Difference between revisions of "User:Atomba"

From ICO wiki
(Essee)
(Blanked the page)
 
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
 
Autor: Artur Tomba<br>
 
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2012
 
  
==Essee==
 
 
 
Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus pakkus võimaluse tutvuda esimisel, tutvustaval loengul, aine ja selle põhimõttega ning koolieluga, edaspidistes loengutes aga mitmete erinevate inimestega: töötajate ja nende tööandjatega ning mõlema osapoole tööülesannetega. Tegu oli IT valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtetega, kes edastasid informatsiooni ning muljeid sellest, mis ootab ees IT tudengeid ehk tulevasi vastava valdkonna töötajaid. Mida need loengud aga endast ette kujutasid ning millised on minu arvamused ja järeldused neist?
 
 
Nagu eelnevalt mainitud, siis oli esimese loengu sisu tutvustav, mistõttu erines see kõikidest järgnevatest loengutest täielikult. Järgnevad loengud olid aga sisuliselt omavahel sarnased ning omasid minimaalseid erinevusi, olulisemad vahed väljendusid pigem nende vormiliselt poolt.
 
 
Teisel loengul esinesid P. Uustal ning P. Raielo. Mõlemad olid piisavalt pika töökogemusega IT Kolledži vilistlased, kes parasjagu töötasid Skype’is. Mõlema töökohustuseks oli "helpdesk," küll aga veidi erinevas vormis. Kuna antud töö oli toodud kõige paremast valgusest, näidates rohkeid plusse, tuues huvitavaid seletusi, meeldis mulle ka see loeng kõige rohkem. Sellele loengule ei oskagi soovitusi anda, st ei ole võimalik öelda, mis võiks olla teisiti.
 
 
Kolmandal loengul esines J. Liiv, kes rääkis subjektiivselt programmeerimisest, selle stereotüüpidest ja kogukonnast. Ka tema oli lõpetanud IT Kolledži. Ta väitis, et polnud enne kõrgkooli sisse astumist programmeerimisega üldse tegelenud, nüüd aga omab väärilist töökohta ning kaalukaid oskusi IT valdkonnas. Samuti motiveeris ta oma soovituste, nõuannete ja vihjetega õppima.
 
 
Järgmise loengu esinejaks oli A. Septer, kes rääkis IT tööjõu turust. Ta tuletas meelde, et tasub võtta osa täiendavatest koolitustest, et väärtustada ennast kui töötajat väärtustades ka enda CV-d. Samuti suunas ta tudengeid õigetele erialadele (nii palga kui kogemuse poolest) ning pani nii mõndagi manduslikult mõtlema.
 
 
Kõige enam üllatas M. Paljak oma ettekandega "karmast." Üllatas see, et väidetavalt saab IT valdkonnas mõistlikku raha teha ka ilma kõrghariduseta või seda tõendava paberita (reaalsed näited, mitte "naised saunas rääkisid"). Samuti väitis ta, et töökoht või tööala peab rahuldama töötajat täielikult ning olema õige üleüldse, tuues välja freelanceri eelised. Nõustun temaga täielikult.
 
 
Kuuendaks esinejaks olid Eestis tegutseva ettevõte Ignite OÜ töötajad M. Lapuškin, S. Vasilyev ja R. Katsev koos oma juhataja D. Ojaga. Ignite tõi esile töötaja väärtustamist ja rõhumist tiimitööle. Näiteks võetakse antud firmas sisuliselt otsuseid vastu ühiselt. Toodi esile, et kord firmas ja selle töös on oluline, kuid ei ole liialt range ja "vormiline." Üks esineja oli jällegi IT Kolledži vilistlane.
 
 
Eelviimaseks esinejaks oli IT Kolledži vilistlane K. Karmo, kes rääkis tarkvara testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Oma esitlusega üritas ta purustada testijate kohta käivaid stereotüüpe, mis tal ka õnnestus. Ta tõi välja antud töökoha positiivsed küljed ja jättis mulje, et tarkvara testimine on lausa parem kui selle arendamine.
 
