User:Atust

Essee

Pean tunnistama, et pelgalt nime põhjal jättis õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine mulle ÕIS-is teiste, natuke akadeemilisema kõlaga ainete kõrval pisut lahja mulje ning minu esimene mõte oli, et kuidas saab sellise aine eest EAP-sid jagada. Tuleb tõdeda, et peale arvestuseks vajalike loengute salvestuste kuulamist saan täiesti aru, milleks see vajalik on. Leian, et selline lähenemine erialasse, andes tudengitele võimaluse kuulata sama valdkonna eri taustaga ekspertide kogemusi, on ainulaadne, aus ja praktiline. See viimane on just see, mida IT Kolledžilt kõige enam ootan ning selle aine loengusalvestuste põhjal ei ole pidanud pettuma.

Esimeses loengus anti meile infot õppimise kohta IT Kolledžis ning käsitleti põgusalt õpingukorralduseeskirja, erinevaid õppevorme ning nõudmisi. Tegemist oli väga informatiivse loenguga, kus sain aimu IT Kolledži spetsiifilistest reeglitest ja eeskirjadest. Kordati üle tähtajad, millest tingimata vaja kinni pidada ning kuidas käituda juhul, kui mõnes aines vaja kordussooritus teha. Üllatav oli see, et arvestusest rääkides oli palju juttu plagiaadist. Võimalik, et see teema on aktuaalne värskelt koolipingist tulnud tudengite puhul, kuid arvan, et meiesuguste "vanade" kaugõppurite hulgas on selliseid nihverdajaid päris vähe. Aga mine sa tea.. Kuigi informatsiooni oli palju, jäi see loeng teistest kõige vähem meelde, seega keskenduksin pigem järgnevatele loengutele.

Esimene külalislektor oli Andres Kütt, kelle ettekandest jäi kõlama see, kui tähtis on õppida õppima. Enda jaoks, selliselt, et ise usud ja mõistad, miks see oluline on. Olles kulutanud ebavajalikult palju aastaid erinevates ülikoolides õppimisele (mis kõik on talle kindlasti kasuks tulnud), on ta nüüdseks jõudnud arusaamisele, et enamus ülikoolis õpetatavast ongi ebaoluline ning et igaühel ongi vaja just enda jaoks leida see "iva" igast ainest ja sõnastada enda jaoks, mida ta sellest saada tahab. Keegi teine seda meie eest ei tee. Samuti mainis ta IT Kolledži vilistlasena, et oleks mõistlik võtta kogu eriala aineprogramm ette ja planeerida juba ette ära, mis ainet millal võtta, et ei tekiks olukordi, kus mõni eeldusaine on võtmata jäänud või jääb lõpetamiseks vajalik ainepunktide arv õigel ajal saamata. Huvitavat oli tema ettekandes palju muudki, kuid need teemad olid ehk pisut kaugemad minust kui esmakursuslasest. Sain teada, mida tähendab arhitekt tänapäevases IT mõistes ning kui ebapopulaarne võib üks nii uhke kõlaga positsioon tihtipeale olla.

Järgmisteks külalisesinejateks olid Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma taustast ning raskest, kuid põnevast teekonnast eduka startupi rajamiseni. Mõlemad neist on IT Kolledži vilistlased ning mõlema suust kostis sama lause sisseastumise järgse teadmatuse kohta selle osas, kes neist saada võiks. See tunne on tuttav nii mulle kui ilmselt ka paljudele teistele IT alal suhteliselt kogenematule ning põnev oli kuulda, kuidas mõlemad neist oma koha on leinud ning tänasel päeval edukat ettevõtet juhivad. Kuna Hackatlonide teema on mulle huvi pakkunud, kuid ise veel ühestki osa pole võtnud, siis kuulasin huviga nende kogemuste kohta nii Londonis kui San Franciscos. Samuti olles ise pikalt Londonis elanud, oli hea kodune kuulda selle kohta, kuidas neil elu Londonis läks ning millega rinda pista tuli. Üllatusena tuli see kadalipp, mille nad investorite leidmisel läbima pidasid. Ei arvanud, et see lihtne on, kuid see publiku ja potentsiaalsete investorite suurusjärk, kellele nad pitchima pidid, tuli üllatusena. Veel jäi meelde see, kui kirglik oli Kristel kogu selle testimise temaatika suhtes, mis ilmselt aitas neil ka selle teema ja äriidee peal püsida. Ma ei tea, kui kirglik saab olla sama ideed päevast päeva erinevatele potentsiaalsetele investoritele pitchides, kellest paljud su idee momentaalselt maha teevad, kuid jääb mulje, et Kristeli siiras kirg asja vastu inspireeris nii mõndagi. Muidugi ei saa vähemtähtsaks pidada nende tiimi, mille tugevust see duo demonstreeris üliedukalt. Tore oli ka küsimuste voorus vastusena antud tarkusetera, et vahet pole, mis takistusi võib ette tulla, neid tuleb ikka, lihtsalt vaja on pihta hakata ja omada piisavalt tahet, et neist üle saada. Küll siis saab ka.

