning eriti riigiasutustes käib erilist sorti mökutamine. Väikestes ettevõtetes pole jälle kunagi aega asja korralikult teha, aga aega parandada on küll. Arvas, et start-upis võib päris hea elu olla, sest seal kehtib mõtteviis "you have to deliver" ning kaastöötajatel ka silmad säravad. Ettevõtjana tema sõnul taanub kõik lõpuks enesemüümise oskusele, kuhu tööd saad ning kuidas firmal läheb. Enda õnneks võin öelda, et olen kokku puutunud otsemüügiga ning tean, kui palju sellist kogemust hinnatakse.

Kaheksanda loengu[8] teemaks oli suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Minu jaoks haakus Elar Langi teema tudengiürituse "Mida tööandja minust tahab" kõlama jäänud mõtetega. Põhiline oli, et tööandja otsib õige suhtumisega töötajaid, kes peavad kinni tähtaegadest, õpihimulised ja on kohusetundlikud, kui võrd pole oluline, millised tehnilised oskused on. Elari arvates on kool nagu raamatu sisukord, annab ette teemad, mida peaks teadma, aga selleks, et teada, tuleb ise õppida ja uurida. Lisaks jagas väga konkreetseid näpunäiteid oma paroolide tugevdamiseks.

Leian, et selle aine raamesse kuuluvad loengusalvestused avardasid mu maailmapilti ning tekitasid rohkem huvi teatud valdkondae vastu. Hindan EIK-i poolseid pingutusi, kutsuda esinema inimesi, kellel on jagada praktilist kogemust. Äratundmisrõõmu pakkus teadmine, et esinemas käinud edukad inimesed on kunagi samamoodi olnud algaja kingades.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) ülejärgmise semestri punase joone päevani[9]. Järelarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud koostöös õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[10]. Järelarvestusele saamiseks tuleb tudengil oma soovist ÕISi kaudu teada anda, registreerides[11] sobivale järelarvestuse ajale. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on järelarvestuste sooritamine tasuta. Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on järelarvestuse sooritamise tasu 2014/2015 õppeaastal 20€[12].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamist (VÕTA) taotlev isik peab esitama vormikohase ja vastavasisulise taotluse vähemalt 10 (kümme) päeva enne punase joone päeva õppeinfosüsteemis (ÕIS) koos vajalike lisadega[13]. Eelnevale lisaks on vaja esitada seniste kogemuste ja õpitu kohta analüüs, mis peab vastama nõutud tingimustele[14]. Käesoleva õppeaasta sügissemestri VÕTA taotlemise tähtajad olid päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. Kevadsemestri VÕTA taotlemise tähtaegadeks on päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015[15]. Kõrgharidusreformist tulenevalt 2013/2014 õa-st alates VÕTA kaudu saadud ainepunkte ei arvestata semestri õppekava täitmisel, kuid arvestatakse aasta õppekoormuses[16].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 6, Y = 7

Vastus

Esimene semester = 25 EAP; Teine semester = 26 EAP;

IT Kolledžis tuleb õppekava täies mahus täitmiseks kumulatiivselt koguda 27 EAP semestris[17]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2014/2015 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest[18]. Esimese semestri lõpuks jääb puudu 27 - 25 = 2 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudu jääv osa 2 * 27 - (25 + 26) = 3 EAPd. Seega on esitatava arve suurus 50€ * 3EAP = 150€.


Viited

  1. Õppekorraldus ja sisekordVau, I., Ernits, M., Varendi, M.; (27.08.2014 salvestus)
  2. Õppimine ja motivatsioonErnits, M. (04.09.2014 salvestus)
  3. Robootika ja häkkimineErnits, M. (11.09.2014 salvestus)
  4. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnastLiiv, J. (18.09.2014 salvestus)
  5. IT süsteemide administraatorilt esmakursulaseleFischer, C. (25.09.2014 salvestus)
  6. Testimine ja tarkvara kvaliteetKarmo, K. (02.10.2014 salvestus)
  7. IT tööturustSepter, A. (09.10.2014 salvestus)
  8. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusLang, E. (16.10.2014 salvestus)
  9. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
  10. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4(seisuga 28.10.2014)
  11. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1 (seisuga 28.10.2014)
  12. Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal, punkt 5 (seisuga 28.10.2014)
  13. VÕTA kord, punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
  14. VÕTA kord, punkt 2.4 (seisuga 28.10.2014)
  15. VÕTA taotlemine (seisuga 28.10.2014)
  16. Kõrgharidusreform (KKK), peatükk 6 (seisuga 28.10.2014)
  17. Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2.1 (seisuga 28.10.2014)
  18. Finantsinfo (seisuga 28.10.2014)