 
Õppeaine lõppes samuti kolledži vilistlase, S. Vene loenguga, kes rääkis üldiselt ja veidi laiemalt erialast, seal kasutatavatest seadmetest ja ka muust. Jutt oli huvitav, kuid puudus konkreetsus, mistõttu on ka raske mingeid järeldusi teha.
 
 
Võrreldes erialatutvustuse möödunud seitset loengut võib tuua ühisteks joonteks järgnevad detailid: kõik esinejad tekitasid või vähemalt püüdsid tekitada mulje, et töö leidmine antud valdkonnas pole probleemiks, kui vähegi tahet, oskusi ja teadmisi olemas on; enamus loengutest põhines vaatajaskonna aktiivsel osalemisel; paljud või isegi enamus loengutel esinejatest, st töötajatest, kes enda tööd tutvustasid, olid lõpetanud IT Kolledži. Kui püüda samastada loenguid, siis paari läheks teine ning kuues loeng, kolmas ning viies loeng ja neljas ning eelviimane loeng. Põhilisteks erinevusteks olid aga järgmised üksikasjad: mõni esineja kasutas võimaluse ettevõtte reklaamimiseks, edutamiseks, teine aga "reklaamis," tutvustas enda eriala ja töökohustusi; mõni esitlus oli ette kantud mitme inimese poolt, mõni aga ainult ühe esineja poolt; mõne loengu kuulajaskonna poolne aktiivsus väljendus ainult küsimuste esitamises, teise loengu puhul aga "mängude" mängimises või pisikeste ülesannete lahendamises. Nagu ka koolis või kõrgkoolis, oli ka antud esinejate esitlused vägagi erinevad: mõne esitlus sisaldas liialt palju, teise oma aga jällegi liiga vähe infot, kolmas aga kasutas hoopis illustratsioone ja graafikuid, et tõmmata vaatajate tähelepanu. Kindlasti tuleks mainida ka erinevat esinemisoskust, mis oli mõne esineja puhul keskmine, teise esineja puhul aga ülikorrektne ja põnev.
 
 
Aine juures meeldiski see, et loengutest võtsid osa kolledži vilistased. Usun, et kõigil neist on vääriline palk, mida enamasti diplomi taotlemisega üritataksegi saavutada. Õppeaine lõi eelduse innukaks õppimiseks ja püüdmiseks igas õppekavas olevas aines ning ka tulevasel või praegusel tööl. Meeldis ka see, et õppejõud ja esinejad andsid võimaluse teenida boonust, mida ka hea meelega ära kasutati, vähendamaks antud õppeaine koormust. Aine täitis kõik ootused, st oli täpselt selline, nagu ette kujutasin või eelnevalt kirjeldati, kuigi ideaalis oleks perfektne ülevaade erialadest olnud ka peale reaalset osavõttu või vähemalt visuaalset ettekujutust tööst. Selle aine või pigem selle korralduse ainukeseks ning oluliseks miinuseks oli loengu toimumise varajane kellaaeg, kuigi tulin sellega isegi toime. Võib julgelt öelda, et aine on väga vajalik esimese semestri õppekavas, just tänu oma sissejuhatava, tutvustava põhimõttele.
 
 
==Õpingukorralduse küsimused==
 
 
===Küsimus A===
 
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
 
 
===Vastus===
 
Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirja 5.4.4. punkt väidab, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö  ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussooritus riigieelarvelisel kohal õppivale tudengile on tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppija peab aga tasuma summa, mis on määratud rektori käskkirjaga.
 
 
===Küsimus 1===
 
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
 
 
===Vastus===
 
Eesti Infotehnoloogia Kolledži vastuvõtueeskiri väidab, et õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 25 EAP, mis on arvestatavad IT Kolledži õppekava osana. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
 
 
[[Category:Erialatutvustus 2012]]
 

Latest revision as of 10:37, 7 August 2017