Lembitu Ling aka Snakeman pidas järgmise huvitava loengu süsadminnimisest. Teda oli vahva kuulata mitte ainult seetõttu, et ta ise on hoopis teistsuguse taustaga "vanakooli iseõppinud" süsadminn, vaid ka sellepärast, et tean teda oma varajasest teismeeast saadik kusagil Telneti ja IRCu vahelisest ajastust ning poleks osanud arvatagi, mis temast saanud on, või et mis ala mees ta õieti üldse oli. Nüüd siis sain teada ja olen jälle natuke targem. Tema jutus kostus palju keerulisi ja minu jaoks võõraid termineid. Või siis selliseid, mida olen kuulnud, kuid täpselt aru ei saa. Teda kuulates mõtlesin, et oleks vahva olla juba seal maal, kus samasugust itikeelt valdaks. Mõned tema räägitud lood tulid tuttavad ette mu enda kunagise sõpruskonna kogemustest, kes olid samuti nö. isehakanud süsadminnid. Eriti see arvutite kokku panek ja jootekolb. Võimalik, et just tema ettekandest õhkus kõige enam ausust. Ilustatud jutu asemel ei kartnud ta tunnistada mitmeid töökoha vahetusi, vallandamisi, lihtsat füüsilist tööd ega väljakutseid. Meelde jäi ka lause, mida ta loengu vältel korduvalt kasutas - hea süsadminn on laisk. Mõistan seda loogikat ja ju tal ongi õigus. Veel rääkis ta sellest, kuidas adminni tööd kuigi palju ei austata ja nende panus süsteemide toimimisse märkamata jääb. Väike analoog Andres Küti arhitekti ametiga. Räägiti veel ka adminnide ja arendajate vahelisest kriipimisest, mille olemasolus ma ei kahtle, kuid õnneks olen veel liiga algaja, et seda ise kogeda.

Viienda loengu pidasid õppejõud Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Andrese ettekanne oli küll pigem suunatud veel töökogemuseta sihtgrupile, kuid väga palju uut ja huvitavat, eriti just selle kohta, mis puudutab IT valdkonda, oli seal küll. Näiteks erineva suurusega ettevõtete plussid ja miinused, ohud ja võimalused. Ka hoiatus selle kohta, et ei tasu minna ettevõttesse, kus oled ainuke IT inimene. See pani veidi mõtlema mu enda seniste töökohtade peale, kus tihtipeale see ainus itimees oli natuke pahane, kui järjekordne kontorirott tuli hädaldama, et hiir ei tööta või internet kadus ära. Olen ka ise ilmselt sarnastes asjades süüdi olnud, mõistmata, et sellel itimehel võis ka pisut tähtsamaid ülesandeid olla. Einar Koltšanovi ettekanne jäi minu jaoks pisut üldiseks, kuna mul puudus (siiani puudub) arusaam mõistest SCRUM ja paraku seda kordagi loengus ka ei selgitatud. Omal käel guugeldades jõudsin üha järgmiste arusaamatute terminiteni nagu "lean", "agile" jne. Lõpuks sain aru, et tegu on vist teatud tüüpi projektijuhtimisega, kuid sellegipoolest oli ettekandest raske enda jaoks midagi ammutada. Kõige meeldejäävam oli see, et on oluline, et IT pool õpiks ja mõistaks äripoolt ja vice versa.

Kuuenda loengu teemal "Andmed ei allu analüüsile" pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Selgitati peamisi põhjuseid, miks andmeanalüüs on vajalik, kas siis üldiselt või spetsiifiliselt EMTA jaoks ning mida neist välja lugeda võib. Samuti käsitleti andmeanalüüsi sõltuvust IT-st. Minu jaoks oli see ehk kõige raskemini jälgitav loeng, kuna teema oli küllaltki tehniline ja ettekanne keskendus pigem protsessile kui kellegi isiklikule kogemusele. Küll aga jäi lõpust kõlama Andres Septeri kommentaar selle kohta, kui väärtuslik oleks IT inimene, kes on ka analüüsi poole peal tugev.